Ehitusfoorum

Tere meistrid.

Mind huvitab küsimus, et kuidas määrata restkoldega nn. soome tüüpi ahju kasutegurit? See on ju väga levinud tüüp, ka siinse foorumi pottseppadest pooled teevad selliseid, aga mis te, mehed, passi kasuteguri reale kirjutate? Ja mis te kirjutate reale "Käesoleva kütteseadme planeerimisel ja ehitamisel on järgitud:"?
Koolitustel on küll selgeks tehtud EN15544, aga "soome ahju" kohta ei midagi (või pole ma õiget koolitust leidnud). Samas, kui ma õigesti mäletan, siis juba Veski raamatus väideti, et sellise ahju kasutegur on kõrgem kui umbkoldelisel, kuid nii ju passi ei kirjuta.

Ära siis pane oma ahjupassi varianti selliseid küsimusi, millele vastata ei oska. Sinu ahjupass on just selline, nagu sa kirjutad. Kõige tähtsam ja peamine on sinu kutsetunnistuse number.
Kasutegur on mõõtmiste ja arvutamiste järel saadud tulemus. Laua taga seda ei saa, selleks peab olema valmis ahi.

See kasutegur on selline nummer, mida isegi "tõsiteadurid" ei suuda selgeks määrata. Seega, võib selle nüüd vabalt unustada ja no ei nõua seda ju mitte keegi.

mingimees kirjutas: 23 Veebr 2017, 21:05 Samas, kui ma õigesti mäletan, siis juba Veski raamatus väideti, et sellise ahju kasutegur on kõrgem kui umbkoldelisel, kuid nii ju passi ei kirjuta.

Miks ei saa kirjutada, paber kannatab kõike. No kui ikka ei raatsi niimoodi kirjutada, kirjuta "harju keskmine", see ikka läheb pihta.

mingimees kirjutas: 23 Veebr 2017, 21:05

Samas, kui ma õigesti mäletan, siis juba Veski raamatus väideti, et sellise ahju kasutegur on kõrgem kui umbkoldelisel, kuid nii ju passi ei kirjuta.

Nii seal kirjas jah,aga kuidas kasutegur arvutatakse?Põlemistemperatuur koldes ja väljuvate gaaside temperatuur valemitesse panna saab kasuteguri.Restkoldega ahjul koldes suurem kuumus,selleks ,et kasuteguri kõrgemaks saada tuleb lõõristik ju kitsam-pikem teha,et gaasid maha jahutada.Lihtsalt suurem kuumus koldes sama lõõristikuga tähendab suurem temp läheb ka korstnasse ja see ju kasutegurit ei muuda.
Oma tehtud ahjul mis ülaühendusega läheb korstnassee 150-180C.

Kasutegur on kindlasti tähtis näitaja. Selle leidmiseks tuleb hoolikalt lugeda ES EN 15544. Tuleb mõõta suitsugaaside temperatuuri koldest väljumisel lõõri ja samuti mõõta suitsugaaside temperatuuri peale siibrit või siis siibri kohal. Asi on mõnevõrra lihtsam: standard ütleb, et koldest väljuvad suitsugaasid tuleb ahjul võtta keskmiselt 550 kraadi. Nüüd jääb üle fikseerida suitsugaaside temperatuur siibri kohal (taga). Peame teadma ahjust väljuvate suitsugaaside keskmist temperatuuri aga mitte minimaalset temperatuuri. Seega tuleks ahju kütmise käigus fikseerida väljuvate suitsugaaside temperatuur iga 10 minuti järel. Saadud temperatuurid liita ja jagada mõõtmise kordade arvuga. Mida tihedamalt tulemusi fikseerime seda täpsem on keskmine suitsugaaside temperatuur, mis väljusid korstnasse (viimalõõri). Olgu väljuvate gaaside keskmine temperatuur 150 kraadi. Ahju" salvestati" 550 - 150 = 400 kraadi. Kasutegur 400 : 550 = 0,727 ehk kasutegur on 0,727 x 100 = 72,7 %

Annes kirjutas: 01 Mär 2017, 20:39 Kasutegur on kindlasti tähtis näitaja. Selle leidmiseks tuleb hoolikalt lugeda ES EN 15544. Tuleb mõõta suitsugaaside temperatuuri koldest väljumisel lõõri ja samuti mõõta suitsugaaside temperatuuri peale siibrit või siis siibri kohal. Asi on mõnevõrra lihtsam: standard ütleb, et koldest väljuvad suitsugaasid tuleb ahjul võtta keskmiselt 550 kraadi. Nüüd jääb üle fikseerida suitsugaaside temperatuur siibri kohal (taga). Peame teadma ahjust väljuvate suitsugaaside keskmist temperatuuri aga mitte minimaalset temperatuuri. Seega tuleks ahju kütmise käigus fikseerida väljuvate suitsugaaside temperatuur iga 10 minuti järel. Saadud temperatuurid liita ja jagada mõõtmise kordade arvuga. Mida tihedamalt tulemusi fikseerime seda täpsem on keskmine suitsugaaside temperatuur, mis väljusid korstnasse (viimalõõri). Olgu väljuvate gaaside keskmine temperatuur 150 kraadi. Ahju" salvestati" 550 - 150 = 400 kraadi. Kasutegur 400 : 550 = 0,727 ehk kasutegur on 0,727 x 100 = 72,7 %

Lihtsam ja täpsem oleks ikka puukuuri valemiga.

Standardis on kasuteguri arvutamineks ka valem olemas, mille järgi 150 kraadise lahkuvate gaaside temperatuuri järgi saame kasuteguriks 86,8 ?

Õhtut.
Huvitav. Kuskohast on võetud kolde temp. 550 c. Sellekohast infot vaataks lausa heameelega.
Tervitustega meelis Vaiksaar

kahjur kirjutas: 02 Mär 2017, 17:10 Standardis on kasuteguri arvutamineks ka valem olemas, mille järgi 150 kraadise lahkuvate gaaside temperatuuri järgi saame kasuteguriks 86,8 ?

Matemaatika, see on lihtne. Olgu väljuvate gaaside temperatuur 150 C. 1150-1000= 150, 1000 : 1150= 0,87, ehk kasutegur on 0,87 x 100 = 87%. kolde keskmine temperatuur 1150 kraadi, mis ongi imelihtne.

Annes kirjutas: 01 Mär 2017, 20:39 Kasutegur on kindlasti tähtis näitaja. Selle leidmiseks tuleb hoolikalt lugeda ES EN 15544.

Tean ühte hoolikat EN-i lugejat, kes ehitas tellistest kassiahju, kasuteguriga 93%. Mis selle rehkendus oligi Kust hoolikad seda lugeda saaks?

Proovisime külapoistega ise ka rehkendada. 511:550 = 0,93
0,93 x 100= 93% millest saime, et korstnasse läheb 39 kraadine kuumus.

meelisvaiksaar kirjutas: 09 Mär 2017, 21:25 Õhtut.
Huvitav. Kuskohast on võetud kolde temp. 550 c. Sellekohast infot vaataks lausa heameelega.
Tervitustega meelis Vaiksaar

Huvitav, kurdad, et foorum on maha käinud? Kellelt siis vastust sooviksid? Või kes takistab vastajat vastamast? Või kellele oli küsimus?

Heameelne külarahavas, vastuseid oodates.

Püüan vastata. Kütteseadmetel räägime keskmisest võimsusest, keskmisest suitsugaaside temperatuurist jne. Põhjuseks on see, et kütmise alguses parameetrid on halvemad kui edasises põlemises. Kütmise lõpus aga näitajad samuti langeva, (liigõhutegur, CO, suitsugaaside väljumise temperatuur jne. Soovitan lugeda EVS EN 15544 ja mõõtmiste seisukohast EVS EN 15250. Mõlemad on ka saadavad eesti keeles. Sealt leiate ka suitsugaaside väljumise temperatuurid ahjul 550 kraadi. Kasuteguri mõõtmisel võetakse arvesse suitsugaaside temperatuurid, sest leegi temperatuuri saame koldest väljumisel mõõta, ahjust väljumisel aga leeki enam ei ole, on ainult suitsugaasid. Oleme mõõtnud maksimaalset suitsugaaside väljumist ahju koldest ja see tavalisel kütmisel, mitte kütmise forseerimisel, 714 kraadi. Kuidas mõõta tuleb seda soovitan lugeda EVS EN 15250-st.

1. teema. Kuidas möödeti Eerika tellisahjul ? Seal saadi kaks suuresti erinevat kasutegurit.
2. teema. Kuidas saadakse kütmist forseerimata kasuteguriks sageli näidatud ja nõutav üle 80 protsendi ja lausa 93 protsenti?
3. teema. Tänavu Jaanuaris toimunud teaduslikul möötmistel tõdeti, et kasuteguri määramine ei õnnestunud.

Tuleb läbi lugeda EVS EN 15250. Kasuteguri mõõtmine on keeruline. Otsene kasuteguri saame siis kui ehitame ahju (kütteseadme) erilisse kambrisse ja suudame kinni püüda kogu ahjult saadava sooja hulga. Igasugused kohapealsed mõõtmised annavad kaudse kasuteguri. Tsehhi Ostrava ülikooli teadlased mõõtsid otsest kasutegurit. Minu küsimusele palju see maksis, vastasid nad: palju ja raha tuli EL-st. Moodulahjud, mis ka meil müügis on, nende testimine maksab Euroopas vähemalt 5000 eurot. Seetõttu firma katsetavad neid enne ametliku testimist kodus. 2018 aastast peavad kõik firma valmisahjud ja moodulitest kokku pandavad ahjud olema testitud ja omama energia klassi tähistust. Seega järgmisel aastal ostetav kaup peaks olema tõhusam. Tänase seisuga Eestis puudub võimalus mõõta otsest kasutegurit. Seega saadud tulemused on kaudsed ja poolikud. Mis aga puutub jaanuari tulemusi, siis seal mõõdeti olemasolevat ahju ja tulemus oli nagu oli. Et saada normidele vastavat ahju, selleks peab ahi olema umbkoldega ja õhk juhitakse koldesse kolde seintes olevatest piludest n.n UZ 37 tüüpi kolle. Seda on Eestis ehitatud aga ainult mõned ahjud.

1. teema. Vastust ei saanud. Esialgselt oli kasuteguriks määratud lausa 88%. Miks see hiljem maha kärbiti? Uut möötmist ju ei tehtud.

2.teema. vastust ei saanud

3.teema. Kas kulutused mõtetutele üritustele jätkuvad.

Annes kirjutas: 21 Mär 2017, 22:24 Et saada normidele vastavat ahju, selleks peab ahi olema umbkoldega ja õhk juhitakse koldesse kolde seintes olevatest piludest n.n UZ 37 tüüpi kolle. Seda on Eestis ehitatud aga ainult mõned ahjud.

Viies ennast kurssi erinevate möötmistulemustega, saab tõdeda, et saab ka teisiti ehitatud ahjudes normidele vastava kasuteguri. Saab ka restkoldega ahjudes. Heikki restkoldega ahi möödeti Saksa laboris ja Ameerika laboris.
Normide lugemine üksinda kasutegurit ei määra, seda tõestasid ka "olid nagu olid" jaanuarimöötmised.

Ahjupassis kasuteguri esitamine on saanud võltspropagandaks, mille tagajärjel agaramatel arvutussõltlastel see number ületab tuntavalt laboritulemused. Miks sellist etendamist korraldab MTÜ Eesti Pottsepad? Meie oma riigi teadurid, professorid Soojustehnika Instituudist saaksite ära kuulata, mida nad on sellest jamsist kostnud.

Annes kirjutas: 21 Mär 2017, 21:20 Soovitan lugeda EVS EN 15544 ja mõõtmiste seisukohast EVS EN 15250. Mõlemad on ka saadavad eesti keeles. Sealt leiate ka suitsugaaside väljumise temperatuurid ahjul 550 kraadi.

Kuidas saab soovitatud lugemise põhjal kasuteguriks nõutava 80% ?

Tavalugeja kirjutas: 13 Mär 2017, 23:32
Proovisime külapoistega ise ka rehkendada loetud tulemuse põhjal

511:550 = 0,93
0,93 x 100= 93% millest saime, et korstnasse läheb 39 kraadine kuumus.

440 : 550 = 0,8
0,8 x 100 = 80% kasutegur, kui korstnasse väljuv suitsugaas 110 graadi. Millisest EN-ist saame külakoosolekul seda lugeda, et korstnasse läheb 110 kraadi? Millist ahju ja korstent külamajas kasutada?

Annes kirjutas: 21 Mär 2017, 22:24 ... Moodulahjud, mis ka meil müügis on, nende testimine maksab Euroopas vähemalt 5000 eurot. Seetõttu firma katsetavad neid enne ametliku testimist kodus. 2018 aastast peavad kõik firma valmisahjud ja moodulitest kokku pandavad ahjud olema testitud ja omama energia klassi tähistust. Seega järgmisel aastal ostetav kaup peaks olema tõhusam....

Lugesin seda ülaltsiteeritut mitu korda ja püüdsin aru saada, et mille arvelt võiks olla järgmisel aastal müüdav kaup tõhusam. Kas ainult selle kalli ja ametliku testi arvelt? Mida Te praegu müüte? Vähemtõhusaid? No ei saanud pihta.

Annes, kas oled ikka huviga lugenud Heikki restkoldega telllisahju testide tulemusi, sooritatud kallis Saksa laboris? Ei või jah?

Alates 1.jaan.2018 peavad firma poolt valmistatud ahjude parameetrid, kasutegur, võimsus,salvestus kestus, suitsugaaside koosti jne vastama normidele. Enam ei saa laest arve võtta. Kui praegu on kütteseadmeid, millede näitajad on valed ja paljud usuvad. Uuest aastast tuleb seadmed tootjal lasta kontrollida muidu neid müüa ei lubata. Seega passi tuleb kirjutada õiged andmed. Mis puutub aga Heikki tulemustesse siis ütlen ausalt olen neid vähe näinud. Viimased tema arengud on seotud aga koldega kus põlemisõhk tuleb koldesse külgedelt. Restiga ei ole seal midagi tegemist. Sinu looming põhineb restkoldele. Viimastel jaanuari katsetel nägid esimese päeva tulemusi. Teisel päeval suleti rest, vahetati plaadiga ja tulemused olid tunduvalt paremad ja mahtusid lubatud piiride sisse. Meil on tegemist uue koldega. Ligi kümme aastat tagasi tulid n.n Rathi kolded ja nüüd on need kaasaegsete kollete aluseks. Welsi messil restiga kolle oli ahjudes kadunud. Pliidil, kus lisatakse koldesse mitu korda puid ja kolderuum on väike, tekib palju sütt ja selleks on seal rest. Muidu kuhjub liialt palju sütt.

1. Heikki kolle on restiga ja mahub normidesse ka üle normi. Selle sinupoolne mittetundmine ei muuda seda protsentigi viletsamaks. Külgedelt tulev õhk ei ole temal küll viimase aastakümne uuendus, nagu austerlasetel.

Jaanuarimöötmised olid aga tõesti nagu Sina ütlesid, olid nagu olid. Need soovitan unustada. Nagu see kasuteguri laest määramise teemagi.

Annes kirjutas: 23 Mär 2017, 19:50 Alates 1.jaan.2018 peavad firma poolt valmistatud ahjude parameetrid, kasutegur, võimsus,salvestus kestus, suitsugaaside koosti jne vastama normidele. Enam ei saa laest arve võtta. Kui praegu on kütteseadmeid, millede näitajad on valed ja paljud usuvad. Uuest aastast tuleb seadmed tootjal lasta kontrollida muidu neid müüa ei lubata. Seega passi tuleb kirjutada õiged andmed.

Kas pead silmas et "oü kaks kellut" kes "toodab" aastas 6 tellisahju peab ka hakkama tellima ekspertiisi oma "toodangule" ja ilma selleta enam "müüa" ei tohi?

Mina saan aru, et siinkohal peetakse siiski silmas nö valmistoodet, ehk siis moodulahjusid, või ma eksin?

Seda aegumatult uut kasuteguri teemat püüab Annes nüüdki näidata mingi teadusharuna lausa. Kui nähakse Euronormiga ette lausa koldest väljuv temperatuur ja ahju kasutegur ja neid omavale kuidagi klapitada pole võimalik( mõistlikkus füüsikas ja rehkenduses) , siis maakad ongi maakad, aru nad ei saagi saama.