Ehitusfoorum

Sattusin lugema ühte artiklit ja pani natuke mõtlema sealsete inseneride mõttetegevuse üle, et kuidas nemad suudavad, aga meil ei suudeta. Üks tsitaati sellest artiklist:

"Jaapanis asub Shirakawa-go mägiküla, kus sajab igal aastal maha ligi 10,5 meetrit lund."

Nad vist(?) ei roogi katustelt lund ja katused ei kukugi kokku? Kuidas see on võimalik? EV-s kindlustused ei maksa välja katuse kokkukukkumisest tulenevaid kahjusid kui 20cm lumega katus kokku kukub ning seda koheselt ei ole katuselt maha roogitud. Ja kui ongi eelnevalt lumi ära roogitud, aga ööpäeva jooksul sajab liiga palju korraga, siis kindlustuse omad loevad selle force majoriks ja ikka ei maksa kahjusid kinni. Ei loe asjaolu, et oled 24 tunnises vahetuses.

Teine tsitaat:

"Kuna küla on niivõrd eraldatud ja pidanud paksu lund taluma sajandeid, on sealsete hoonete arhitektuur loodud just lumekihi all vastu pidama."

Äkki saadaks meie "asjatundjad" sinna kohalike külameeste käest teadmisi omandama, et kuidas ehitada lumekoormustele vastupidavat katust?

Artikkel ise https://reisile.postimees.ee/4365615/vi ... 1494473310

Viide nendele, kes viitsib lugeda vastupidiseid näiteid Jaapani külakese näitele: https://www.google.ee/search?hl=et&q=ka ... 66&bih=662

See katustelt lumelükkamise teema ülepingutatud. Olid ajad, kus oli tõesti talvedel lund vähemalt 30-40cm. Ei kraapinud keegi neid katuseid. Ei juhtunud sellest ka midagi.
Nüüd 20cm juba paanika. Vaja maha lükata, muidu kukub onn kokku.
See tegevus eelkõige vajalik plekimeestele, et tööd jätkuks ja igasugu tööjõu vahendajatele kes selle pealt kenasti teenivad.

Kuna lumega lood kehvad tuleks mõni uus amet välja mõelda.

ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes lund katuselt rookimas käiks...

Ma olen paar korda ikka kasvuhoone katuselt käinud lükkamas, sest katus on PVC-st ja aluskonstrui on ka nõrgavõitu. Kuid juba algusest peale tehtud selle arvestusega, et vahepeal tuleb käia lund lükkamas

Samas olen paari viimase aasta jooksul näinud küllalt selliseid katuseid mille korraliku lumekihi all kokku kukuksid.
Üks esmaseid põhjuseid on ju jooksva hoolduse tegemine. Puudub korralik harjaplekk, tänu millele hakkavad sarikate otsad mädanema. Lisaks nägin eelmisel aastal maja, milles oli hakatud kapitaalremonti tegema, selle käigus olid seest kõik seinad välja löödud ja tulemusena hakkas kivikatus juba oma raskuse all maja laiali vajutama. Tulemuseks oli kivikatuse eemaldamine ja plekiga asendamine. Võimalik, et tugevdati ka aluskonstruktsiooni.
Paar aastat tagasi helistas üks sugulane, et temal olevat väimees teise korruse vintskapi toetusposti maha saaginud ja selle tulemusena vajus kogu komplekt 2-3 cm allapoole. Õnneks märkas ja sai õigel ajal jaole, panime uuesti posti alla tagasi. Kuigi järgmisena nägi äriplaan ette kogu katust toestava toolvärgi eemaldamist, sest postid ju koledad ja võtavad meeletult ruumi elamisest ära. Mina isiklikult kahtlustaks esmajärjekorras neid põhjuseid. Peale seda tuleks alles valesti koostatud projekt, kuid kindlasti on ka neid päris palju, mis projekteeritud piiripealsena ja praktiliselt olematu varuga...

Aastal 2010/11 kui mu mälu mind ei peta, oli üks kõige lumerohkemaid talvi üldse. Nii et mitte just väga ammu. Praktiliselt sula ilma talve jooksul ei olnud, aastavahetusel korra käis nulli ligidal ära. Mina ajasin siis oma maja katuse puhtaks, kuna neelukohad olid ikka korralikult täis tuisanud. Maapinnal oli ca 70 cm kanti tihedat lund talve lõpuks kogunenud. Väga paljud inimesed puhastasid majade katuseid.Lumerohketel talvedel on katuseid ikka sisse kukkunud ja miskipärast just sula ajal, kuigi teoreetiliselt sula ilmaga katus iga sekundiga kergemaks muutub.
Mis puudutab 10 m hange, siis ma arvan, et kui maja ühtlaselt vaikselt mattub 10m hange alla, siis see olukord on väheke teine, kui ainult maja katusele 10 m lund kuhjata. Seal tekib ilmselt kerge koopa efekt, ehk lumi hakkab ennast ise kandma.

Käsn kirjutas: 07 Jaan 2018, 12:28kuigi teoreetiliselt sula ilmaga katus iga sekundiga kergemaks muutub....

vastupidi sulalumi muutub ikka raskemaks kuna mahutab rohkem vett ja vähem õhku , aga üks aarsta oli meil tõesti selline kus lamekatusel oli lumi puusadeni ja tuli maha lükata

2009 lõpus tuli tõesti üsna paks lumi maha, Tallinnas üritati 2010 alguses isegi uut rekordit teha.
https://www.ilmateenistus.ee/2010/01/ta ... umerekord/
See oli ka esimene ja viimane kord kui sai katuselt lund roogitud. Mitte, et vaja oleks olnud, rohkem nagu lõbu pärast. Ilus ilm oli, tore oli mütata.
 

Buumi ajal pakuti ferme millede arvestuslik koormustaluvus oli 150kg/m2.
2011 kaalusin Tartus lund ja see oli 205kg/m2.
Ise, mugav inimene, tellisin fermid kandevőimega 350kg/m2.
Helsingis oli hiljuti lumekoormus 250kg/m2.
ping

Ruutmeeter 205kg? Kui paks see 1m2 kiht siis oli?
Raske sulalume m3 peaks alla 300kg olema. Meetrine lumi oli viimati millal?
Hanged ei l@he arvesse.

Külaline kirjutas: 07 Jaan 2018, 12:49 vastupidi sulalumi muutub ikka raskemaks kuna mahutab rohkem vett ja vähem õhku , aga üks aarsta oli meil tõesti selline kus lamekatusel oli lumi puusadeni ja tuli maha lükata

Nii, et kui ampsad ämbriga hangest kohevat lund ja viid selle tuppa sulama, siis sulades muutub kaks korda raskemaks?
Füüsika oli vist enamusel 2 kes nii arvavad.

Sulalumi saab ainult siis oma kaalu vähesel määral suurendada, kui sajab vihma, kuna tõesti seob vett ja kasvatab kaalu aga samas jätkab sulamist.
Sisuliselt on tegemist lühiajalise nähtusega ja konstruktsioonid peaks igal juhul selle vastu võtma, kui ei, siis ütleks selle kohta "looduslik valik".

Külaline kirjutas: 07 Jaan 2018, 21:05 Sulalumi saab ainult siis oma kaalu vähesel määral suurendada, kui sajab vihma...

Ja sellist võimalust pole, et sooja õhu kokkupuutel külma lumega tekib kondentsniiskus?
 

Kellel ämber lund pluss kraadiga kaheks ämbriks muutub on algkoolist puudunud. Küll saame rääkida koormuste ümber paigutamisest sula ilma korral. Mingil määral voolab vesi lume sees ja ka lume massid liiguvad, seega mõni ruutmeeter võib kiiresti muutuda raskemaks ja teine kergemaks. See on aga väga ohtlik nähtus konstruktsioonis.

Külaline kirjutas: 07 Jaan 2018, 21:05 Sulalumi saab ainult siis oma kaalu vähesel määral suurendada, kui sajab vihma...

https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus ... teada/lumi

https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus ... b-katuseid

"Lume tihedus näitab lume kaalu ruumalaühikus mõõdetuna g/cm3 või kg/m3; (0,1g/cm3 =100 kg/m3).

Erinevad tihedused:

Värske lumi 0,1 - 0,3 g/cm3 (100 - 300 kg/m3)

Vana lumi 0,2 - 0,6 g/cm3 (200 - 600 kg/m3)

Lume tihedus suureneb pealesadava lume raskuse ning vahelduvate sulade ja külmade mõjul, ulatudes isegi kuni 400-500 kg/m3. Lumikatet tihendavad ka vihmad, uduvihmad ja suur õhuniiskus. Tihedus on maksimaalne märtsis ja aprillis, kui lume temperatuur on sulamistemperatuuri lähedane, jõudes selleks perioodiks 250-400 kg/m3-ni. Lume sees on jääkristallide vahel palju õhku, mistõttu lume tihedus on nii vee kui ka jää tihedusest tunduvalt väiksem. Lörtsina sadanud lume tihedus on märgatavalt suurem kui külma ilmaga sadanud lumel.

fgh kirjutas: 08 Jaan 2018, 00:22 Kellel ämber lund pluss kraadiga kaheks ämbriks muutub on algkoolist puudunud.

vanad mehed räägivad, anname andeks ega enam õiget "tihedust" ei mäleta .

Kui ämbrites on erinevate tihedustega lumed võib vee kogus olla erinev. Reeglina ei räägi me 70cm hangedest mis sajavad ühel ajahetkel , seega erinevad lumekihid võivad olla erineva tihedusega, võib sadada vahepeal vihma,
sulada, sadada lörtsi, formuleeruda jääpurikad jne . Seda "kahte" ma päris kohe välja ei paneks.

Võrrelda saab raskust ka nii, kui visata lund teerajalt miinuskraadidega, siis on kerge, kui aga sula, siis raske.
Mul oli kunagi üks katusealune, kus sai hoitud vanu palke, prusse, laudu, selle katus oli laudadest ja tõrvapapiga kaetud, aastatega olid need lauad juba nii kõdunenud, et jalaga peale ei saanud astuda, oleks kohe läbi vajunud. Aga isegi nendel lumerohketel aastatel pidas see katus ilusti vastu, kuigi kunagi ei saanudki sealt lund lükata .

pikk88 kirjutas: 07 Jaan 2018, 10:47 Ma olen paar korda ikka kasvuhoone katuselt käinud lükkamas, sest katus on PVC-st ja aluskonstrui on ka nõrgavõitu. Kuid juba algusest peale tehtud selle arvestusega, et vahepeal tuleb käia lund lükkamas

Ma tegin kasvuhoone katuse sellise, et lumi ei jääks sinna pidama(10mm polükarbonaadist ja kaardus). Ei ole kaks eelmist ega see talv kordagi kasvuhoone katuselt lund lükkamas käinud, aga kasvuhoone seisab püsti millegipärast, aga kindel ei ole, eks kevadel näeb.

Urmas kirjutas: 11 Jaan 2020, 03:07

pikk88 kirjutas: 07 Jaan 2018, 10:47 Ma olen paar korda ikka kasvuhoone katuselt käinud lükkamas, sest katus on PVC-st ja aluskonstrui on ka nõrgavõitu. Kuid juba algusest peale tehtud selle arvestusega, et vahepeal tuleb käia lund lükkamas

Ma tegin kasvuhoone katuse sellise, et lumi ei jääks sinna pidama(10mm polükarbonaadist ja kaardus). Ei ole kaks eelmist ega see talv kordagi kasvuhoone katuselt lund lükkamas käinud, aga kasvuhoone seisab püsti millegipärast, aga kindel ei ole, eks kevadel näeb.

Kuivõrd tegemist on ajutise ehitisega mis sai tehtud käepärastest materjalidest, võimalikult suure põrandapinnaga siis seetõttu ka katusekalle madal. Kuivõrd käepärast polnud pikemat sarikamaterjali võtta siis see tingis ka madalama kalde, vajadusel minna katuselt lund maha lükkama/tõmbama.

Vana teema on üles kaevatud. Olen kaalunud seda sulalumest kokkukukkunud katuste probleemi küll niipidi ja naapidi, kuid muud seletust ma sellele fenomenile ei suuda välja mõelda, kui et sula ilmaga tekkinud kõrge õhuniiskuse % mõjutab puidu tugevusomadusi. Mida kuivem puit, seda tugevam. Mida vettinum, seda nõrgem. Puit on väga hügroskoopne materjal ja imeb ennast täis nagu käsn vastavat väljas valitsevale õhuniiskusele.

T25 kirjutas: 18 Jaan 2020, 15:17 Olen kaalunud seda sulalumest kokkukukkunud katuste probleemi küll niipidi ja naapidi, kuid muud seletust ma sellele fenomenile ei suuda välja mõelda, kui et sula ilmaga tekkinud kõrge õhuniiskuse % mõjutab puidu tugevusomadusi. Mida kuivem puit, seda tugevam. Mida vettinum, seda nõrgem.

Pole vaja kaaluda. Katuste kokkukukkumise põhjuseks on maksimaalselt optimeeritud tugevusarvutus + sita kvaliteediga puidust tehtud katusekonstruktioon. Nii lihtne see ongi!

Urmas kirjutas: 18 Jaan 2020, 17:19

T25 kirjutas: 18 Jaan 2020, 15:17 Olen kaalunud seda sulalumest kokkukukkunud katuste probleemi küll niipidi ja naapidi, kuid muud seletust ma sellele fenomenile ei suuda välja mõelda, kui et sula ilmaga tekkinud kõrge õhuniiskuse % mõjutab puidu tugevusomadusi. Mida kuivem puit, seda tugevam. Mida vettinum, seda nõrgem.

Pole vaja kaaluda. Katuste kokkukukkumise põhjuseks on maksimaalselt optimeeritud tugevusarvutus + sita kvaliteediga puidust tehtud katusekonstruktioon. Nii lihtne see ongi!

Ma pidasin just silmas seda, et nad sula ilma ajal kokku kukuvad.

T25 kirjutas: 18 Jaan 2020, 18:37 Ma pidasin just silmas seda, et nad sula ilma ajal kokku kukuvad.

Tavaliselt on kõik tellija materjalist ehk mida tellid, seda ka saad. Mitu Tallinna vanalinna majade katust sadu aastaid vanadel majadel on kokku kukkunud? Ei mäleta uudistest selliseid juhtumeid, aga võib-olla ei sattunud tol hetkel teleka või raadio juurde või postiljon jättis ka ajalehe toomata või jõudis keegi ajalehe ahjupuude hakatuseks kasutada enne kui ma jõudsin läbi lugeda. Osadel majadel on veel originaalsarikad. Kui palju on kokku kukkunud 50+ aastat vanade eramajde katuseid? Kui palju 50+ tagasi ehitatud eramajde katuseid on ära lennanud? Ma mõtlen võrreldes ca 20 aastat tagsi ehitatutega või hiljuti renoveeritud katustega. Minu arvates on kõigi nende jamade ühisnimetaja optimeerimine/koonerdamine. Ma võin ka eksida, ei tea täpselt. Lihtsalt arvamus.
Ma ei saa aru, miks inimesed peavad kõik halva oma pee peal järgi proovima, kuigi sajandite vanused head eeskujud on olemas? Ma vist jaapanlased juba tõin näiteks. Kas tõesti on uue katuse tegemine odavam kui 10-20-30% lisamaterjali max optimeeritust?

T25 kirjutas: 18 Jaan 2020, 15:17 Vana teema on üles kaevatud. Olen kaalunud seda sulalumest kokkukukkunud katuste probleemi küll niipidi ja naapidi, kuid muud seletust ma sellele fenomenile ei suuda välja mõelda, kui et sula ilmaga tekkinud kõrge õhuniiskuse % mõjutab puidu tugevusomadusi. Mida kuivem puit, seda tugevam. Mida vettinum, seda nõrgem. Puit on väga hügroskoopne materjal ja imeb ennast täis nagu käsn vastavat väljas valitsevale õhuniiskusele.

Kas väljamaa foorumites sellest siis räägitud ei olegi?

Pead edasi kaaluma, sest puidu tugevuse muutumisega ei ole siin tegemist.

-virks- kirjutas: 19 Jaan 2020, 09:34

T25 kirjutas: 18 Jaan 2020, 15:17 Vana teema on üles kaevatud. Olen kaalunud seda sulalumest kokkukukkunud katuste probleemi küll niipidi ja naapidi, kuid muud seletust ma sellele fenomenile ei suuda välja mõelda, kui et sula ilmaga tekkinud kõrge õhuniiskuse % mõjutab puidu tugevusomadusi. Mida kuivem puit, seda tugevam. Mida vettinum, seda nõrgem. Puit on väga hügroskoopne materjal ja imeb ennast täis nagu käsn vastavat väljas valitsevale õhuniiskusele.

Kas väljamaa foorumites sellest siis räägitud ei olegi?

Pead edasi kaaluma, sest puidu tugevuse muutumisega ei ole siin tegemist.

Kogemus ütleb, et niiskem puit on nõrgem vähem niiskest puidust. Tõenäoliselt tõestab seda ka mitmesugused uurimused , kuid ma ei ole leidnud aega ja tahtmist neid netist otsida. Aga lihtne näide, võta paber, kui ta on kuiv ja rebi. Ja nüüd pritsi paberile vett ja rebi. Tulemus selgesti näha.

T25 kirjutas: 19 Jaan 2020, 16:12 Aga lihtne näide, võta paber, kui ta on kuiv ja rebi. Ja nüüd pritsi paberile vett ja rebi. Tulemus selgesti näha.

Just, võta 250x100 pruss, rebi, tee märjaks ja rebi