Ehitusfoorum

Tere.
Olen katla otsinguil. Praegu Viadrus U22 5 ribi, 1600L mahupaak, Laddomat 32-60C, vana malmradikas, 112 ribi, Palivere paneelist seinad ja laed. Kivikorsten 15x27cm lõõriga, väga hea tõmbega. Keldrikorrus 100m2 ei ole köetav. Maja soojustamata. Küttena enamasti kuuseklotsid kuni võimalik ja edaspidi halupuu..tulevikus.
Praegune katel jääb lahjaks ja vahetaks ta siis üldse välja. Paak ja muu agregaat uued. Kuna maja soojustamata, siis eriti sooja ei hoia. Kui õhtul kl 23 ca 80c paagi ülemine ja alumine, siis järgmise päeva kella 18ks alati alla 30c.
Ok, saan aru, et viadrus sellisele küttele ei sobi. Ega ma pole aru saanud mida see terav leek siis otseselt teeb(?)sry.
Samas midagi väga mersut ja pipardavat ka ei taha. Algul olin kindel, et Viadrus tuleb uuesti..tna enam nii kindel ei ole. Seega on kõik variandid lahtised.

Katla vahetusega võimsema vastu võidad selle, et saad kiiremini akupaagi soojaks, jahtumine toimub siiski sama kiiresti ja ei olene katlast. Kas radikatel on termostaadid, mis reguleerivad toa temperatuuri? Kui ei ole, siis alustaksin sellest.
Ps. Endal Viadrus22/7S+2t akupaak mille vahetan välja pelleti vastu.

Ühe variandi pakuks veel. Ostaks "järelturult" korraliku Viadruse 7 ribise (250-300€), radikatele termostaadid vahele, automaatika mis juhiks 3T ventiili välisõhust sõltuvalt ja ringlusvoolu pumpa. Ülejäänud raha paneks soojustusele, akende ja uste vahetusele.

Jätsin mainimata, et 3T ventiil automaatikaga, ringluspump ja termostaadid on olemas.
Aknad ühekordsed paketid, olid juba enne mind. Paremad ikka kui vanad aknad.
Praegune eesmärk olekski asja lihtsamaks muuta, et ei peaks 6-8x katla vahet jooksma. Muudest soojakadudest saan aru ja seepärast klotsiga kütangi, et see aitab praegu säästa ja raha mujale paigutada.
Kas järelturult katelt osta pole mitte riskantne? Ma ju ei tea kas ja kui palju see keema lastud, kuuma külma kõikumisi olnud jne. Või eksin?

Mul oma katlale ostja juba olemas, pole kunagi keema läinud ja segamissõlmgi töökorras. Hea oleks kui saaks visata pilgu ostetavasse katlaruumi ja ostetavale katlale. Sealt üldjuhul näha kas on segamissõlm olemas ja võib ka küsida müüjalt 1kuu garantiid, et katel ei lekiks. Samas võid jätta ka oma katla varuosadeks, peaks saama ka vajadusel ribisid vahetada. Puudega küttes 7 ribisega jooksed ca 3korda.

Kasutatud viadrus ostes oleks kulu ca 250€ ja lihtne vahetada. Uus näit Atmos ca 1500€, korstnasse soovitavalt hülss ca 500€, lisaks paigaldus.

Miks on vaja Atmosele hülssi korstnasse? Töötemperatuuril on suitsugaaside temperatuur Atmosel u 220-240 kraadi.
Olin kunagi samas seisus. Kas vahetada vana malm katel sama suguse uue vastu või uus puugaasi katel.
Täna olen õnnelik et seda malmi kärakat ei ostnud. Seda on puhastada jube ning lisaks akupaagi soojaks kütmisele pead 2...4 korda vähemalt käima katla juures.
Täna viskasin enda Atmosele puud alla ning ühe katla täiega on akupaak soe. Kui paar andurit on pandud sinna siis ei pea pärast tule alla tegemist uuesti katla juurde minema kui akupaak jälle maha jahtunud. Ehk siis 5min katla juures ning 24h muretul soe tuba.

Milles see Viadruse vahetamise lihtsus seisneb, omal kunagi paigaldades oli juba probleemiks kuidas see ca 400kg kärakas õuest oma kohale saada - pidin ehitama paarist trepiastmest ülessaamiseks kaldtee, koridori parketile ehitama peale uue katla transporti kannatava põranda. Profiidel vast mingid vahendid katelde liigutamiseks, endal andis kahe mehega seda mööda torudest rullikuid punnitada
Enda Viadrusele sai pelletipõleti ette, katlasse efektiivsust tõstvad turbulaatorid ja nüüd on esimene probleem käes - korsten ajab kondensaati
Mõõtsin lasertermomeetriga põlemise tsüklis katlast väljuvaid suitsugaase - 125-133C. Mis ühtepidi on hea, katla efektiivsuse tõstmise meetmed toimivad ja korstnasse läheb palju vähem sooja kui kunagi käsitsi ilma küttes, teisalt mul mustast metallist isetehtud korsten, mis asub õues, 5cm kivivillaga soojustatud ja plekiga kaetud - happeline kondensaat teeb sellele vist 1:0 paari aastaga

Elentino kirjutas: 26 Veebr 2017, 11:55 Mul oma katlale ostja juba olemas, pole kunagi keema läinud ja segamissõlmgi töökorras.
Puudega küttes 7 ribisega jooksed ca 3korda.

Mis lahenduse omale siis leidsid kui katla välja viskad? Klotsiga küttes põleb katlatäis veidi kiiremini, et 4-5x peaksin jooksma...seda ikka suht palju. Tülikas on siis kui on vaja kuhugi kodust minna.

rst kirjutas: 26 Veebr 2017, 12:34 Täna olen õnnelik et seda malmi kärakat ei ostnud. Seda on puhastada jube ning...
Täna viskasin enda Atmosele puud alla ning ühe katla täiega on akupaak soe. Kui paar andurit on pandud sinna siis ei pea pärast tule alla tegemist uuesti katla juurde minema kui akupaak jälle maha jahtunud. Ehk siis 5min katla juures ning 24h muretul soe tuba.

Selle puhastamine on jah nagu on..paras ooper. Samas teiste kateldega kokkupuude ka puudub.
Kui 1-2 korraga saaks köetud, oleksin päris rahul. Millistest anduritest täpselt juttu?

Prill kirjutas: 26 Veebr 2017, 12:38 Milles see Viadruse vahetamise lihtsus seisneb, omal kunagi paigaldades oli juba probleemiks kuidas see ca 400kg kärakas õuest oma kohale saada.

Atmos dc32s kaalub 345kg...pole ju suur kaaluvahe? Kalvise katlad ka samasse kanti, isegi raskemad. Kui Kalvist vüib kütta 50/50 söega, siis kas see on veidi kõvemast puust kui teised? Atmose puidu niiskus 20-25, Kalvisel mitte üle 30.

Atmosele/Attackile saab panna Asutimeri, ehk siis asjandus mis juhib mehhaanilist suitsugaaside termostaati. Seda peaks ise muidu krutima, kuna kütmise alustamisel peab see olema ühes asendis ning kui tuli all siis teises asendis.
Lisaks katla segamissõlme pumpa juhib suitsugaaside termostaat.
Kogu asja mõte on see, et kui tule katlasse alla teed, siis terve katla täie (näiteks Atmose dc32s puhul 140L) puidu põletamise jooksul sa ei pea rohkem katla juurde minema. Võid vabalt kodust ära minna ja katel teeb iseseisvalt töö lõpuni.
Puidu niiskuse asja ei tasu nii tõsiselt võtta. Isegi kask kuivab ühe suvega 25% peale, kuid soovitav on igas katlas/ahjus põletada puid niiskussisaldusega <20%.

Ok, saan aru, et seda Asutimerit saab panna igale puugaasikatlale.
Laadimissõlme reguleerimine suitsugaasidest?...seda pean veel oma jaoks uurima.

Igale ei saa. Näiteks Attack-i uutel mudelitel on miski edev elektroonka üldse, asutimerit pole kuskile kruvida.

Kellel huvi? Siis lähiajal jääb üle 15 a hästi teeninud Taani vedelkütte katel( soe tarbevesi), koos põletiga Giersch 20+sinna juurde kuuluv. Saab kaasa ka õli, ? liitrit, kogus täpsustamisel. Väljaõpe hinna sees:) olavi@lv.ee

Kuna mul halukatel suvel maakütte vastu vahetusse läheb, siis võiks pakkuda ca 8-9 a vana Viadruse katelt. Läheb nagunii varsti müüki koos kogu hetkel toimiva küttesüsteemiga, katla täpse margi jään hetkel võlgu, aga kütmine käib 50-60 cm halgudega. Ca 2 m3 akupaak läheb 80 peale kahe katlatäiega.
Süsteem ise hetkel igapäevaselt käigus, töötab viisakalt.

Paistab et liigun Kalvise või Atmose poole. Ma tegelikult ei tea kui võimsa katla peaksin süsteemi panema, et saavutaksin ühe katlatäiega sooja paagi...

Ilma projektita ei ütle sulle keegi seda täpselt, vaid tulistatakse puusalt omale enam-vähem loogilisena tunduvaid numbreid.

See projekti järgi oleks niikuinii muutuvas asjaolus. Praegune maja on soojustamata...nii nagu ta 30a tagasi ehitati. Tulevik on soojustatud vundament, fassaad, pööning.

Kas Kalvisel ja Atmosel saab väljuvate gaaside temperatuuri reguleerida 200*C et vältida hülsi panekut korstnasse?

Käsitsi küttes ei reguleeri seal midagi, tuleb nagu tuleb.

Näiteks Atmose kasutusjuhendis on kirjas, et nimivõimsusel töötades on suitsugaaside temperatuur umbes 220-240 kraadi.
Võin seda julgelt ka kinnitada, et umbes sellises vahemikus see püsib näiteks 8m 20x20cm kivikorstna ja DC32S puhul.

Selline info on tavaliselt kõikide katlatootjate kasutusjuhendites kirjas ning need on internetist saadaval.
Vali selline katel, millele on ka varuosade näol kohene tugi Eestis olemas. Kui katlaga midagi juhtub, siis see juhtub kütteperioodil ja vaja on see kiiresti korda teha.

Aitäh. Üks asutus ikkagi pressis hülssi peale, et temp ikkagi liiga madal.

Ma jälle soovitaks sellist katelt millel pole selliseid osi, mille purunemine segaks kasutust.
Näiteks altpõlemisega teraskatel.
Puugaasi omadel ikka juhtub vahest mingeid jamasid. Lisaks hülss korstnas võiks ikka olla kui väga ökotada tahad.

Ma jälle soovitaks sellist katelt millel pole selliseid osi, mille purunemine segaks kasutust.

Sellist katelt pole olemas ja saa ka tulevikus olema.

Milline osa siis teraskatlal on selline mille rike segab kasutust?
Olen 13 aastat ühte sellist kasutanud ja pole seal veel midagi vahetanud ega remontinud.

Altpõlemisega on siis Kalvised? Keegi teab öelda nende katelde väljuvate suitsugaaside temperatuuri?