Ehitusfoorum

Tere.
Kas keegi ise või teab keegi kedagi, kes kütab maja hakkepuiduga? Sooviks infot kogu süsteemi kohta. Palju süsteem maksis, palju köetav pind, hakkepuiduga kulu ja muu. Endal plaan hakata kütma talu hakkega köetav pind kokku umbes 300 ruutu. ( Maja, saun, garaaž ja puutööruum)

Ette tänades
Vardo

Vardo27 kirjutas: 15 Dets 2018, 20:22 Tere.
Kas keegi ise või teab keegi kedagi, kes kütab maja hakkepuiduga? Sooviks infot kogu süsteemi kohta. Palju süsteem maksis, palju köetav pind, hakkepuiduga kulu ja muu. Endal plaan hakata kütma talu hakkega köetav pind kokku umbes 300 ruutu. ( Maja, saun, garaaž ja puutööruum)

Ette tänades
Vardo

Kui võimas ja mis kütusel olemasolev katel on?
Kui suur on max energiatarve?
Kas otsid automaatset või katlakütjaga katelt?
ping

Oled näinud kedagi, kes käsitsi hakkepuitu katlasse kühveldaks?

Külaline kirjutas: 15 Dets 2018, 23:32 Oled näinud kedagi, kes käsitsi hakkepuitu katlasse kühveldaks?

Nõukaaeg tehti kasvuhoonetele saepuruahjud, kõik pereliikmed käisid külakorda, teatud aja tagant ahju passimas.

Kuna hakkepuidu kvaliteet ja niiskusesisaldus (kuni 60%) on väga kõikuv, siis selle pudi katlasse ajamisest tunduvalt keerukam on õige põlemisrežiimi leidmine.
Ka üle 1000kW katlad, mis on automaatikaga varustatud, on pideva jälgimise all.
ping

Vaata stookeriga katlaid (automaatsed) või altpõlemiskatlaid (käsitsi). Viimasel on siiski seesama probleem mis eelkõneleja rääkis - kui kütus on ebaühtlane siis pead kogu aeg põlemisresiimi sättimas käima.

Vaata https://moderator.ee/tooted/
Mu teada selle firma bossil tiksub oma elamises hakkekatel.

Hakkega pole mõtet ju käsitsi kütta kui juba käsitsi kütmise peale minna, halupuudega on parem.
Automaatsed hakkepuidukatlad: http://www.gilles.ee/1-hakkepuidu-katlad.html

Maailmas on palju erinevaid seadmeid aga planeerimine ja valik algab ikkagi numbrilisest lähteülesande püstitamisest.
Kui hetkel köetakse puiduga, siis olenemata katla nimest on ka hakkepuitu põletades vajalik puidukoguse kaal, samas suurusjärgus (+ hakkepuidus oleva niiskuse ja mulla kaal).
Kuna hakkepuit on põhimõtteliselt puidurämps, siis selle põletamine erineb suurel määral puhta puidu põletamisest, võrreldava kasuteguri juures.
Näiteks tuha ja žlaki kogus võib olla ka 20 korda suurem.
Nagu selleltki pildilt näha võib, siis on need päris keerulised seadmed ja kui suure külmaga midagi juhtub, siis on väga oluline ka hooldusmeeste reaktsiooniaeg.
http://www.gilles.ee/5-hakkepuidu-katla ... hitus.html

ping

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 03:01 Kuna hakkepuidu kvaliteet ja niiskusesisaldus (kuni 60%) on väga kõikuv, ...
ping

Miks peaks olema hakkepuidus niiskusesisaldus kuni 60%? Minu teada ja pealtnägemisi mööda ei tehta okstest ja risust hakkepuitu enne poolt aastat metsa all seismist ehk kui põhimõtteliselt okkad on pruunid ja kukuvad ise küljest. Kas tõesti poole aastaga ei kuiva oksad normaalniiskuseni?

Urmas

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 15:22

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 03:01 Kuna hakkepuidu kvaliteet ja niiskusesisaldus (kuni 60%) on väga kõikuv, ...
ping

Miks peaks olema hakkepuidus niiskusesisaldus kuni 60%? Minu teada ja pealtnägemisi mööda ei tehta okstest ja risust hakkepuitu enne poolt aastat metsa all seismist ehk kui põhimõtteliselt okkad on pruunid ja kukuvad ise küljest. Kas tõesti poole aastaga ei kuiva oksad normaalniiskuseni?

Urmas

Seda pead tootjate käest küsima, mina näen niiskusemõõtja numbreid ja talviti jääkamakaid ning "mulla"känkraid.
ping

On aastaid, kus ei kuiva midagi, pigem mädaneb.

Kuidas antud lahenduse puhul (maja) majanduslik mõtekus välja näeb, no näiteks võrreldes pelletiga?

Katlasüsteem kallim. Kütus odavam. Võimalikke tehnilisi probleeme rohkem.
Kuidas mõistlikult lahendada kütuse ladustamist ja transporti, haket ju mahu poolest 4x rohkem vaja kui pelletit.

Kui kõik muu välja jätta, siis palju hake pelletist odavam on, et sama soojakogus kätte saada?

Pelletiga 1000 kwh saamiseks 250 kg pelletit ehk u. 55 eur. Hakkega 1000 kwh saamiseks vaja 1,5 m3 haket. Ei tea mis hinnaga haket kohale tuuakse. Arvatavasti nii väikest kogust ei toodagi või siis tuukase sellise hinnaga, et läheb pelletist kallimaks. Kuhu aga veoautotäie haket paigutad?

Teemaalgatajal on talu, seal tavaliselt ruumipuudust ei ole.

Kui siit hakkepuidu hinda vaadata, siis tuleks nagu kallimgi pelletist. https://www.eramets.ee/uuringud-ja-stat ... hinnainfo/

Ega hakkepuidu kättesaadavus ei olegi probleem. Müüakse teda 10-15€ m2. Ja kui lasta enda okstest purustada siis oli ka hind sinna 5 € m2.
Samas ka endal traktor olemas kuhu ju võimalik osta purustaja külge.
Põhiline ongi, et kui palju on süsteemidega kanalist ning palju hakkepuidu ning elektri kulu on sellel süsteemil.
Siinkohal soovikski teada inimeste enda kogemusi kellel on olnud ja sobivuse korral tuleks ka koju süsteemi vaatama ja uurima.
Leidsin ka netist Rapla metalli kes toodab neid katlaid. Võib olla on siin keegi kes kasutab ja oskab ka nendest rääkida.

Tervitades,
Vardo

Hakkepuidu kulu ei ole mõtet paljalt m2-te põhjal ennustada. Mingi küte ju siiani on olnud ja selle kulu on teada?

Hakkepuidu katlaid on siiski kahte liiki. Ühed on kuivale (85%) ja odavamad, sobib pea iga tavakatel mis massi ette anda oskab ja teised on märjale (joonisel näidatud), kallimad.
Hakkepuitu tasub ise toota, asi see purusti siis ära osta. Võid purustada koduõues (elektrilised) või metsas (need traktoriga) sel juhul on toote hind ja kulutused pea olematud.
Kui kuivatamisega soovid tegeleda siis see on lihtne - laotad platsil hakke laiali ju suvel päike kuivatab. Loodetavasti on head ilma. Kui pole siis on talvel väga halvad otsused ees.

Kalvis kirjutas: 18 Dets 2018, 10:50 Hakkepuidu katlaid on siiski kahte liiki. Ühed on kuivale (85%) ja odavamad, sobib pea iga tavakatel mis massi ette anda oskab ja teised on märjale (joonisel näidatud), kallimad.
Hakkepuitu tasub ise toota, asi see purusti siis ära osta. Võid purustada koduõues (elektrilised) või metsas (need traktoriga) sel juhul on toote hind ja kulutused pea olematud.
Kui kuivatamisega soovid tegeleda siis see on lihtne - laotad platsil hakke laiali ju suvel päike kuivatab. Loodetavasti on head ilma. Kui pole siis on talvel väga halvad otsused ees.

Üldjuhul söövad kõik (kuiva)hakkepuidu-süsteemid väga edukalt ka pelletit. Ehk, kui suvega alt lähed, siis läheb lihtsalt pellet mahutisse ja see talv loodetavat kokkuhoidu pole. Mingit suurt halba otsust pole karta.

Sai köetud pea 10 aastat hakke ja halupuudega segamini. Siis ei pidanud segama ja õhutma. 150 rm pinda ja 20kw Stropuva katel. Iga õhtu ca 2 kartulikotti haket ja sületäis puid. Eks ta jah tagantjärgi vaadates paras jahmerdamine oli. Tihti õnnestus saada suvel hea kogus päris kuiva kasehaket, siis oli talv otsa tare soe ja rõõmu palju. Küll aga oli selle paigutamise ja ladustamisega paras jama...
Kui hake odavalt käes ja viitsimist ajalisel jamada, siis kulu oli suht väike. Automaatsete süsteemidega kindlasti sahmimist vähem aga investeering katlasse kindlasti suurem.

Märg hake tahab liikumist ehk liikuvat resti. Muud väga erilist pole.

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 16:19

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 15:22

Külaline kirjutas: 16 Dets 2018, 03:01 Kuna hakkepuidu kvaliteet ja niiskusesisaldus (kuni 60%) on väga kõikuv, ...
ping

Miks peaks olema hakkepuidus niiskusesisaldus kuni 60%? Minu teada ja pealtnägemisi mööda ei tehta okstest ja risust hakkepuitu enne poolt aastat metsa all seismist ehk kui põhimõtteliselt okkad on pruunid ja kukuvad ise küljest. Kas tõesti poole aastaga ei kuiva oksad normaalniiskuseni?

Urmas

Seda pead tootjate käest küsima, mina näen niiskusemõõtja numbreid ja talviti jääkamakaid ning "mulla"känkraid.
ping

Tegelikult ei ole see üldse tootjate teema. Seda mis sa tellid, selle sa ka saad. Loomulikult on hind ka erinev. Kui hakke sees võivad olla jääkamakad, siis need sinna sisse ka pannakse.
Vett (niiskust) katla all ei põleta, see on vaja välja kuivatada. Kui soojatootjatel meeldib seda teha katla all, siis andku aga minna. Paraku kaasnevad vee välja viimisel ka omad kaod ja need on märkimisväärsed.

Suures katlamajs soojust tootes ei oma hakke suur niiskus mingit tähtsust kuna korstnasse minevast niiskusest võetakse soojus ära ja kasutegur on sama mis harilikus katlas täiesti kuiva puidu põletamisel. Või isegi parem kuna tavalisel katlal ei lähe korstnasse ca 50 C.