Elekter kriisi-sõja ajaks?

[Urmas]

Üldjuhul väikese võimsusega pumba ja mootori kasutegurid on kehvad.

Ega kriisi-sõja ajal basseinipidusid vist ei korraldata kah.

[ping]

Üldjuhul väikese võimsusega pumba ja mootori kasutegurid on kehvad.

Kui suurt pumpa kasutada 0-10% koormusega on kasutegur kehvem, kui väikest pumpa 100% koormusega, isegi sagedusmuundur palju ei päästa. + sagedusmuunduri soetusmaksumus.

[ping]

Rõhk avaldub samuti mgh kui veesamba rõhk.

Tsiteerides klassikuid (12 tooli): "Daaa-užžž".

[Kalvis]

Kas sa siis ei teadnudki, et rõhku saab mõõta veesamba kõrgusena?
https://en.wikipedia.org/wiki/Pressure
ja vaata seal vedelike rõhu osa!

1 baar = 1019.72 centimetres of water (cmH2O).

[-virks-]

Kas sa siis ei teadnudki, et rõhku saab mõõta veesamba kõrgusena?
https://en.wikipedia.org/wiki/Pressure
ja vaata seal vedelike rõhu osa!

Keegi ei vaidle sellele vastu.
Aga sinu väide oli, et vee pumpamiseks kulub samapalju energiat, olenemata sellest, et üheljuhul voolab vesi ilma vastusurveta ämbrisse ja teisel juhul pumbatakse see rõhu all mahutisse. Ja selle viimasega ma nõus ei ole.

[Kalvis]

Ei see nii polnud. Vee pumpamiseks kulub energiat ühe palju nihutamaks punktis A punkti B. Energia arvutuses võetakse vasturõhk kui vee tõstekõrgus arvesse ja see suurus on vee liigutamise osas erinevatel pumpadel üks ja sama. Erinev on pumba enda kuluenergia ehk kasutegur.
N:10 l vett vaja tõsta 10 meetrit, seejuures on vastusurve 2 bar. Pumpad sa 300W või 2 kW pumbaga on vee tõstmiseks kuluv energia sama aga pumba enda kasutegurist tulenevalt on mõlemal pumbal erinev.
Las teised vaidlevad pumba kasuteguri teema lõpuni - ühtemoodi on kehv kasutegur väikse võimsusega pumbal kui liigsuurel pumbal kuna mõlemal on tööpunkt optimaalsest kasuteguri ulatusest kaugel eemal.

[ping]

Ei see nii polnud. Vee pumpamiseks kulub energiat ühe palju nihutamaks punktis A punkti B. Energia arvutuses võetakse vasturõhk kui vee tõstekõrgus arvesse ja see suurus on vee liigutamise osas erinevatel pumpadel üks ja sama. Erinev on pumba enda kuluenergia ehk kasutegur.
N:10 l vett vaja tõsta 10 meetrit, seejuures on vastusurve 2 bar. Pumpad sa 300W või 2 kW pumbaga on vee tõstmiseks kuluv energia sama aga pumba enda kasutegurist tulenevalt on mõlemal pumbal erinev.
Las teised vaidlevad pumba kasuteguri teema lõpuni - ühtemoodi on kehv kasutegur väikse võimsusega pumbal kui liigsuurel pumbal kuna mõlemal on tööpunkt optimaalsest kasuteguri ulatusest kaugel eemal.

Sellel hetkel kui vesi kraanist väljub, on tema rõhk 0bar (võib sisaldada kineetilist energiat ja kukkub maa külgetõmbe jõu mõjul maa poole) aga alles pärast kraani sulgemist hakkab rõhk tõusma (1bar - 10m) ja see üleliigsele kõrgusele vee tõstmine on energiakulu, piiratud energiaressursi puhul.
Kas oled kunagi reaalselt mõõtnud veeautomaadi pumba voolutarvet, kui pumba juures on kraan avatud ja vesi voolab ämbrisse (vastusurve nulli lähedane) ning pärast kraani sulgemist näinud kuidas pumba poolt võrgust tarbitav võimsus hakkab tõusma kuni rõhulüliti väljalülitab.
Mina olen ise seda mõõtnud.
Ka Sinu viidatud graafikult on näha, et erineva vasturõhuga on võimsustarve erinev ja mida suurem rõhk pärast pumpa, seda suurem on vee liigutamise võimsustarve.

[Kalvis]

Jutt õige, kusjuures olen mõõtnud. Oli kunagi veesüsteemis häda, tegin kummivoolikuga manomeetri et saaks kraani otsa panna ja mõõta veesurvet. Kuskil oli ummistus, kusjuures ülesse leidsin - söel oligi umbes.

[Küülaline]

Kes julgeb sellise katse korraldada:
1. Ämbritäis vett kallata OMA auto katusele auto kõrval seistes
2. Ämbritäis vett kallata OMA auto katusele kolmandalt korruselt (9. korruse puhul ilmselt hajub liigselt)?

[ifffff]

Kes julgeb sellise katse korraldada:
1. Ämbritäis vett kallata OMA auto katusele auto kõrval seistes
2. Ämbritäis vett kallata OMA auto katusele kolmandalt korruselt (9. korruse puhul ilmselt hajub liigselt)?

Ämbrist julgeks oma auto peale 9 korruselt kallata küll. Midagi ei juhtu. Aga kui selle ämbri vett peaks õhupalli sees alla viskama, siis võiks autol kasko peal olla.