Ehitusfoorum

Tere!

Probleem: Räästas tilgub suvel kuiva ilmaga (isegi kui päevade kaupa pole tilkagi vihma tulnud)

Lamekatusega maja. Kalle <15 kraadi. Ehitatud katusekihid järgmiselt (seest väljapoole):
1. Ristkihtpuitplaat 19mm
2. Tselluvill ca. 500mm paigaldatud kuivalt
3. Õhuvahe (või siis mitte - alumises katuse osas saab vill katusega kokku)
4. Tuuletõkkeplaat klaasvillast (selline rohekaskollane)
5. Õhuvahe 45mm kalde suunas
6. Katusekile (mitteläbilaskev)
7. Tollisest lauast põikiroov
8. OSB (vist oli OSB all veel ka laudadest roov)
9. PVC katus

Kihid 6-9 ulatuvad üle seina ca meetri jagu moodustades trepi kohale varikatuse.

Ka täiesti kuiva ilmaga, kui päevade kaupa ei ole taevast tilkagi tulnud, tuleb äkki, asja eest - teist taga räästast vett. Mõnikord rida tilku, mõnikord väike soru. Seda just selle seinast kaugemale ulatuva osa kohal. Kuidas see võimalik on, minu mõistus ei võta. Lasin U-Wert-st mitut moodi asja läbi - ei ole võimalik. Isegi, kui kile oleks nii lönti vajunud, et puutuks vastu tuuletõket, ei tohiks praeguste ilmadega mingit kondentsi tekkida.

Ei tahaks, et uue maja katus ää mädaneks. Andke nõu, olge nii kenad.

Kaido

Tuulutus puudulik. Kondents ikka kui vihma ei saja.

Tere. Puit kahe aurutõkkekile vahel on määratud mädanemisele. Vesi niriseb kile pealt. PVC-liited ei pea. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere, ma näen kirjelduses üht aurutõkkekilet, kus on viidatud teine?

Tere.
6. Katusekile (mitteläbilaskev)
.......
9. PVC katus
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Pvc katus on hingav, seega pole õige kilega võrrelda.

Kile ja PVC vahel on ju veel põikiroov tolline ja OSB. Minu arusaamist mööda töötab ka see tolloine laud vähesel määral tuulutusvahe tekitajana.

Mida tähendab, et PVC liited ei pea?

Korralikult tehtuna kindlasti peavad. Aga PVC on üksainuke kiht, palju lihtsam valede töövõtetega liited ära vussida kui SBS-i paigaldusel.

Kas tuulutuskorstnad on ka olemas või lootis projekteerija sellele, et tuuldub räästast räästasse piisavalt?

Tere. Ega sellest hingamisest ei saada ikka mingit sotti. Äkki oleks võimalik teha video (kõigil ju nutikat nüüdsel ajal) kus kommenteerija püüab kasvõi 10 minutit läbi PVC hingata. Tükk PVC võin saata postiga.
Kui PVC liited peavad, siis kile peale vett ei satu. Nii lihtne see ongi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Proovid äkki uuesti ja ilma Onu Heino huumorita?

Kui oleks liidete probleem, siis kuidas saab tilkuda mitu päeva pärast viimast sadu. Tuulutuskorstnaid pole. Kas nende ehitamine aitaks?

Alusta pigem sellest, et kes katusekatte paigaldas ning mis nemad asjast arvavad?

Iseenesest pool meetrit isolatsiooni hoiab vett palju ja kaua.

Külaline kirjutas: ↑01 Aug 2017, 17:27 Tere. Ega sellest hingamisest ei saada ikka mingit sotti. Äkki oleks võimalik teha video (kõigil ju nutikat nüüdsel ajal) kus kommenteerija püüab kasvõi 10 minutit läbi PVC hingata. Tükk PVC võin saata postiga.
Kui PVC liited peavad, siis kile peale vett ei satu. Nii lihtne see ongi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aga mina olen kuulnud tõsimeeli räägitavat, lamekatustele PVC alust tuulutust (nagu SBS-katustel) pole vaja, sest PVC "hingab" 10x paremini, kui SBS...
0 x 10 = ?

Abe

Tegu võib olla toast pärit niiskusega. See võib nii olla, kui on täidetud järgmised "tingimused":

1) Siseruumide ventilatsioon on puudulik või puudub üldse. Mõõda niiskus toas ära, sobivad vahendid maksavad vaid paar eurot.
2) Punktis 5 mainitud õhuvahe on umbne. See õhuvahe peaks olema avatud kahest küljest, et sinna siseruumidest läbi villa kogunenud niiskus saaks ära tuulduda.

Näe, osta paar sellist asja Hiinast ja mõõda seal katusevahel niiskus eri kohtades ära. Osta paar tk neid, sest nad kas näitavad üllatavalt täpselt või siis ajavad kohe pada. Eestis saad neid kallimalt Oomipoest.

https://www.aliexpress.com/item/Mini-Di ... 63d74029a3

https://www.aliexpress.com/item/Hot-Sel ... ba5c09441b

Pakun, et tilkasid tuleb mõnikord hommikuti, kui öö on olnud jahe ja eelmine päev on olnud soe.
Tume PVC katus köetakse päeval päikesekiirguse mõjul soojaks. Tiheda kihi alla kogunenud soe õhk jaheda öö jooksul jahtub ja õhust niiskus kondenseerub. Auru kiht veetihedal jahedaks muutunud pinnal muutub järjest raskemaks, kuni moodustuvad tilgad, mis seejärel alla nirisevad.

Tere. Suvel rääkida siseruumi niiskuse kondenseerumisest katuse vahekihtides ei ole pädev - puuduvad kondenseerumiseks vajalikud tingimused. See, et PVC difusioonitakistusńäitaja Sd on 10 korda väiksem kui bituumenil ei tähenda veel, et ta oleks niiskusele igas situatsioonis igas olukorras ja igas koguses läbitav. See nn PVC "hingamise" väärtus on vajalik ainult inseneridele, kellel mõistus sellest müütilisest hingamisest üle käib ning kes oskavad hinnata konstruktsiooni kui tervikut. Ülejäänutele ei ole mõtet selle terminiga tegeleda.
"PVC alust tuulutust poe vaja" - on pooltõde. Selleks on vaja täita tingimused: 1) .. 2)... . Muide ka SBS katusesse pole tuulutust vaja kui on täidetud tingimused : 1).. 2)..
PVC alune kondenseerumine sarnaselt plekiga on teoreetiliselt võimalik. Kondenseerumistingimused PVC all on tunduvalt halvemad kui plekil. Aga põhiline selle mõtte vastu on see, et PVC asetseb lauspinnaliselt OSB peal. Sellega tekitatakse massiivne 25 mm kiht, mis ei jahtu maha nii nagu plekk , sisepinna temperatuur jääb kõrgeks ning kondenseerimine on suhteliselt väikese tõenäosusega. Lisaks OSB võtab vastu kattealuse võimaliku kondensi. Kui OSB annab välja nii palju vett, et ta enam mahutada ei suuda ja tilkuma hakkab, siis see katus enam järgmist talve üle ei ela.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: ↑02 Aug 2017, 07:54 "PVC alust tuulutust poe vaja" - on pooltõde. Selleks on vaja täita tingimused: 1) .. 2)... . Muide ka SBS katusesse pole tuulutust vaja kui on täidetud tingimused : 1).. 2)..

Jääb tõsine mulje, et kes ei oska, need õpetavad.

Pakun, et katuse vahekihtide vahele ei pea sattuma niiskus mitte siseruumidest (eriti suvel).
See tuleb tuulutuskanalite kaudu välisõhust. Samuti nagu suvel korsten tihti ei tõmba välja vaid vastupidi veab tahmalõhnalist õhku sissepoole.

Tere. Mulle on jäänud tõsine mulje, et suur osa nendest kes teevad ei viitsi õppida.
Niiskust on ümberringi kõikjal ja alati, toas, välisõhus, ka selles viidatud vahekihis. Muide korstnatõmmet ei teki horisontaalis. Tõmbe tekkeks horisontaalis on teised mehhanismid.
Vastavalt Mollieri diagrammile võib lugeda välja millal veeaur muutub veeks. Suvisel ajal vahekihis seda ei juhtu. Lugupidamisega. Alar Piiirfeld

Õhu temperatuuri +25 kraadi ja 50% suhtelise niiskuse korral on õhus 11,35 g/m3 vett.
+5 kraadi ja sama suhtelise niiskuse korral mahub õhu kuupmeetrisse 3,45 g vett. Seega + 25 kraadise õhu jahtumisel +5-ni jääb ligi 8g vett üle, mis kogunedes jahedale ja vett mitte imavale pinnale (näiteks kile või plekk) muudab selle auruseks.
Tegemist väikese vee kogusega ja vaevalt, et midagi ohustab. Aga mõnikord võib inimene näha, et millegipärast mõned vee tilgad nirisevad.
Tegelikud temperatuurikõikumised katuses võivad olla märksa suuremad.
Samuti kõigub suhteline ning absoluutne niiskus.
Igatahes kevadeti ja sügiseti olen objektil töid teostades oma silmaga korduvalt näinud, kuidas varahommikul aluskile alune on aurune nii, et lausa tilgad nirisevad mööda kilet alla. Ja seda pooleli oleva maja puhul, kus pole kütmist toimunud. Kust see kondensaat sinna koguneb? Ikka välisõhust.
Pakun, et erandolukordi võib ikka ka suveajal esineda.

Tere. Jah arutluskäik õige, aga PVC all ei teki +5 suve ajal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: ↑02 Aug 2017, 10:52 Tere. Mulle on jäänud tõsine mulje, et suur osa nendest kes teevad ei viitsi õppida.

Tere, õpin hea meelega, kuid pigem usaldan oma tööandjat ning isolatsiooni valmistajat, kui Onu Heinot.

Külaline kirjutas: ↑02 Aug 2017, 12:49 Tere. Jah arutluskäik õige, aga PVC all ei teki +5 suve ajal. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Siinkohal meenuvad vanemate inimeste sõnad:
"Poiss, sinust võib ehk asja saada kui jaanipäeval külm ära ei võta"

Nojah , huvitav mida nende 2 viimase kommentaariga Kaido peale peaks hakkama? Sõltumata sellest, millega mingi foorumi teema pihta hakkab, ikka jõuab kiiremini või aeglasemalt mõttetute, teemaväliste verbaalsete süljepritsimisteni. Lugupidamisega. Alar Piirfeld