Plaatvundamendi lahendus

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 139
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas T25 » 13 Juul 2019, 00:55

Väikemaja vundament , L-kujulise vundamendiga, kitsamast osast kuskil 3,5 m lai ja laiemast ca 6m. Pikkus ca 12m . Mõte siis koorida muld savini puhtaks ja valada ca 30-35cm betoonplaat kahekihilise klaasfiiberarmatuuriga. Kas külm teeb sellisele plaadile liiga?

Urmas
autodidakt
Postitusi: 5911
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 128 korda
On tänatud: 209 korda

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas Urmas » 13 Juul 2019, 05:41

Mida väljamaa foorumlased arvavad? Või oled seni käinud ainult aafriklaste foorumites, kel külmaga probleeme ei ole?
Arvan, et järjekordne selline kogus betooni tekitab globaalse kliimakatastroofi ja meie laiuskraadidel lihtsalt enam kunagi pole miinuskraade, aastaringi plussis ja probleeme külmaga ei teki.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 139
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas T25 » 13 Juul 2019, 10:58

Urmas kirjutas:
13 Juul 2019, 05:41
Mida väljamaa foorumlased arvavad? Või oled seni käinud ainult aafriklaste foorumites, kel külmaga probleeme ei ole?
Arvan, et järjekordne selline kogus betooni tekitab globaalse kliimakatastroofi ja meie laiuskraadidel lihtsalt enam kunagi pole miinuskraade, aastaringi plussis ja probleeme külmaga ei teki.
Väljamaa foorumites räägitakse killupadjast külmumissügavuseni või siis 3-mest tingimusest külmakerke tekkimiseks, milleks on 1) Külm ise 2) vesi ja 3) külmakerke ohtlik pinnas. Kui üks neis eemaldada, siis külmakergetega probleeme ei tohiks tekkida. Mulle tundub see külmumissügavuse teema natuke "ujuv", kuna erakordselt külma talvega võib maapind mitu meetrit läbi külmuda. Sellist killupatja ma rajama ei hakka, kuna siis ma juba teeks täis keldri( ja siis läheks betooni veelgi rohkem). Küll aga vaadates Eesti ehitustava, kus pannakse väike kiht kildu ja siis valatakse 10cm betooni ja see vastu peab, siis see annab nagu usku, et minu variant peaks ka vastu pidama. Oleks pinnas liiv-kruus, siis ma seda üldse ei küsikski, vaid teekski kohe nii, kuid tegemist on saviga. Ootaks siis foorumlaste arvamusi, ideid , mõttearendusi, mida sellisest asjast arvatakse. Põhipoint on lihtsus, kuna täiskeldri ehitamine koos saalungite jms on väga tülikas ja ajamahukas. Eriti ootaks kunn24 arvamust, kuna tundub, et mees vaatab asjade sisusse sügavamalt ja julgeb vastu vaielda siin foorumis levinud üldistele dogmadele( nt rikkevoolukaitsme teema jms)

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 769
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 14 Juul 2019, 10:41

Picture 005_edited.jpg
Saalungid
Klaasfiibri asemel Armix3 (vähemalt 10a tagasi oli selline betooni nimetus, http://www.kiudbetoon.ee/vundament.htm), mis on metallkiududega. Sellise betooni kasutamine on eriti hea, kui vundamenti valada talvel- jõle jama on, kui hommikul enne valamist on paigaldatud sarruste alune lund täis tuisanud- sisuliselt saab seda sealt kätte vaid tolmuimejaga.
30-35 cm paksne plaat on ilmselgelt overkill, mul on läbiarvutatud 2-k maja plaat ilma ribideta ja sama betooniga 18 cm paks. Plaadi all on lokaalse kerke leevendamiseks ja soojustamiseks 10 cm vahtplasti, mitte killustikku (viimane on jäik). Vahtplast täitis ka plaadi alla jäävate mändide juurte kasvu leevendamise eesmärki (nüüdseks on küll männid maja äärest mahavõetud, kuna sittasid meeletult).
Picture 015_edited.jpg
Torud, kõrid, kompensaatorid
Savi on eriti külmakerkeline. Külmakerke vähendamiseks tuleb teha perimeetri soojustus ja tagada, et vesi ei jookseks pinnase pealmisse kihti väljast juurde (vundamendi serva sama saviga tamponeeritult kalle majast eemale). Soojustuse kirjeldusi on nett täis, üle korrata pole mõtet. Kuid ka siis säilub kerkimise oht, mis võib olla "valus" plaati läbivatele torudele/ juhtmetele. Seega tuleb neile ette näha kompensaatorid, et midagi puruks ei lähe. Kanalitorudele saab teha liugmuhvidega, muud peenemad asjad võib vastava loksuga kõridesse pista.
Picture 002_edited.jpg
Vundamendi valamine
Picture 001_edited.jpg
Vundament koos seinte aluslattidega
Selline kupatus tuli siis selle vundamendi peale. Kui hoolega pilte vaadata, siis lisaks plaadile on paremal küljel jupp lintvundamenti ja ees paremal 3 postvundamenti. Kõik on liival madalvundamendid, taldmikud maapinnast ca -30 cm. Liivale rajatud maja ei püsi, :)?
eestvaade_edited.JPG
Eestvaade
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 139
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas T25 » 14 Juul 2019, 23:14

Kunn24, aga mis sa arvad sellisest lahendusest, kui vahtplasti plaadi alla üldse ei pane ja otse savi peale siis 2kordse armeeringuga betoonplaat. Kas see plaat peab vastu külmakerkeid või on see lootusetu üritus. Mis juhtub 12 m pika plaadiga, kui näiteks ühest otsast külm kergitab 10 cm. Kas läheb puruks? Ühesõnaga, kui on tegemist lootusetu üritusega, siis kaevan ikkagi ca 1,5 m sügavad kraavid ja valan betooni täis ja sinna peale siis valan lõpuks betoonplaadi.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 769
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 15 Juul 2019, 02:19

Betoonil tõmbele suurt tugevust pole, selle ülesande peab täitma armatuur. Seega plaadi vastupidavus sõltub armatuuri tugevusest tõmbevööndis ja betooni tugevusest survevööndis. Survevööndisse lisatakse veel jaotusarmatuur (risti tõmbearmatuuriga ja peenem, nn rangid), see hoiab betooni koos suve all laialivalgumise eest.
Ma su küsimusele: Kas läheb puruks?- kindlasti ei_vasta, sest kõik sõltub asjaoludest, kuidas ja kui palju plaat on koormatud ja kust teda kergitatakse. Kui paned plaadile maja peale, siis olenevalt tema seinte kujust, tema keskel kandvate seinte ja postide asetusest ta võib (ja tavaliselt nii ongi) plaati jäigastada. Kui tahad kraave kaevata, on sinu valik. Savi vist päris kerge kaevata ka ei ole. Vahtplast mu plaadi all ja ka külgedel täitis põhiosas ikka soojustuse ülesannet. Koormuse jaotamine pinnasele oli teisejärguline.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

T25
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 139
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas T25 » 15 Juul 2019, 10:47

Selge siis. Minu soov oli teha külmakerke kindel plaatvundament, kuid ilmselt on siiski tegu suhteliselt lootusetu üritusega. Eks ma tahtsin kokku hoida ja võimalikult vähe ennast liigutada, kuid südamerahu huvides tuleb siiski kaevata sügavad kraavid ja need täis betoonida. Ega ma ise ka tegelikult eriti usu, et isegi 35 cm paks 2-kihilise armeeringuga betoonplaat peaks vastu külmakerget näiteks ühest otsast 10 cm. Loogiliselt võttes läheb see plaat kuskilt puruks.

kunn24
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 769
Liitunud: 11 Veebr 2018, 14:45
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 19 korda

Re: Plaatvundamendi lahendus

Lugemata postitus Postitas kunn24 » 15 Juul 2019, 11:19

Sa unustasid juba kiirelt ära perimeetri soojustuse, mida eelnevalt mainisin. Kui maja oleks kena jäik kuubik või sellele lähenev risttahukas, siis (tugevat) plaati poleks üldse vaja. Ja mis sellest väikesest kergitamisest nii hullu on, kui sellest mingeid pahandusi ei järgne? Korrigeeri veidi maja kuju ja pista mingi leht talle alla, :). Siis maja hoiab koos vundamenti, mitte vastupidi. Võib naerukoht tunduda, kuid nii ongi, konstruktsioon on tervik. Autode puhul näiteks liimitud klaasid on ka konstruktsiooni jäigastav osa.
Pikkade majasoolikate puhul sellega eriti arvestada ei saa, kuid kuubikulaadsete või sellele lähenevate asjade puhul saab ja oluliselt.
Kas 35 cm paks selline plaat läheks puruks?- raudbetooni piirseis oleks tervikuna samade mõõtmetega terasplaat. Kui sa jõuad järeldusele, et see puruks ei lähe, siis on võimalus hakata temas terase osakaalu vähendama, kuni ta võib puruks minna. Kuid nagu ütlesin, tema peale pandud ja temaga ühendatud maja hakkab teda jäigastama. Puruks võib siis minna hoopis sel põhjusel, et koormus temale on vaid välisperimeetri kaudu. Kui maja keskel on postid või kandvad ja jäigastavad seinad, on olukord juba hoopis teine. Jäigastavate seinte all ma pean silmas, et temas oleksid diagonaalsidemed või kaetud vähemalt OSB plaadiga- kui sõrestikmaja.

Kuid üldiselt, 35 cm paksune plaat on juba korralik betoonpunkri plaat, eriti kui sinna on hoolega rauda ja tugevat betooni kokku aetud. Ja kui mu pilte hoolega vaatad, siis plaadi kitsamasse kohta on lisaks Armix3-le diagonaalis lisatud mõned 12 mm sarrused- 2 alumisse betoonikihti ja 2 ülemisse. Ja mu plaat on 18 cm paks ning suurem pikkus kuskil 15-16 m (otsast otsani risti kügedega mõõtes- diagonaalis mõõtes veel rohkem). Paindetugevus sõltub paksuse 3-st astmest, kui ma teinuksin plaadi 18 cm asemel 35, oleks ta paindetugevus ca 8 korda "kangem". Jäikus käib lisaks 4-s astmes. Tugevust saad ka oluliselt suurendada betooni tugevuse ja armeerigu lisamisega (näiteks Armix5). Kuid asi hakkab lõhnama overkilli järgi.
Bürokraatia sünnib idiootidest.

Vasta