Ehitusfoorum

Mure selline, et puurkaevu veel mädmunalõhn, analüüs tuvastas vees väävelvesinik..
Mis oleks lahendus? Tänan vastuste eest

Puurimine sügavamaks?

Kaaliumpermangaaniga filtrisüsteem.

kann

Külaline kirjutas: ↑18 Dets 2017, 09:37 Kaaliumpermangaaniga filtrisüsteem.

Siis peab küll iga kuu palju raha olema. Väävelvesinik on õhust raskem gaas, reageerib vere hemoglobiiniga u 400x paremini kui õhuhapnik. Mürgistuse tunnuseks on räme oksendamine (kui õnnestub enne surma oksendada).
Olen selle oksendamise läbi teinud, rohkem ei soovi.

Gaasi saab vedelikest kätte tavaliselt odavamalt nii, kui vedelik puhutakse läbi mingi muu gaasiga, mis on ohutu. Näiteks lämmastikku saab veest kätte nii, et tõstate pH jube kõrgeks (siis on lämmastik kindlasti gaasilisel kujul) ja puhu õhuga läbi ning ventilaator pealt veel tõmbab kah. Eestis tundmatu tehnoloogia, sest meil lämmastikuga probleeme pole.

Kahe-astmeline pumpamine. Puurkaevust mahutisse, mahutist rõhutõste pumbaga trassi. Väävelvesinik eraldub õhuga kokkupuutel. Hea, kui saaks mahutisse vett pihustada, et tagada võimalikult suur õhuga kokku puutuv vee pindala. Mahuti tahab eraldi ventilatsiooni, st et gaas tuleb õue juhtida.

Lihtsam vast uus salvkaev teha, kui selle puurkaevu vett puhastada.

No ja kui järgmine kaev on samasuguse veega siis on ju kaks auku urgitsetud aga tulemuseks on ikka see, et vett ei saa kasutada.

Järgmine kaev tuleb teha oluliselt sügavam.

Mida see sügavam kaev aitab? Avatakse puurimise käigus ikkagi ju sama väävelvesiniku rikas vahekiht.
Kui lihtsalt sügavamaks puurimisele rakendatakse ka puurkaevu konstruktsioonilisi võtteid siis võib jah, isegi saada parema kvaliteediga vett.

Need joogikõlbmatud veekihid vahelduvad ka joogikõlbulike kihtidega.
Ei pakuks välja, kuid viimane kaev mida puuriti, oligi just nii. Esimene kiht OK vesi aga suvel jäi see kiht kuivale. Järgmine oli täiesti joogikõlbmatu rabavesi. Siis tuli uus kiht joogikõlbulikku vett.
Kaevufirma oli leping, et kaev puuritakse joogikõlbulikuna sõltumata veekihi sügavusest. Seega tulid nad kohale, tõmbasid toru välja, puurisid sügavamale ja lõid pikema manteltoru sisse.
Õige puurkaev võtab ainult sügavamast kihist, seega kui väävelvesinikuga kiht on ülalpool, sealt vett sisse ei tule.

Sõltumatta lepingust on sul võimalus kaev korda saada. Tõenäoliselt tuleb papp välja köhida, kui lepingus polnud sätestatud teisiti. Muidu kaevupuurimise masinad võimaldavad tehniliselt eelpoolkirjeldatult teha.

Kalvis, ainult manteltoru ei päästa erinevate veekihtide segunemisest.
Ületades kaevu deebitit, tõmmatakse veetase alla ja ongi uus ports haisvat vett sees. Nii imelik kui see ka pole siis nii mõnigi vee-ettevõtja arvab, et kui kaevu passis olev deebiti kogus ühe kuu (või muu liiga lühikese ajaühiku jooksul) jooksul välja pumbata (mis on tegelikult tervele aastale mõeldud) siis kõik on ok.
Ei ole.
Siit algavadki probleemid.

Nii siiski sai vee korda.

Kalvis kirjutas: ↑21 Dets 2017, 08:26 Nii siiski sai vee korda.

Ju siis veetase nii palju ei alanenud?
Puhtalt manteltoru kasutamisega segunemist ära ei hoia.
Keerukamatel puurkaevude veehaaretel kasutatakse savi ebamugavate veekihtide blokeerimiseks ja soolhapet sobilike veekihtide veeandvuse suurendamiseks.

No kui kaaliumpermangaaniga filtrisüsteem, mis maksab ca 200-400 raha on kallis, siis jääb ainukeseks lahendiks jah kann hoides seda 1 ööpäev (s.o. aereerimine). Väävelvesinikust kaevuvees pole veel keegi oksendama hakanud. Aga jah kindlam viis probleemi lahenduseks on tuisata mööda foorumeid ja kindlasti mitte pöörduda veesüsteeme pakkuvate firmade poole.

Veetehnika puhul tuleb ALATI vaadata püsikulusid!
Varsti pole mõtet ka veesüsteeme pakkuvate firmade poole pöörduda: vanad on pensionil ja noori pole. Kes noortest on: ei jaga ööd ega mütsigi, sest pole kogemust. Erinevatel põhjustel sõrm pulsil veetehnika noortel õppuritel ja seis vägagi nutune.

Just-just, see kõikvõimas, absoluutselt kõiki vastuseid heakskiitev , anonüümne, vastutuseta internet on kindlasti parem kui mingi midagigi jagav noori täis firma.

Külaline kirjutas: ↑21 Dets 2017, 16:13 Just-just, see kõikvõimas, absoluutselt kõiki vastuseid heakskiitev , anonüümne, vastutuseta internet on kindlasti parem kui mingi midagigi jagav noori täis firma.

Lahe post anonüümiku poolt, aplus.

Väävelvesinik eraldub iseenesest, kui puurkaevust tulev surveline vesi lasta rõhuta mahutisse. Teine võimalus on kasutada “tripperilillaga” regenereeritavat mangaandioksiidi täidisega filtrit.

Kas teemaalgataja leidis lahenduse ? Minul sama mure, sügisel tehtud puurkaev, praeguseks vesi paar kuud haisenud ( mitte küll väga, aga piisavalt, et ebameeldiv oleks) Vesi on ka gaase täis ( algusest peale, kuid lõhna kohe ei olnud). On siin mõni firma kes konkreetselt ka lahendust pakuks ?
Vesi tuleb umbes 50 meetri pealt.
Värskelt teha lastud veeproov näitas rauda 192 ja väävelvesinik 6.
Võib saata konkreetse pakkumise meilile kaido444@gmail.com

Ei oska öelda, kas järgnevalt kirjeldatu lahendab probleemi, aga meil maakodus kui tehti puurkaev, siis vesi samuti haises, panime korraliku pumba kaevu(umbes 27m peal) ja samuti oli vesi esialgu hall ja kergelt haises, aga mitte alati. Avastasin seaduspärasuse, et kui vett lasta pikemalt, siis enam ei haisenud. Nüüd on igal kevadel ämma-äia asumisele saatmisel üheks esimestest töödest vooliku ots metsa alla vedada, pooleks päevaks pump tööle ja ei mingeid haisuprobleeme. Ja muidugi oleneb palju tarbimise kogusest, isegi vähesel määral haisukomponente sisaldav vee hais läheb torudes niisama seistes vängemaks(regulaarsete nuusutamiste põhjal tehtud järeldus).

Urmas

Esialgne otsing andis tulemuseks sellise toote , kas kellelgi on äkki kogemust ?
http://www.callefiks.ee/tooted/lohnaeraldaja-oxipress/

See lõhnaeraldaja on lahe asi, midagi läheb kuskilt sisse ja midagi tuleb ka välja. Mis on asja sees ja mis protsessid, ei midagi. Erinevad otsingud viitavad kategooriale mehaaniline filtrimine, sellega gaase küll kätte ei saa!
Ühelt poolt võiks aimata, et survelise voolamisega tahetakse välisõhust midagi kaasa haarata (välisõhus on meil hapnikku kah), aga nii lühikese jupatsiga see vaevalt õnnestub. Kõrgematel rõhkudel gaaside lahustuvus suureneb, aga kuskilt lehelt vaatas mulle vastu 6bar max rõhuna, see ei vasta isegi EW sisenormi 10bar nõudele (nagu ka osad nõudepesumasinad).

Kõikvõimalik filtreerimine eeldab filter elemendi sisu pesu ja mingi aja möödudes vahetust. Kui vees on palju rauda, siis on vajalik ka suur filtri täidise maht (loe: vee viibe aeg filtris). Vaadates seda asja, mis seina käib, siis raua eemaldamise võimekus keskmise Lõuna-Eesti kaevu puhul, kus rauda on reeglina 1+ mg/l, - enam kui kaheldav.
Samas korralik rauafilter, kus oksüdeerumine toimub hapnikuga, eemaldab edukalt väävelvesiniku.

Ma vaidlen vastu. Väävelvesinik blokeerib rauafiltri võimekuse rauda eraldada näitena Birmitäidis. Kui väävelvesinik aeratsiooniga välja puhuda, siis hakkab filter tööle. Väävelvesinik eraldub üllatavalt lihtsalt, kui vesi lasta rõhuta anumasse ja teiste astme pumbaga pumbata läbi filtri. Kõik ökonoomitavad variandid surve all väävelvesiniku eemaldamise katsetega ei tööta.