Ehitusfoorum

Tere!

Sai ka siis maasoojuspumba peale üle mindud ja ma arvan, et mitte keegi ei paku nii soodsat energiat, mida maapõuest saab! Jutustagu siin kõik mida tahavad, aga kui kõik head ja vead jutile panna, siis maasoojus lööb kõik pika latiga pikali või kui tahate auto näiteks tuua, siis võrdluseks võiks tuua Mercedes Benz S klass ja siis näiteks pellet kütte Suzuki Baleno, mõlemad sõidavad ja säästavad.
See on minu isiklik seisukoht seega ärge kritiseerige mind.
Mina panin Nibe inverter 1155 12kw 300l soetarbevesi ja 200l akupaak, pinda kütta 130m2 maja ja saunamaja 80m2, 8 inimest majas.1 korrus 96m2 põrandaküte ja 2 korrus AL radiaatorid (tulevikus ka põrandaküttele)
Praegu alles seadistan, 7 päeva töötanud ja tarbib 8-10 kw ööpäevas, 8C välisõhk.
Valisin Nibe kuna 95% rootslastest kasutavad seda, seega usaldan. Valikus oli ka Daikan, mis oleks järgmine valik, ei ole sugugi kehva.
Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-5 kraadi maa seest pole paha, ja ärge unustage, et ka siis kui väljas on -10 - -40 kraadi; kus nii mõnegi teise kütteseade efektiivsus kaob (- 10 kraadi on juba õliga odavam kütta kui õhk vesi pumbaga, tegin arvutuse oma majale).

Ma mõtlesin ka sellele, et kui mina pensionile lähen, ei peaks ma siin foorumis istuma ja välja mõtlema, mis on ikka hea kütteliik või ei, maaküte puurauguga jääb ka 40 aasta pärast odavaimaks soojus energiaks! Aga 40 aasta pärast 16000.- on sama mis 1600 eurot ja selle rahaga sa ei saa mitte kui midagi (mina mõtlen suurelt).
Mina seedisin seda kõike üle aasta aja ja nüüd olen väga rahul.
Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.

KALLID KAASMAALASED!!!!!
KUI VALITE KÜTTELIIKI, SIIS ÄRGE SEDA VALIGE 2 PÄEVAGA EGA 2 NÄDALAGA, VAID TEHKE OTSUS KAALUTLETULT JA VALIGE PARIM, MIS ON VÕIMALIK, SEST SEE KÜTE JÄÄB TEILE ELUAJAKS NAGU MINU NIBE JA MERCEDES BENZ 500SE (Baleno max 10 aastat siis kopp ees ).

Otsus sai tehtud süsteemi mugavust, kestvust, stabiilsust ja säästlikust arvestades 25 + aastat.
Mina käisin läbi paljusi pelleti omanike, õhk-vesi omanike, maakütet on vähestel, seega Rootsi maakütte foorumi lugesin läbi. Otsusele sai kriips alla tõmmatud pumpade müügiga tegeleva müügimehega, erinevaid pumba liike, õhk- vesi ja maakütet arvutades ja võrreldes.
Õhk-vesi ja maaküte maakontuuriga olid samasse hinda. Aga mind ei rahuldanud soojus energia hind (ei taha ilma paluda et sooja talve lubaks. Välisseadmed ei ole stabiilsed ja on mõjutatavad ilmast jne.
Puurauk tuli mängu oma stabiilse keskonna ja vähese haljastuse rikkumisega. Ei ole väliseid tegureid mis saaks kahjustada jne. temperatuur, mis tuleb maa seest on ikka +7 - + 2 talvel, millest soojust teha ja seega säästlikum.
Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- (Õli läks 12 kuud 2000l 130m2 maja.)
MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas.

Aga need on numbrid! Aasta pärast ütlen täpselt kuidas läks. Panin eraldi voolumõõtja vahele!
Super asi on veel see, et kõike seda kremplit juhin, jälgin arvuti või telefoniga ja EESTI keeles!
Amortiseerub ainult kompressor ja selle hind ei ole 8000.- vaid umbes 2000.- mis kestab 15+ aastat.
Ärge arvake,et 10 aastat eluiga, see on väliosa mis on ilmastiku käes ja reeglina kestab see ka kauem kui mõni jupp ära vahetada.

Kes arvab, et otse elekter on kasulikum, siis palun väga küta! Siin räägime maasoojusest!

Ootaks arvamusi!

Fram kirjutas: 11 Okt 2017, 23:26 Ootaks arvamusi!

Ära parem oota, sest vähestel on 16000€ kulutada sellele millele sina kulutasid. Peaasi, et ise oled oma otsusega rahul ja tuju hea. Sõltuvalt su maja asukohast ei pruugi see investeering su kinnisvara väärtust samaväärselt tõsta.

Näituseks mul on maja kus köetavat pinda 160m2 ( renoveeritud 2015 aastal) ja kütan otseelektriga ja aastane energiakulu on ~11000 kWh/aastas (seal hulgas soe vesi neljale inimesel 160l elektriboileriga) ja kütteüsteemi osad (boiler, elektriradikad) ja paigaldus maksid kokku ehk 2000 eur.

Kui sa vaatad neid kulusid , siis võib esmalt öelda, et ükski hoone ei ole võrreldav jne , aga kui ikkagi võrdlustega läbi ussi m* pugeda, siis selleks, et ka minul oleks aastane energiakulu ~3000kWh väiksem ei oleks mul mõtet teha selleks 14000 eur investeeringut puuraukudesse ega maasoojuspumpa jne, tasuvusaeg oleks 38 aastat. Olen täna 40 aastane ja 38 aastat kombib minu eluea piire.

teisalt võid öelda, et tegu on tõesti rohkem majandusarvutusega pikale perioodile. Sinu näite ja minu näite lambivõrdluse korral oleks mõttekas 14000 euri investeerida 38 aastaks indexfondi ja saades aastase tootluse 4% lähedale ei oleks 38 aastat "säästu" 3000kWh * 0.12€ vaid oodatav tootlus ~49000 € mis ületaks eeldatavat säästu 3,5 kordselt.

ja kolmandaks võib võtta lihtsa fakti , et 14000 € eest maja täiendavalt soojustada (vahetada aknad , lisada villa vms) annaks ka suurema säästu , kui pumba paigaldamine, sest tehtud investeeringu hooldus- ja ekspluatatsioonikulud on tulevikus olematud.

Seega minu arvamus on, et asjata viskasid arvutused prügikasti oleks palju õppida.

Mulle meeldib see, mis Sa räägid. Aga kas Sa kasutad seda indexfondi?
Minu tasuvus aeg on 8 aastat, tänu Kredex toetusele.
Ma ei taha siin rääkida fondidest vaid sellest kütest. Oleks võinud ju päikesepaneelid ka panna.. aga ei pannud.

Lugupidamine

Kordad ennast, siin kõik juba ära öeldud
viewtopic.php?f=9&t=59668&start=50

Külaline kirjutas: 12 Okt 2017, 00:32 Kordad ennast, siin kõik juba ära öeldud
viewtopic.php?f=9&t=59668&start=50

Millega kütad, ei saa aru?
Ei ole veel kuskilt lugenud, et puurkaevuküte nii mõttetu on, anna infot!
LP

Olen seda tasuvusarvutuse teema üle tõmbelmist ka mujal kritiseerinud - ma lihtsalt ei saa aru, mis tasuvusarvutustest te maja ehituse või siis antud näites küttesüsteemi juures räägite, et see nii kuradima oluline ja vaidlusi tekitav on.
Tooge sel juhul ära ka akende, katusekatte, kandevkonstruktsiooni jm valikul tehtud tasuvusarvutused, või miks mitte põrandakatte omad, kus üks paneb kõige odavama laminaadi ja teine kõige kallima eksootilise naturaalpuidu - mida tasuvusarvutus näitab või peaks näitama
Teemas toodi ka autoanaloogia sisse, miks osad inimesed ostavad autosid, mis on isegi 2-3 korda kallimad ja tiksuvad selle autoga ikka samamoodi teistega trassil punktist A punkti B. Mõni Dacia või odavama margi omanik võib paberil ära tõestada tema sõidukilomeeter tuleb oluliselt madalam, kui mõne kalli luks- või sportauto pidaja kilomeeter - mida sellest järeldada...

Tasuvusarvutus on üsna oluline raha kulutamise teemal. Seejuures mina tegin küll soojustuse paksuse ja selle liigi valikul tasuvusarvutused, see on üsna lihtne exceli tabel. Samamoodi küttesüsteemi valikul. Soojuspump tuli viiki pelletikatlaga ja üsna raske oli tegelikult otsustada. Lõpuks mugavus võitis.
KA autodel tasub teha tasuvusuuringut - Dacia võib odav ju olla aga kui iga aasta kulutad avariiremondile suure summa siis ikka pole km midagi odav.

Kui ma enda majale 2010. aastal maakütte panin ja see sisse lülitati, siis umbes ühe päeva pärast oli see minu jaoks ära tasunud, kuna maja oli soe ja midagi rohkemat tegema ei pidanud. Maksis paigaldus toona ca 9000 € (pump ja torustik pinnasesse).

Muid kütteallikaid isegi ei mõelnud.

Olen Kalvis'e ja laurit'iga mõlemaga nõus. Tasuvusarvutus iseenesest on jah mõttetu, sest kõik mida kasutad, nõuab raha ühel või teisel määral, mis "tasu" meil sealt ikka oodata on. Puhas kulu.
Küll aga on tasuvusarvutus väga hea abimees, kui on vaja valida mitme valiku vahel. Nagu näiteks üleval pellet vs. soojuspump. Ilmselt tuleb pellet natuke soodsam, kuid seda on vaja puhastada, pelleteid kusagil hoida ja juurde tellida jne. Igaühe jaoks on ilmselt kusagil murdepunkt, kus suurenenud mugavus enam ei kaalu üles lisakulusid. Seega tasuvusarvutust tuleks vaadelda alati kui võrdlust - siis on temast kasu.
Aga kui Fram'i maasoojuspumba tasuvusaeg on 8a (võrreldes õliküttega?), siis on see juba suur vahe kui teises teemas nähtud 25+ aastat. 8a on väga hea tulemus, ma arvan. Küll see pump kestab ja kui ei kestagi, siis kuluosad ei maksa ikkagi 16000.- Sest mis see pump on muud kui tagurpidi külmkapp ja need kestavad julgelt 10+ aastat ilma igasuguse hooldusetagi.

Kalvis kirjutas: 12 Okt 2017, 09:25 ........KA autodel tasub teha tasuvusuuringut - Dacia võib odav ju olla aga kui iga aasta kulutad avariiremondile suure summa siis ikka pole km midagi odav.

Siinkohal kuulutab inime, et Ta pole reaalse eluga kursis.

Dacia tänu sellele ongi odav, et pole individuaalseid lahendusi välja töötanud vaid kasutatakse teistel masinatel töökindlaks osutunud agregaate.

Näiteks mootorid mida Daciatel kasutatakse on pärit Reno, Nissani ja MB (Mersedese) pealt. Paljud mersud sõidavad Reno mootoritega.
Kuigi mootorit ümbritsevad torud on margipõhised siis mootor on sama.

Kui kallite autode remondil pressitakse pukse ja žarniire ringi siis Dacia remondil ei pea sellise pornoga tegelema, kuna uued tükid on odavad, Terve esisilla remondimaterjakid (uued lääbad ja kummipuksid) hind on ca 60eur.
ping

Järeldus teemaalgatajale ja tema hingele, küttelahendusele oled kulutanud väga arukalt, see peab elupäevade lõpuni probleemivabalt vastu, ülalpidamise kulud on marginaalsed, seega oled pidevalt suures võidus. Teisiti otsustajad on kõik valel teel
Amen

Tasuvusarvutustes räägitaksegi ju tasuvusajast, aga mingil põhjusel osad räägivad hirmsasti tasuvusarvutusest aga otsuse teevad ikkagi mingil muul argumendil, näiteks mugavus vm, aga mitte näiteks tasuvusajast lähtuvalt.
Küttesüsteemipuhul, kus üritatakse teha tänases prognoosi 20 või isegi enamaks aastaks on üldse küsitav, eriti kui vaadata kasvõi lähiminevikku.
Üheksakümnendatel tehti üks vahe terveid suuri eramuid usinalt elektriküttele, sest sel hetkel näitas "tasuvusarvutus" tõepoolest, et elektriküte on ülim - aga mis sellest arvutusest kasu oli, kui elu-elektrihinnad tegid omad korrektuurid.
Samuti mingi hetk linnades (nt Tartus) korterelamud hakkasid riburadapidi kaugküttest lahti ütlema ja mindi tolle hetke "tasuvusarvutusele" tuginedes üle gaasiküttele - täitsa reaalselt rahaliselt mõõdetavalt tasus majakülge korsten püsti ajada ja keldrisse gaasikatel töösse panna - see rõõm jäi samuti üürikeseks ja tänaseks on enamus neist kaugküttekliendid tagasi, mõni sai gaasiküttetasuvust nautida ühe käe sõrmedel loetud aastad. Või meenutada õlikütte teemat, kus samuti ühel hetkel paljude "tasuvusarvutus" näitas nutikust tahkeküttekatlale õlipõleti ette kruttida on tark tegu, aga täna on kuulutuselehed neid sümboolse hinnaga õlipõleteid ja õlikatelde müügikuulutusi täis - kas nad oskasid ette näha, et nende tasuvus nii napiks jääb.
Sama kehtib ka muu kohta, tänane piirete soojapidavusarvutus võib juba 5-10 aasta pärast osutuda vananenuks ja passiivmaja mehed praalivad, et just nende arvutus oli õige

Prill kirjutas: 12 Okt 2017, 10:40 Tasuvusarvutustes räägitaksegi ju tasuvusajast, aga mingil põhjusel osad räägivad hirmsasti tasuvusarvutusest aga otsuse teevad ikkagi mingil muul argumendil, näiteks mugavus vm, aga mitte näiteks tasuvusajast lähtuvalt.
Küttesüsteemipuhul, kus üritatakse teha tänases prognoosi 20 või isegi enamaks aastaks on üldse küsitav, eriti kui vaadata kasvõi lähiminevikku.

Valikute tegemisel ongi palju aspekte. Keegi ei keela teha maakütet, jooksukütet vms kütet , kui see sulle meeldib või sinule kõige mugavam ja meeldivam on ja sul on raha selle eest tasumiseks.

Mina oma valikuid olen alati elementaarsete arvutustega põhjendanud (olgu see kivivill, küttelahendus, laspse jalgratas või paar teksaseid, toit toidukorvis jne) , see ei ole raske , kui tead alternatiivide maksumust ja nende omadusi. Mida vähem on sissetulekuid seda suurem osakaal otsuses on maksumus, tasuvus jne.

Teemaalgataja lihtsalt nii õndsalt kiidab mingit otsust hinnast sõltumata teadvustamata, et ka see summa mis ta kulutas (toetust arvestamata) jääb keskmist palka teenivale inimesele unistuseks (eeldusel, et inimene suudab säästa oma teenistusest 10% kuus , jääks keskmise palga kõrvalt 16000 säästmiseks ilma investeerimisvõimenduseta aega 13 aastat, ka see aeg ületab seadme eeldatava eluea). Üle enda varju ei hüppa, enamik ei hüppa üle ka naabri varjust jne , lihtsad majandusreeglid. Teha mingil hetkel otsus mis mõjutab sinu sissetulekut 13 aastat on üsna tõsine otsus.

Kui sa vaatad enda elu läbi aastate millal hakkasid teenima, kuidas on teenistus kujunenud ja milla teenistus hakkab langema , siis saad ennustada enda teenistuse potentsiaali ja kõrvutada seda nende asjadega (tasuliste) mida sa soovid või oled kohustatud oma elu jooksul veel tegema. Soov osta maaküttepump võib osutuda ebaoluliseks kohustuse kõrval kedagi ülalpidada või võimaldada lastele haridust jne. Samas, kui selline perspektiiv lubab neid kulutusi teha, siis väga tore saad hästi hakkama ja anna peale.

Asjaolu, et majanduslikus mõttes on olemas paremaid alternatiive jääb ikka kehtima ja ka teemaalgataja saaks 14000 eest midagi muud osta soojuse kvaliteedis kaotamata jne. Ja põhjus miks ma sõna võtsin ongi see, et , kui kellelegi väga meeldib ja vahendeid laialt käes , siis õnnest hõisata ei keela keegi lihtsalt ärge mainie , et viskasite arvutused prügikasti.

Oluline vahe tuleb sisse ka selles kas küttesüsteemi renoveeritakse või luukase nullist , nullist loomine võib anda suure eelise just kulude osas või võimaldab investeeringut paremini planeerida või investeeringu väärtust tõsta. Madalamtel püsikuludel on alati suur kaal erinevate otsuste tegemisel.

Mina renoveerisin, ühe lollusena sai paigaldatud paralleelselt ka põrandakütte valmidus , täna võib öelda , et hetkel "mahavalatud" raha, teisalt perspektiivikas investeering mis tõstab konkreetses asukohas kinnisvara väärtust jne . Teine lollus oli üldse see, et renoveerisin ja ehitanud uut jne , aga ka see oli mingi valik.

Kui kunagi on vaba raha , siis võib ka paigaldada mingi seadme seda süsteemi käitama. Samas ega sellest soojemaks toas ei lähe või soojuses uut kvaliteeti ei teki, mugavamaks ka midagi ei lähe, sest elektriradikad on hooldevabamad ja odavamad hooldada, kui põrandaküte. Odavamaks ka midagi ei lähe, sest just "tasuvusarvestus" on see mis näitab palju mingi süsteemi tekitamiseks ja käitlemiseks € peab olema. Samas teist valikut midagi uut ehitada on täna üha raskem õigustada ja ka teostada.

Fram kirjutas: 12 Okt 2017, 00:24 Mulle meeldib see, mis Sa räägid. Aga kas Sa kasutad seda indexfondi?
Minu tasuvus aeg on 8 aastat, tänu Kredex toetusele.
Ma ei taha siin rääkida fondidest vaid sellest kütest.

Teemaalgatajale: Kütteliigina on ju väga hea valik, kui sul raha on, siis kuluta seda millele tahes. Olen teinud investeeringuid indeksfondidesse 3 pensionisamba eesmärgil, samas ei ole mul tõesti täna kohe olemas 14000 eurot , et neid investeeringuid veelgi võimendada ja selle ressursi laenamine ei õigustaks enam investeeringut jne.

Kui Sind häirib see, et ma viskasin arvutused prügikasti ja 16000.- maasse, siis võin lohutada, arvutused alles ja raha kindlalt investeeritud sinna, kuhu mina seda tahtsin. Aga ma ei avalikusta siin, sest ma tegin need endale ja kas need peavad paika, näitab aeg!

Kui sa arvad,et otse elekter on "in", siis arva. Ei arvusta sind üldse! Kuna see teine teema.

Mina tahaks rääkida maaküttest, selle tööst, erinevustest ja kogemustest.

Kui arvad, et investeerid minust paremini, aga palun. Investeerimis foorum nats teine koht! See foorum ei ole ju selleks loodud!
Loodan nüüd, et Sa said aru.

Kiidame sind takka, mis maaküttest siin ikka rääkida.

Arvestades praeguseid ja tulevasi nõudeid energiatõhususele, siis kohati on väiksemate majade puhul igasuguse pumba paigaldamine lauslollus. Lihtsalt tarbimine on nii väike, et kõige mõttekam on kütta selle sama kirutud elektriga otse. Pumba paigaldus on mõttekas ainult energiamärgise saamiseks...
Asjale võib läheneda mitme nurga alt ja selline seosetu jutt ilma andmeteta paneb pead kratsima.

Ei saanud aru siin kirjutatud rahakogumise valemist Inimene kogub 16000€ 13 aastaga . Võtame ilusa ümmarguse numbri 1000€ kuus. Kus eesti punktis sellise netopalgaga tööle hakatakse? Meil näiteks oskusteta noored kirtsutavad selle peale nina. Kui on oskust endale normaalne naine soetada, siis elades tema palgast ,saame 1000€X16kuud=16000€. Ah-ja ,lapsed ka. Korrutame kahega , saame 32 kuud. Aga jutt oli ju nutikast inimesest, sest loll ju nagunii kütab sekkega, mida kätte saab. Kui tark kaasab toetused, siis oleme jälle tagasi 16 kuu juures. Kui veel palk on ka inimvääriline ,siis langeb kogumise aeg veelgi. Kust see 13 aastat tuleb . Räägime ikka arukatest inimestest, ex.

spunk kirjutas: 14 Okt 2017, 10:27 Ei saanud aru siin kirjutatud rahakogumise valemist Inimene kogub 16000€ 13 aastaga .

1000 neto tehakse igal pool plaksutades , n: poemüüja Pärnus teenib 350 - 450 netot

13 aastat tuleb statistika ameti viimaste andmete "harju keskmisest" , selleks, et see saaks olla keskmine peab vähemalt 60% (või rohkem, sõltub tippudest) rahvast selles piirkonnas teenima alla selle jne. Harjumaalt väljaspool on olukord ju veelgi kusisem.

See, et sina või mina või teemaalgataja võrdleme kõike oma sissetuleku baasil on ka tavapäranse, sest palgainfod ei ole avalikud ja sageli sinu tutvusringkond kellega igapäevaselt töiselt või eraelus suhtled (~20 inimest) teenivad sinuga smaväärset või suuremat sissetulekut. Sestap ka teemalagataja 16000 tundub talle mõistlik, teistele mitte, arvutuste järgi on samas kõigile ühesugune (kasumlik, kahjumlik)

Kui te lähete panka laenu küsima, siis tehakse need arvutused teie eest ja teie tootlusele pannakse % otsa . Seal ei olda vastu, kui te soovite finantseerida mugavust , kui see teie tootlikusse mahub. Keskmise palgaga inimene ei kannata pikaajaliselt (5+ aastat) üle 3% koormatist, üsna lihtne oma võimalusi hinnata, kõik mis üle selle lõhub juba perekondi ja teeb inimestest vaesed või uusvaesed (soojuspumbaga kodu on, lastele trenniraha ei ole jne) vms.

Kui teemaalgataja räägib ruumidest 80m2 ja 130m2 , siis mõlemad ruumid saab sama kokkuhoiu saavutamiseks sama raha või vähema eest isoleerida turu kõige kõige kallima kivivillaga. See tulemus on kestvam ei sõltu hiljem energia hinnast. Soojuspumba kasutegur sõltub sisendi hinnast ja lisandub amortatsioon, hooldus, teemaalgataja puhul ka KREDEX toetus.

Kui raha on käes, siis andke peale ega see ju halb lahendus ei ole, väga vinge ja olen kahe käega poolt, eriti uute hoonete ehitamisel tuleb see kergemini kätte ja tõstab (täna) kinnisvara väärtust. Lihtsalt viidata sellele, et see on majanduslikult mõistlik, siis ta alati ei ole , aga alates kindlast mahust juba kindlasti on. Igal süsteemil on optimaalne taustsüsteem milles oma tööd õigustada. Kuniks ei ole optimaalne on lihtsalt mugavus ja ette ostetud ekvivalent/optsioon.

Ei tehta 1000€ eest tööd ei plaksuga ega ilma plaksuta. Otsisin vana sisu lammutuseks 15 tunnis inimest. See teeb normtundidena 15x 186=2790€/kuu. Mitte keegi ei tulnud, lammutasin ise. Nüüd on vaja väljas terpid teha. Kas 20x186=3720 kuupalgaga leiab? Vaevalt .
Koormustaluvusest. Kooli lõpetamisest alates sõime praekartuleid ja jõime rabarberimahla peale. Kord nädalas ka natuke lihakraami. Nelja aasta pärast ostsin uue Niva ,mis maksis 9000rubla. Kuupalk oli 130 rubla. Selliseid naisi ja mehi enam ei tehta. Kui issi-emme ei anna ,on elu mõte kadunud. Mulle üks täpselt nii ütleski, et isa ,ema on süüdi ,et tema täna nii saamatu on.
Tasuvusest on siin juba räägitud. Tsuvusest tasub rääkida tagantjärgi , mitte tulevikuks arvutada. Asi on ennast ära tasunud, kui asi on valmis , tuju hea ,ja edaspidi raha vähem kulub. Enne on kõik puudu, pärast on kõik üle.

spunk kirjutas: 14 Okt 2017, 13:39 Tasuvusest on siin juba räägitud. Tsuvusest tasub rääkida tagantjärgi , mitte tulevikuks arvutada. Asi on ennast ära tasunud, kui asi on valmis , tuju hea ,ja edaspidi raha vähem kulub. Enne on kõik puudu, pärast on kõik üle.

Küll sulle oleks hea kallilt müüa ja pärast odavalt tagasi osta

spunk kirjutas: 14 Okt 2017, 13:39Nelja aasta pärast ostsin uue Niva ,mis maksis 9000rubla. Kuupalk oli 130 rubla

4 x 12 x 130 = 6240

Ohh, seda kaasmalast küll, lohutate siin ise ennast muud midagi. Asjalikust jutust pole siin eriti midagi. Tundub, et ruttasin 10+ aastat ette ja siin foorumis vist kõik nii vaesed, et kütavad sellega, mis esimesena kätte saavad. Käib rohkem Külaliste kohta.

Olen igasugu jutumehi kuulnud, aga et 14 000-ga paned majale kasuka selga?! Palun väga, tule tee ära, raha ootab! Aga ma lohutan sind, ehitus on ala, mida sa ei tunne ja ära räägi seda mida sa ei tea. (Ehitaja=Külaline) ja nii naljakat juttu ma ka enne kuulnud ei ole

Teemaalgatajale: Kütteliigina on ju väga hea valik, kui sul raha on, siis kuluta seda millele tahes. Olen teinud investeeringuid indeksfondidesse 3 pensionisamba eesmärgil, samas ei ole mul tõesti täna kohe olemas 14000 eurot , et neid investeeringuid veelgi võimendada ja selle ressursi laenamine ei õigustaks enam investeeringut jne.

Vastus lihtne, kehva investeering !
Mul on raha ja investeerin edasi, aga sa jääd sinna kus kunagi olid, elus minnakse edasi mitte ei tammuta kohapeal.

Soojustus teema on eraldi!

Siin on selge see, et mina oleks hoopis pidanud uue maja tegema mitte maakütet panema. Kui oleks uue maja teinud siis oleks "külaline" kirjutanud Loll oleks vana maja ostnud ja ahju kütnud jne.

Mis muud, ülistame sinu osavust, seda sa siit ju otsima tulid

Härra Külaline, mine täna valima ja tee selline valik, et ei peaks pärast peaga vastu seina taguma. Südamlik soovitus.

Pead vastu seina peavad taguma maakütjad, sest lisaks hiigelsuurele algsummale peavad kinni taguma suuri elektriarveid.