Ehitusfoorum

Tere,

Ülevaatlikult olukorrast:
1. Põhja-Tallinas on väiksele krundile kinnitatud üksikelamu detailplaneering.
2. Kahekordne maja u. 130 ruutmeetrit elamispinda.
3. Soov oleks teha sellest hoopis kaks korterit (ühes elaks ise ja teise üüriks välja), aga Linnavalitsus ei taha seda lubada, kuna väidab, et liiga kitsas ala (krunt 400 ruutm).
4. Siiski soovitasid nad saata projekt vaidluskomisjoni, et äkki läheb läbi...ei teagi mida kosta selle peale (ei tahaks kulutada eskiisile ligi 4000eur, et see siis ära keelataks).
5. Mõtlesin notariaalselt kaasomand määrata, aga kahe sansõlmega ei saaks üksikelamule ehitusluba ehk ka kasutusluba.

Kas kellegil on kogemusi, kuidas maja siiski kaheks jagada?

Ette tänades,
Ott

majakaja kirjutas: ↑13 Dets 2019, 20:15kahe sansõlmega ei saaks üksikelamule ehitusluba ehk ka kasutusluba

See ei saa küll tõsi olla

Klassikaline kaasomandi võimalus on alati. Määratki maja ja jagate ka reaalosad välja. Kui vaja siis ka hoov (parkimisalad)
Siiski ei soovita seda teha sest pärast kinnisturaamatusse selle tegemist on mistahes ehitusmuudatusele vaja kaasomaniku nõusolekut.
Sa tahad tegelikult korteriomandit seada. Siin on KOV mingi sõnaõigus seadmise osas sekka öelda. Kuid omandivormilt on vabamad käed ja ei sõltu enam niipalju kaasomandist. Üürimiseks pole üldse mingit kaasomandit vaja määrata. Lihtsalt üürid toad välja ja ongi kõik.

Kalvis ajab jälle udu! Millises Tallinna linnaosas on lubatud 400/2= 200m² krunt?
Küülaline, pisut huumori valdkonda, aga kui üks san.sõlm projekteerida meie kulutuuriruumi omane siis teine tuleb järelikult teha "auguga põrandas, selle ümber arusaamatud jalajäljed", ega KOV ehitusluba menetledes nendest jalajälgedest aru saa ja ikka ehitusloa väljastab. Hiljem võib ju alati jalajälje peale vetsupoti aretada. Lihtsalt põrand on pisut kunstipärasem.

Sa võiksid teiste väljamõeldud süüdistamise asemel siis õige vastuse välja öelda. Aga muud kui tatti pritsida sa vist ei oska.

Kalvis kirjutas: ↑15 Dets 2019, 10:57 Sa võiksid teiste väljamõeldud süüdistamise asemel siis õige vastuse välja öelda. Aga muud kui tatti pritsida sa vist ei oska.

Ise ka aru saite, mida kirjutasite. Miks ma peaksin kedagi süüdistama? Miks peaksid teised midagi välja mõtlema, eriti just süüdistatavat? Võtke ruutjuur 200, lahutage maha 4m tuleohutuskuja, palju onnile ruumi jääb? Kui harilik nüri ja arvutada ei viitsi, kasutage cad alternatiive.

Teemaalgataja ei taha ju ära müüa, vaid välja üürida. Kas miskit takistaks tal hiljem, pärast kasutusloa saamist, jagada maja reaalosadeks ning jääda ISE MÕLEMA reaalosa omanikuks?
Ja kui kunagi vaja, siis müüb ühe reaalosa? Ei mingit kasutuskorda.

Eks see natuke ole linnaplaneerijate küsimus lõpuks küll - kuskohas on piir, kui väike omand on võimalik ja mõistlik, kas 200m² eramukrunt on ok, tõenäoliselt võimalik, aga 100m² > 50 .. > 2m². Maailmas on linnu küll, mis on sarnast ehitusõigust täis, kus 2m tänavaäärt on nö õhku ehitatud - ei tundu silmale ilus ega ammugi mõistlik.
Linnavõim peab vaatama perspektiiviga tulevikku, kui kruntide aina väiksemaks tegemine ei ole mõistlik, siis ei ole tark seda ka soosida ega lubada.

Omandiküsimus ei puutu tuleohutusnõuetesse vist üldse, ei ole vist päris nii lihtne, et ostan naabermaja ära ja võin hoonevahelist tulemüüri hakata lammutama. Tuleohutusnõuded-kujad rohkem ehitise otstarbe jm tehnlise teemaga seotud.
Samas tuleohutusnõuded mõjutavad omandisuhteid ehitusõiguse küsimuses, kui üks naaber ehitab piirile hoone, mõjutab see naabri ehitusõigust, naaber peab ehitama ka kaugemale või ehitama tulemüüre jm.
Antud teema juhul omand on üks, ja sellest tulenevad ehitusõiguse piirangud ei saa olla teemaks. Iseküsimus, kui tänane omanik tahab tulevikindlust ja peab plaani osa hoonest eraldi kinnistuna vormistada ja müüa.

Nagu eespool mainitud üüriteema ei ole üldse teema, üüri või toa kaupa, samuti sansõlmede jm osas ei tasu üle mõelda, läbi aegade on olemasolevatesse hoonetesse sansõlmi ja ka kööke ning eraldi sisse-väljapääse lisatud.
Samas, kui hoone on alles projekteerimise faasis ja kehtiva detailplaneeringuga, siis ise võhikuna konsulteeriks arhitektiga, kes spetsialistina kindlasti oskab nõu anda, mis on antud detailplaneeringu raames võimalik ja mis mitte, või mida kuidas ja millal nö "tõlgendada" on mõistlik, et hiljem teisiti tõlgendamine faktipinnalt juba ise omaniku tahet kannaks.

Tulevasel müügiplaanil ei tasu ka kaasomandi võimalusi maha kanda, kuigi kaasomand ei ole tihti eelistatud omandivorm ja tuleneb tõsiasjast, kus reaalosade eraldamine ei ole võimalik, näiteks ühe omand on 1. korrus ja teise omaniku oma 2. korrus - on paratamatus, kus reaalosadeks kinnistut ega ka hoonet (katust ja vundamenti vajavad mõlemad) jagada ei saa.

majakaja kirjutas: ↑13 Dets 2019, 20:15 3. Soov oleks teha sellest hoopis kaks korterit (ühes elaks ise ja teise üüriks välja), aga Linnavalitsus ei taha seda lubada, kuna väidab, et liiga kitsas ala (krunt 400 ruutm).

Kuna olen suht otsekohene, siis kõigepealt küsimus- kas sa oled liiga aus või lihtsalt loll? Isegi kõrgelt arenenud ja Euroopa vist kõrgema elatustasemega riigis kasutatakse JOKK süsteeme. Uusehitus, arendati poolt suurest kortermajast, 4 või 5 korruseline, igal korrusel oli 2 või 3 korterit, iga korter üle 100m2 kohe kindlasti ja kogu see pool maja oli "üks suur korter". Jah, need eraldi korterid olid jäetud läbikäidavaks, igal korrusel oli üks korter läbi kahe korruse ehk võisid keldrist alustada ja läbi korterite laboründi võisid jõuda viimasele korrusel ilma, et oleks kordagi trepikotta sattunud. Omanik registreeris kogu selle kupatuse oma alalise elukohana, elas seal mõnda aega ja siis tulid tal "meelemuutused", et vist ikka liiga suur ja ehitas osad ukseavad kinni ja tekkiski hunnik kortereid. Miks nii tehti, võin aimata.
Ja nüüd ei saa ühe pisikese majakökatsiga nihverdada. Selleks, kuidas kasutada ja jääda JOKK piiridesse peaksid üles otsima ühe arhidekti, kes oma Viimsi(?) krundi ehitab täis 60m2 "abihooneid" ja temalt konsultatsiooni paluma. See teema on siit foorumist läbi käinud.

Urmas, mida selle jokk skeemiga peale hakata, kui õnnetus kaelas ja kindlustus näitab keskmist sõrme?
On olemas terminid nagu täisehitusprotsent, hoonestustihedus, jne ...

suvaline kirjutas: ↑17 Dets 2019, 16:56 Urmas, mida selle jokk skeemiga peale hakata, kui õnnetus kaelas ja kindlustus näitab keskmist sõrme?
On olemas terminid nagu täisehitusprotsent, hoonestustihedus, jne ...

Pole absoluutselt kindlustuse asi, et kas teemaalgataja üürib välja osa oma majast või mitte. Kui kindlustuselt oleks kohustuslik saada allkiri, et võib oma eraomandisse võtta üürilised, siis saaks sinu mõttest aru, aga senikaua ühe käega näitame kindlustusele keskmist sõrme ja teise käega "valgete ülemvõimu toetajate" OK märki.

Kuidas puutuvad teemasse mõisted "täisehitsprotsent" või "hoonestustihedus"? Arusaamatu? Teemaalgatajal lihtsalt turgatas kaval idee teha maja ühest poolest üüritav osa, mitte paarismaja, milledele on tõesti juba teised nõuded. Selle ülesandega peab ta pöörduma oma arhitekti, mitte foorumi või TLV poole. Arhitekt ei suhtle VE foorumiga, et talle saaks soovitusi anda.

Eksite Urmas, eksite.
Kortermajas, milles on ette nähtud vaid eluruumid, võib külaliskorteri pidamisel tekkida vastuolu selle kasutamise nõuetega, sest eluruumile ja majutusettevõttele on kehtestatud erinevad nõuded. Lisaks maksuameti pikk joru eri nõudeid.
Te pole vist kunagi kindlustusega kokku puutunud, et sellist juttu ajate. Mina olen seda teinud mõlemal poolel, so ka aidanud kindlustuspettust tuvastada. Edukalt muideks. Ekspertiisidega annab teenida isegi.

suvaline kirjutas: ↑17 Dets 2019, 21:35 Eksite Urmas, eksite.
Kortermajas, milles on ette nähtud vaid eluruumid, võib külaliskorteri pidamisel tekkida vastuolu selle kasutamise nõuetega, sest eluruumile ja majutusettevõttele on kehtestatud erinevad nõuded.

Palun, ära hakka pläma ajama, selles teemas ei käi jutt mitte kortermajast, vaid eramajast! Loe teemat uuesti algusest ja püüa teemaalgataja mõttega kaasa minna.

suvaline kirjutas: ↑17 Dets 2019, 21:35 Lisaks maksuameti pikk joru eri nõudeid.

Kogu jutust maksuameti jorust on huvitatud need, kellel on vabatahtlik tahtmine teatada ajast vastavatele organitele. Koolikiusamise ohvrid või kes pole suutnud muudmoodi tunnustust saada kui pealekaebamisega. Ela ise ja lase teistel elada! Muide, isegi politsei eriti ei austa oma koputajaid, nad lihtsalt kasutavad neid ära.

Urmas, võtate Kalvisega viinuskit?

suvaline kirjutas: ↑17 Dets 2019, 22:36 Urmas, võtate Kalvisega viinuskit?

Tahad lonksu? Kõrisõlm käib juba nagu vesioina klapid? Ära loodagi, et viinuskit sinuga hakkame jagama, võid magama minna, kui und ikka tuleb. Esiteks on viinuskit vähe ja teiseks oleme ise piisavalt targad.

Klge, vesioinas teeb unelemiseks liiga palju lärmi ja pidev solin võib tekitada tahtmatuid paagitühjendusi.

Teema algatanu postitusest: "Soov oleks teha sellest hoopis kaks korterit (ühes elaks ise ja teise üüriks välja)"
Seega peaks Kinnistusraamatus vastu vaatama kaks korteriomandit. Aga kuna DP seda ei võimalda ja KOV kaasa ei tule ideega siis ... ju siis tuleb terrassi uks teha teise "korteri" nö välisukseks. Aga siit riskid algavadki ...
Lisaks: ridaelamu puhul saakski "terrassi ukse" meetodit kasutada, aga kuidas seda kahekordse maja II korrusega teha? Panete lähedalasuva puu külge nöörredeli ja kasutusloa taotlemisel nimetate laste mänguväljakuks?