Ehitusfoorum

Ehk oskab keegi, kellel on viadrus u-26 katel või nendega kogemusi nõu anda. Küsimus Viadrus U26-9 katla kohta. Süsteemis on Viadrus katla taga kaks 2000 l akupaaki ehk kokku 4000 l. Katelt kütan puudega. Katlal on oma segamissõlm. Katla pealevool läheb akupaaki ja tagasivool tuleb akupaagist. Peale -ja tagasivoolu torud lähevad katlast välja ja seejärel läheb haru kaheks T kujuliselt ja kummagisse akupaaki sisse. Pealevool otse majja ei lähe, vaid majja läheb sooja vee pealevool akupaagist.

Kui katla panen kütte(akupaagid umbes 38 kraadi) läheb temperatuur katlas küllalt ruttu 90 kraadi peale. Seejärel on tagumine õhutusluuk täiesti kinni ja esimesel väike vahe sees. Pärast mõnda aega, kui akupaagid lähevad veidi soojemaks siis tõuseb katla veetemperatuur 100 +(kuni 104, vahepeal veidi madalam) kraadi peale ja esimene luuk on vaid veidikene lahti. Kui õhutusluuk täisti kinni panna(manuaalselt) siis tuleb temperatuur umbes 90 peale, aga alla selle ei lähe. Ilma õhuta põlemine pole ju normaalne ja arvestades, et akupaagid pole veel soojad peaks luugid kinni olles katla temperatuur küllalt ruttu jahtuma?

Kas see ongi normaalne, et katla veetemperatuur tõuseb nii kõrgele, kuigi akumulatsioonipaakide ülemine termomeeter näitab alles ligikaudu 45/50 kraadi? Ehk kas 100 kraadi katlas, kui esimesel õhutusluugil on vaid väike vahe(tagumine kinni) on tavaline veetemperatuur U26-9 puhul, katla kütmise ajal? Kui tagumine luuk ka lahti teha, kasvõi ainult veidi, läheb temperatuur katlas kohe liialt kõrgeks, ligi 115 kraadi. Ise olen mõelnud, et ei tohiks katel minna enne nii kuumaks, kui ka akumulatsioonipaagid pole läinud kuumaks. Kas normaalne katla veetemperatuur kütmise ajal ei peaks jääma 80-85 kraadi juurde isegi siis, kui õhutusluugid on nii eest kui tagant lahti ja mitte ainult väga väikse vahega ja seda vähemalt senikaua, kuni paagid pole kuumaks läinud. Hetkel tundub see kütmine kohati veidi rohkem tossutamise moodi, kui korralikku kütmist. Samas mul Viadrus katlaga pole varem kogemusi olnud ja see süsteem mida kütan on juba varem ehitatud, mitte nüüd tehtud. Selle kohta, kas varem ka see probleem olnud ei oska kahjuks täpset infot anda. Mul õnnestus saada akupaagid ülevalt ja keskelt kusagil 70 kraadi juurde pärast ligi 7 tundi kütmist, aga seejuures oli katlas pidevalt 100 kraadi ringis temperatuur. Üle 70 ei tahtnud temperatuur enam tõusta, kuigi katlas oli veel mõnda aega termomeetril 90-95 kraadi Alt jäid paagid seejuures kusagil 47 kraadi.

Vahetatud on hiljuti katla segamissõlme pump ja segamissõlme termoklapp, mis hakkab alles ~65 kraadi juures sooja vett akupaaki laskma. Samuti on kohal käinud katlasüsteemide paigaldaja, kuid lõpliku järeldust kas see nii peabki toimima või mitte pole ma saanud. Endale tundub, et probleem on äkki veeringlsuses. Kuum vesi ei liigu äkki piisavalt palju akupaaki vaid hoopis tagasi uuele ringile katlas? Tänud ette, kui keegi saab oma kogemusi selle katlaga jagada.

Tere!
Probleem ongi veeringlsuses. Kas pump on max, kui vana on katel (katlakivi), tagasivooluklapi takistus.

Katel umbes 10-15 aastat vana, aga kütteperioodil on köetud vaid ligi 2 korda nädalas, kuna majas on ka teisi kütteallikaid. Pump(grundfos alpha 1 L) on seatud esimese, ehk kõige aelgasema käigu peale. Klapi takistuse kohta äkki ütleb klapi pealne kiri? Tagasivooluklapi peal on kirjas DN 40 ja (1 1/2).
Välja on pakutud panna termoklapist katlaringlusesse(alla) siirduvale torule timmitav ventiil, et soe vesi ei pääseks nõnda kergelt tagasi katlaringi, vaid peaks rohkem paaki suruma ja seeläbi katla tagasivool rohkem peale tõmbama jahedamat paagist, samas säilitades tagasivoolu vee segamise õigele temperatuurile katla jaoks?

Pump peab olema kõige kiirema peal.

On proovitud ka kiireima peal terve kütmise aja, kuid olukord endiselt sama.

Teap kirjutas: ↑05 Dets 2019, 21:36 Katel umbes 10-15 aastat vana, aga kütteperioodil on köetud vaid ligi 2 korda nädalas, kuna majas on ka teisi kütteallikaid. Pump(grundfos alpha 1 L) on seatud esimese, ehk kõige aelgasema käigu peale. Klapi takistuse kohta äkki ütleb klapi pealne kiri? Tagasivooluklapi peal on kirjas DN 40 ja (1 1/2).
Välja on pakutud panna termoklapist katlaringlusesse(alla) siirduvale torule timmitav ventiil, et soe vesi ei pääseks nõnda kergelt tagasi katlaringi, vaid peaks rohkem paaki suruma ja seeläbi katla tagasivool rohkem peale tõmbama jahedamat paagist, samas säilitades tagasivoolu vee segamise õigele temperatuurile katla jaoks?

Võimalik, et kuskil on midagi umbes. Võimalik, et segamissõlme pump reaalselt ei käi ringi(mingi soditükk on vahel) võimalik, et termostaatklapp on kinni jäänud jne jne. Ega seda probleemi foorumi kaudu ei lahenda, aga need timmitava ventiili mehed katsu sealt katlaruumist kaugemal hoida. Proovi leida keegi kes viitsib probleemi süveneda, mitte ei käi ehku peale juppe vahetamas.

Proovi äkki aitab katla segusõlme pumba kiiruse maksimumi peale panek.

Tee sellest segusõlmest mingi pilt. Kas seal on valmis segusõlm (laddomat, termovar vms) või mingi isekombineeritud aretis?

Kas see jama tekkis peale mingi sõlme vahetust?

Katlal sai vahetatud hilissügisel, enne kütteperioodi algust, kõige uksepoolsem ehk esimene ribi, mis oli purunenud. Seda, kas probleem võis esineda ka juba enne ribi purunemist ei oska kahjuks öelda, kuna varasem kokkupuude selle katlaga puudub. Pärast ribi on aga esinenud ülekuumenemisprobleem, millest pole lahti saanud, aga mida ma 100% kindalt ei saa ka ribi vahetusega seostada. Hetkel kasutan teisi kütmisvõimalusi. .
Link katlaringi skeemile:
https://i.imgur.com/NtULlg4.jpg

Kui pump töötab, aga vesi ei ringle, siis peab tagsilöögi klapp lahti olema, võibolla on sodi vahel või klapp vale nurga alla paigaldatud.

Minu jaoks on seguklapp vale koha peal, ma paneks selle keskmise kolmiku peale, et katla otsevool oleks akupaaki. Siis toimib läbi alumise suunaklapi ka elektri katkestuse korral mingisugune tsirkulatsioon, muidu peab läbi seguklapi veel pressima.

Eeldatavasti see isearetatud segusõlm ei tööta nii kui peaks. Ma viskaks selle isearetatud segusõlme sealt minema ja paneks valmis segusõlme. Saad ühe torumehe külastusega asja töötama.

Välja on pakutud panna termoklapist katlaringlusesse(alla) siirduvale torule timmitav ventiil, et soe vesi ei pääseks nõnda kergelt tagasi katlaringi, vaid peaks rohkem paaki suruma ja seeläbi katla tagasivool rohkem peale tõmbama jahedamat paagist, samas säilitades tagasivoolu vee segamise õigele temperatuurile katla jaoks?

Pärast selle soovituse esmakordset läbilugemist tundus see mulle üsna omapärasena. Joonis ja täiendav teave, et pumba erinevate kiiruste kasutamine ei mõjuta katla temperatuuri viis mind arusaamisele, et see on vägagi arvestatav võimalus. Termoklapi alla sobiks siiberkraan https://www.ehituseabc.ee/ee/siiberkraan-12

Ehk põhjendad, miks oleks targem aretist edasi aretada, selmet sinna töötav lahendus installeerida? Et torumeestel tööd ja leiba jaguks?

Siiberkraani lisamine katlaringlusesse annabki töötava lahenduse. Kraani paigaldus maksab kuni 50 EU. Milline on Sinu pakutav töötav lahendus ja palju see maksab koos paigaldusega?

Ma kirjutasin juba, et aretis minema ja tehase segusõlm külge. Lihtne ja töötav lahendus. Kindlasti annaks seda süsteemi timmida ja aretada drosselitega vägisi tööle, aga milleks? Nagu ma aru saan on teemaalgataja huvi saada katlasüsteem korralikult toimima, mitte viia oma kodus läbi mingeid eksperimente.

Mis maksab? Segusõlm mingi 300-400 + mingeid abimaterjale + mõni tund torumehe tööd.

Nagu ma aru saan on seal juba ehku peale käidud juppe vahetamas, kuid tulutult. Seega võib jällegi kokkuvõttes tõdeda, et korralike ja mitte korralike asjade ehitamine on ikkagi samas suurusjärgus hinnaga.

Aga ega keegi ei kohusta nii tegema nagu ma soovitan. Alati võib teisiti teha.

Hr.Teap ise ja hr.Adlolf on täiesti õigel teel. Termostaatklapi väikse ringi ahelas lausa PEAB olema vooluhulka piirav ventiil.Praegusel juhul ketrab pump vett väikse ringi kaudu korduvalt läbi katla ja akupaaki läheb ainult väike osa tsirkulatsioonist kuna selle ringi takistus on suurem kuigi termostaat on avatud.Mingisugust kallist Laddomati sinna paigaldada ei ole hetkel vaja,piisab täiesti 10 eurosest siibertüüpi nn.kiilkraanist.Kuigi antud skeem ei ole kõige õnnestunum-ise teeks teisiti-ei oma see olukorra lahendamiseks hetkel tähtsust.Isekoostatud termoklapp-pump-tagasilöögiklapp kombo ei ole õigesti paigaldatuna sugugi kehvem vaid isegi mõnevõrra parem variant kui komplektne Laddomat.
Kokkuhoitud raha eest osta provvale ja lastele hoopis toekamad jõulukingitused.

See süsteem ju suures osas keerutabki ainult katlast tulevat vett! Endal süsteemis on ülal tavaline kolmik, all thermovar. all katla ja termovari vahel pump.

Katlast väljuv toru peab olema ilma igasuguse takistuseta.
Mis saab kui elekter kaob, vahetame ribisid?

Nagu ma enda eelmises postis mainisin, paneks seguklapi enne pumpa, keskmise kolmiku asemele. Mul kodus ka ise tehtud segusõlm, sama skeem nagu teemaalgataja pildil aga seguklapp vahetult enne pumpa. Katla temperatuur kütmise ajal ca 80-85 kraadi, akupaagi ja katla vahel 2´´ torud, segusõlme-pumba torud olid vist 1,5´´. Pumpa saan hoida esimeses kiiruseastmes.