Ehitusfoorum

Hei

Olen aru saanud, et klassikalise tahutud palkmaja soojustamise puhul, kus seestpoolt on palgid puhtalt väljas on järjekord umbes järgmine seest välja: PALK -> SOOJUSTUS UUE KARKASSI/ROOVITUSE VAHEL (50..100), TUULETÕKE (VKL nt.) -> DISTANTSLIIST -> VOODRILAUD.
Okei.. aga nüüd loen mingit dokumenti "TTÜ Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
Uuringu I etapi lõpparuanne 2011", kus kirjutatakse, et juhul kui pööningul ei elata, siis vahelae soojustuse puhul tuleb kasutada aurutõket? Mis mõte sellel seal on kui välisseina puhul seda ei kasuta?

Sven

Tere. Rämpsinfo levitamine ei ole keelatud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ehk, et seda väidet aurutõkke kohta võib võtta "rämpsuna" ?
Mis puhul üldse võiks tulla aurutõkke kasutamine puitmajal kõne alla kui me ei räägi nn. niisketest ruumidest (dush/saun vms) ? Isegi katusealuse väljaehitamise puhul ei ole seda vaja kui katusealune ehitatakse välja analoogse skeemi järgi nagu seina soojustamine?
Näiteks:
SISENE VOODER (laud)-> MINERAAL/KLAASVILLAST SOOJUSTUS -> TUULETÕKE -> DISTANTS -> ROOVITUS -> ETERNIIT
Või kuidas? Või peaks sisese voodri ja mineraalvilla vahele siiski midagi panema? Õhutõkke?

Tere. Kui nii soliidse lipu all (Kredex ja TTÜ) ei viitsita teksti insener-tehniliselt läbi töötada siis võib sinna kategooriasse liigitada küll, kuna sellise väljaande tekste võetakse kui jumalasõna. Aga on nende lippude all suurematki jama kirjutatud. Süvenemata teksti on find-funktsiooniga leitav, et aurutõkestus on tekstis ALATI koos õhutõkestusega. Õhutõkestus PEAB olema, aurutõkestuse vajadus selgub alles seina konstruktsiooni analüüsides. Oletan, et teksti toimetaja lihtsalt viskas igaks-juhuks õhutõkke kõrvale ka aurutõkke. Midagi halba niikuinii ei juhtu. Tuuletõkkeid võib olla ka erinevate väärtustega, millest juba hakkab sõltuma aurutõkestuse tegelik vajadus - olgu see siis seinas või laes. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Et mõistujutu asemel oleks võimalik ka konkreetsetest lahendustest rääkida, siis tuleks kõigepealt su vahelahe kihid paika saada.
Tõenäoliselt on su konstruktsioon järgnev: puidust vahelaetalad, mille vahel/peal mineraalvill, seespool siseviimistlus ja pealpool külm tuulduv pööning. Kui nii, siis aurutiheda kihi panemata jätmisel saad märja villa.

Tere. Vastus vale. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jah. Hetkel on mööndustega selline. Talade vahel on villa asemel savi-liiva segu...peal praegu külm tuulduv pööning..mõtisklengi siin, et mida sellega ette võtta. Perspektiivis tahaks 2k. elamiskõlbulikuks muuta aga fakt jääb faktiks, et ma ei jõua rahaliselt kõike ühe korraga teha. Samas seda mida jaksaks teha, ei tahaks vale jalaga alustada. Pluss ma endiselt ei saa aru, miks algses postituses kirjeldatud välisseina soojustuses ei kasutata aurutõket aga vahelae puhul on märg vill oodata? Miks seina puhul ei ole märg vill oodata - tänu palkidele ei teki enam villas kondenseerumist? Või?

Miks peaks lae peal vill märg olema? Mul on üle 50 aasta tagasi ehitatud maja, teise korruse lae peal on soojustuseks saepuru ilma aurutõkketa ja pööning tuulduv. Saepuru on täiesti kuiv, kui oleks olnud niiske, siis selle aja peale peaks juba kõdunenud olema.

saepuru on suure hügroskoopsusega, see on üks asi,probleem tekiks siis kui see soojustusmaterjal pealt kinni katta. Näiteks pannakse OSB plaat peale, et oleks käidav pind ning saaks kasutada kasvõi panipaigana.
ning mis peamine see kui palju veeauru satub sinna soojustuse sisse sõltub sisekliimast.
Eelmine aasta sai üks sajandivanune talumaja seest tühjaks tehtud palgini. vahelael samuti sapuru,liiva ja krt teab mida veel. Elutubades oli lagi ja talad väga heas seisus. Köögi lagi ähvardas aga lausa sisse kukuda. ilmselgelt seal ruumis suur niiskuskoormus tänu söögitegemisele

Tere. Kodanik jants räägib aiast, kodanik pumps räägib aiaaugust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: ↑05 Jaan 2018, 13:44 Tere. Kodanik jants räägib aiast, kodanik pumps räägib aiaaugust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Usutavasti on Teie teadmistepagas ja silmaring laiem. Võiks ju mõne asjaliku kommentaari lisada. Niisama pole vaja risustada. Ja kui tundub, et infojagamine vajab rahalist kompensatsiooni siis võiks ka selle selge sõnaga välja öelda. Mõistliku numbri puhul on alati võimalik saavutada kokkulepe.

Tere. Arvestades teemat tekitanud hämmingut võiks eeldada head analüüsivõimet, mis ei tohiks kommentaaridest iva leidmise raskeks teha. Kordan:
1) "aurutõkestuse vajadus selgub alles seina konstruktsiooni analüüsides"
2) "tuleks kõigepealt su vahelahe kihid paika saada. "
3) "Kui nii, siis .. saad märja villa; Vastus vale"
4) "Saepuru on täiesti kuiv,"
Lugupidamisega. Alar Piirfed

No viskame siis kinda teistpidi. Mul on hetkeolukord ja ma tahaks teada milline peab tulevik välja nägema.

Hetkeolukord seest välja erinevatel konstruktsioonidel:
Välissein: tahutud rõhtpalk -> papp -> vooder
Vahelagi (alt üles): vineer -> must laudis talade vahel-> saviliivasegu -> kaootiline must põrand -> külm katusealune
Katus: sarikad->roovitus->laastukatus->roovitus-> eterniit

Tulevik - tahan saada suuremat soojapidavust ja ehitada välja külma katusealuse. Samas säilitada tahutud rõhtpalgi 1k. seinas (seest nähtavana). Samuti tahan maja väljast katta uue voodrilauaga.

Tere. Sein: palk+papp(õhutõkkeks)+vill+minvill tuuletõke+õhuvahe+laudis. Vahelagi: sõltub edaspidisest funktsioonist. Kui tuul jääb endiselt tuhisema siis funktsioon ei muutu; kui tuul ei hakka tuhisema, siis funktsioon muutub ning vaja hakata lahendama lisaks vahelaele ka katuslage. Kui funktsioon ei muutu , siis hunnik villa lae peale ja korras. Kui funktsioon muutub on asi keerulisem - sõltub kas soe või külm pööning (ja lisaks ka katuslagi nagu eelpool öeldud) , kas käidav või mitte. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere. Tänan. Funktsioon muutub. Soe pööning - selles mõttes, et kui all köetakse tuba soojaks, siis soojus peaks vabalt liikuma ka üles. Kui alt tuba ei köeta, siis ei ole ka üleval soojust. Ehk, et trepisaht teisele korrusele. Käidav - kastutatav ruum tervele teisele korrusele.
Seina puhul märkisite pappi - klassikalist ehtuspappi või midagi spetsiifilisemat?

Tere. Funktsiooni muutusega oleks mõistlik minna tipa-tapa projekteerija jutule - vaja lahendada hoopis katus uues situatsioonis, mitte vahelagi. Papp õhutõkkeks - suvaline, mis õhku läbi ei lase. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

olen ise ka hädas sama murega. klassikaline teostus selliste lagede puhul on: alumine lagi (see mida sa toast näed) siis distantsliist, selle peal mustast lauast kate, millel sammal ja liiv. talveti on näha, et soe pääseb mõnes kohas seinaäärtes välja ja seal see niiskus siis moodustub. katse eksituseks on üks lapp tehtud villaga ja on näha, et puidust konstrui mõnes üksikus kohas samuti kergelt märgub vill ise on kuiv.
koos kõigi aurutõkete paigaldusega eeldab aga luuni paljaks ja see oleks jõle töömahukas. vanas majas on igasugune kiletamine aga üks suur ?. pur vaht pidada kirjelduse järgi sobima ilma aurutõkketa. hea lihtne paigaldada. kas aga ei teki oht, et varsti hakkab tilkuma. hetekeseisuga aga jääb nn. tuppa paistva ehk puhaslae ja mustalaua lae vahele õhupilu (vastavalt siis 5cm või rohkem) mis ideeliselt ongi see "soojustus" liikumatu õhu näol. karta on, et see liiv jääb sinna veel pikaks ajaks. võimalik variant oleks liiva asemele paigaldada vill jättes selle nn õhuvahe alles. nii tekiks kastepunkt mustale lauale ja 10-15cm (puiste) villa oleks ikka soojapidavam kui hetkel liiv.
seina soojustada ei plaani ja põranda tegemine oli hoopiski lihtne.

Teoorias annab see liiva-savi-sambla segu piisava õhutiheduse. Eemaldamine teeb rohkem kurja kui kasu. Paigaldage puiste või mattvill otse liivale. Igasugu otse läbi augud tihendage. Piisava kihi korral ei toimu mingit märgumist. Vabaõhuliikumine tuleb likvideerida.