Ehitusfoorum

Maja on kahe korruseline, teisel korrusel 3 radikat ja esimesel 4 radikat, Pelle katel, süsteem kütab radikaid ja tarbevee boilerit. Kahjuks tekib koguaeg süsteemis õhku, iga 3 päeva tagant pean eriti just ülemise korruse radikaid õhutama, vahest ka esimese korruse omasid. Niimoodi süsteem juba 3 aastat, rõhku hoian 1,8 süsteemis, süsteemis on kaks pumpa, vahest on õhku nii palju, et pumbad hakkavad klõbisema, siis lasen välja ja jääb vait, paisupaak kontrollitud ja kõik korras, kust võib see õhk tekkida ja mida annaks teha?

Kas süsteem rõhku peab või see ka langeb pidevalt.

Tere,
see ongi imelik, et lekkeid ei ole ja rõhku peab ilusti

Teoorias saaab õhk siis sisse tulla kui süsteem on ikkagi ühendatud välisveevõrguga (kuna see on surve all) ja sealt tuleb õhk sisse.
Suletud süsteemi korral rõhk langeb. Kui on täiesti suletud süsteem siis mingi aeg õhku võib eralduda vees lahustunud õhust aga see kaob. Ma pole sellest kuulnud aga veel teoreetilisem on kui kasutasid puhtaid plasttorusi, mitte alupexi siis teoorias difundeerub õhk läbi plastmassi vette ja siis soojaks kütteks eeraldub. Just selle difusiooni pärast ei kasutata küttesüsteemis plastmasstorusi.

Kunagi oli ühel objektil sama jama. Otsisime siit ja sealt, lekkeid pole, õhk tuleb sisse. Asi lahenes siis, kui sai kogematta automaatõhutid kinni keeratud. Müstika.

Õhuteid on mitmesuguseid: on ka sellised, mis väldivad vaakumi tekke (lasevadki õhku sisse), on ka selliseid, mis lihtsalt ei toimi piisavalt kaua.

Kalvis kirjutas: ↑24 Dets 2019, 08:51 Teoorias saaab õhk siis sisse tulla kui süsteem on ikkagi ühendatud välisveevõrguga (kuna see on surve all) ja sealt tuleb õhk sisse.
Suletud süsteemi korral rõhk langeb. Kui on täiesti suletud süsteem siis mingi aeg õhku võib eralduda vees lahustunud õhust aga see kaob. Ma pole sellest kuulnud aga veel teoreetilisem on kui kasutasid puhtaid plasttorusi, mitte alupexi siis teoorias difundeerub õhk läbi plastmassi vette ja siis soojaks kütteks eeraldub. Just selle difusiooni pärast ei kasutata küttesüsteemis plastmasstorusi.

Tuleb jah mühinal läbi plastiku seda õhku. Üks teooria on veel see, et kuna materjalid koosnevad molekulidest milliste puhul on aatomite vahel nö tühjad kohad siis erinevate materjalide väga hästi sobitamisel saab üks materjal teisest läbi minna, sest molekulide vahel olevad tühjad ja mitte tühjad kohad saab ilusti sobitada. Kui väga hästi sobitada siis saab inimene läbi suvalise seina minna ...
P.S. See viimane jutt, et ei kasutata plastikut on ikka puhas kuld. Põrandaküttest oled midagi kuulnud ? Ah jah, tegelt on need tootjad kõik lollid ja need tuhanded kilomeetrid maha keritud torusid on vaja kohe välja vahetada ...

dumbuser,
kas siis Alupex toru ei olegi nö päris plasttoru, kahe plasti vahel on alumiiniumkiht. Kumb see toru siis on, plasttoru, metalltoru, pooletoobine plast/metall/toru? Kas ikka on toru, kuna painutamise tulemusena ristlõige ei ole enam ring? Hübriidne torulaadne toode?
dumbuser,
miks oluliste siibrite teste ei tehta vedelikega, vaid ühe konkreetse spetsiaalse gaasiga?

suvaline kirjutas: ↑24 Dets 2019, 20:15 dumbuser,
kas siis Alupex toru ei olegi nö päris plasttoru, kahe plasti vahel on alumiiniumkiht. Kumb see toru siis on, plasttoru, metalltoru, pooletoobine plast/metall/toru? Kas ikka on toru, kuna painutamise tulemusena ristlõige ei ole enam ring? Hübriidne torulaadne toode?
dumbuser,
miks oluliste siibrite teste ei tehta vedelikega, vaid ühe konkreetse spetsiaalse gaasiga?

Kle täitsa minu viga jah. Ma unustasin ära, et ainuvõimalik toru käesolevas reaalsuses ongi see müstiline ja kõikvõimaas alupex. Igasugu muid asju pole olemas ja teki ka mitte kunagi. Ja kõik kes väidavad, et on suutnud omale betoonpõrandasse panna midagi muud kui alupex tuleb kohelda veel hullemini kui riigireetureid.

Ei mina tea, kas on ainuvõimalik, reaalsuses ja müstiline jne on alupex. Ma küsisin Teilt, et millega siis tegu: plasttoru, metalltoru, plastmetalltoru, metallplasttoru, polegi äkki toru! Äkki ümber joone painutatud tasapinnaga?
Ja mis gaasiga siis olulisi siibreid katsetatakse?

NB! Proovisin Teie teooriat molekulide paiknemisest ja nendevahelisest tühjast ruumist. Pöörasin oma kaks iqumolekuli loode suunas ämma poole ja no kogu möla läks nii puhtalt läbi, et ei kuulnud nootigi. Siis läks juba eksperimenteerimiseks: nihutasin pisut kõrisõlme ja söögitoru omavahelist telge ja näed, lipsu taha valatud viin tegigi lipsu märjaks, ise täitsa kaine. Kui nüüd stringe peeruti vahel kohendada koos põskedega siis kärakas peeru võib tunduda roosilõhnalisena.
Loodusseadused on muutustes!

Kogu süsteem ikka üles ehitatud FEB-st ostetud alupex toruga, üritan automaat õhutaja kinni panna ja vaatan mis siis teeb.

Kui õhku sisse satub siis peab vesi kunagi torust välja ka saama, muidu lihtsalt lõppeks ei mahu kogu materjal ära. Eks vast välisvõrgust lasete vett juurde?
Vana normi (enne 2014) kohaselt oli kahekorruselise maja tarvis vaja 24 mVS rõhku (nüüd lihtsalt ilustamata alates 250 kPa), teil süsteemis 1,8 teie ühikut (vist bar, so ca 18mVS?).
No mis juhtub vedelikus lahustunud gaasidega, kui rõhk alaneb? Olete kunagi shampuse pudelit äkitsi avanud?

Akupaaki polegi?

navigator kirjutas: ↑20 Dets 2019, 20:39 rõhku hoian 1,8 süsteemis

Kui süsteem maha jahtunud miliine on siis rõhk? enne katla käivitamist. Kui suur on paisupaak?

Akupaaki polegi vaja, paisupaak on 24 L, süsteemi päris maha jahtuda ei ole lasknud aga paisupaak kontrollitud ja korras, korraks lasin üks päev langeda 40 kraadini siis oli 1,5 bar

Palju seal süsteemis üldse vett on ?

umbes 180 liitrit

Lühidalt oled sa seal 3 aastat koguaeg õhku välja lasknud ja vett pole juurde lisanud ? Tundub kuidagi väga segane lugu.

kui lasen õhku koos veega välja siis ikka lisan süstemi uuesti sama rõhu mis olema peab, aga rõhk iseenesest ei kao aga õhk tekib iseenesest.

navigator kirjutas: ↑27 Dets 2019, 16:11 kui lasen õhku koos veega välja siis ikka lisan süstemi uuesti sama rõhu mis olema peab, aga rõhk iseenesest ei kao aga õhk tekib iseenesest.

Aga see rõhk, mida lisate, see on kollast või pruuni värvi?
Kolhoosi ajal me ikka saatsime praktikante ämbriga sädet tooma keevitajate ruumi, et traktoril küünal tahmane ja törts sädet juurde vaja.