Ehitusfoorum

Mure selles, et eramajal on linnavesi ja selle surve on endise kaevuvee survega võrreldes küllaltki suur (täpset numbrit ei tea, kuna ei ole kuskil manomeetrit vahel) mis kajastub selles kui inimesed lähevad magama ja kui siis keegi kraani avab, hakkab torudes tohutu vee kahin mis kandub mööda kiviseinu keldrist teisele korrusele välja. See on väga ebameeldiv ja ei lase uinuda. Päeval tundub surve olema veidi madalam kuid kahiseb ikka.Majas on alupex torud (sissetuleva vee pool) ja raudtorud (seintes kraanideni).Mis oleks kõige mõistlikum (odavam) lahendus?

Alupexi puhul kui toru liialt suur või liialt peenike siis tekib samasugune kahin.
Esialgu ma paneks ühe mõõdiku vahele, siis vähemalt tead mis toimub.

Soovitan enne magamaminekut WC -s ära käia

Manomeetri lihtsalt vahele panemine ei vii mind kuhugi sest vee survest on juba näha, et see on suur, huvitaks pigem mingi rõhualandus seade mida saaks vahele panna. Majas mitu peret ja ei anna wc ja dušši all käimist reguleerida.

Rõhualandusventiile on poodides müügil, kuid see on tagajärje likvideerimine. Põhjuseks on "kokkuhoitud" raha väikese diameetriga torude paigaldamisel.

Külaline kirjutas:Rõhualandusventiile on poodides müügil, kuid see on tagajärje likvideerimine. Põhjuseks on "kokkuhoitud" raha väikese diameetriga torude paigaldamisel.

Ega torud vast niiväga ei kohisegi kui väikse avaga liitmikud millega torusid ühendatakse.
Väikse avaga liitmikes (põlved, üleminekud) tekkivad veekeerised ja need tekitavad häält.
Vaata järgi, et kui paljusid ja milliseid liitmikke läbib see vesi mis kohinat põhjustab.

Kõige odavam lahendus - väsita end õhtuks korralikult ära ja pole vaja uinumise pärast muretseda.

Selliste probleemide klassikaline põhjus on: majja tuleb 40mm pem toru, tolline mõõtja ning sealt otse 20mm alupexi peale, mille liitmiku läbimõõt on mingi 13mm. Arvataks, et 20mm alupex on võrdne vana poole tollise toruga. Seejärel kui sellele torule on paigaldatud 15 kolmikut vahele, siis jätkab see edasi korterisiseste poole tolliste torudega. Sellise kooslusega reeglina polegi midagi teha. Natuke aitab kui toru korralikult kinnitada ja panna villa koorik ümber mis summutab natuke vibratsiooni ja müra.

Kui tegu ainult seinte kaudu liikuva vibratsiooniga, siis ankurdada veesõlm elastsete kinnititega seina.

Nii nagu halba lõhna "varjatakse" hea lõhnaga tuleb ka ebameeldivat kohinat asendada meeldiva metsakohinaga
Tõsiselt rääkides on olemas projekteerimises oprimaalsed vee voolamise kiirused küll rõhukadude osas, küll müra osas ... jne ... ärge kasutage proff.projekteerija teenust, see ju kallis, uni pole kallis.

Külaline kirjutas:jne ... ärge kasutage proff.projekteerija teenust, see ju kallis, uni pole kallis.

selline soovitus ilma selle ainsa prof projekteerija kontaktita on lihtsalt p*sk . inimene kellel selline mure ei saa kunagi sellise profiga kontakti. lisaks veel õpetus kuidas veenduda, et prof on prof mitte harju keskmine.

teemaalgataja võiks proovida esmalt peakraani või esimest kraani (kui see peaks tervet veevoolu kontrollima) koomale keerata ja vaadata kas müra kaob.

Isegi kui inimene ei jaga tehnikast midagi siis võiks ju niipaljugi aju olla, et pöördub kohalikku veevärki abi saamiseks. OK, elab hajaasustuspiirkonnas, kus ei ole veevärki, pöördu siis KOV, see peab olema. KOV ikka suunab sind mõne targema inimese poole.
Remargina (teate ikka tähendust?): ttü veetehnika erialale ei esitanud ükski inimene avaldust õppima asumiseks, eelnevate aastate vastuvõtt on olnud samuti 1-2 inimest. Varsti ei ole eriala inimesi, on vanad olijad, kes kruvinud hinnad lakke! (Tartu ei oska, ärge nendega arvestage).

Remark remargiks , aga ega pädevat projekteerija kontakti sa oma klaviatuurist vist ikka välja ei ime (ka minul ei ole sellist kontakti jagada) . Sa päästaks selle lükkega terve Eesti (sealhulgas Tartu ja nad saaks oskusi sisse osta) . Oleksid ainus inimene kes selles foorumis suudaks panna "pöördu proff.projekteerija poole" soovitusele ka sisu külge. Aga aitab mölast , teemaalgatajat lolliks pidamine ei aita teda lahendusele lähemale.

Ei peagi oma klaviatuurist pädevat proffi välja imema, sest see ma olengi.
Tartut ei pea ma päästma, nad ei oska ennastki aidata peale päästmist.
Foorumis tunduvad olevat veel mõned kasutajad, kes oskavad abi anda, AGA ...
miks anda oma leib ära ja siis tühja kõhtu kannatada? Selle nimel aastaid koolipinki nühkida?

Külaline kirjutas:Ei peagi oma klaviatuurist pädevat proffi välja imema, sest see ma olengi.

kahju, et anonüümne muidu võiks su numbri siia foorumisse naelutada , kõik helistaksid sulle , kui jälle kuskil prof.projekteerijat vajatakse.

Kas kõik foorumid ongi sellised kus hakkab mingi ila ajamine pihta? Kui ei ole midagi öelda ole parem vait. Otsustasin esmalt uurida internetist(ka see foorum) erinevaid arvamusi ja alles siis mõne päris torumehe käest küsida,et oskaks ka midagi sekka öelda. Maja on ehitatud 1987a.2 korrust ja täis kelder esmalt oli vesi kaevust. Manomeeter vanal hüdroforil lõppes 1.6 bar peal ja läks seier veel tiba edasi al. 2bar. Nüüd on linna vesi, toru vist jah 40mm Pem toruga veemõõtjasse (1"), sealt edasi 26mm Alupex-iga, vahel 3 põlve ja kaks liitmiku.Sealt edasi 1/2" igale poole laiali kinnitused läbi kiviseinte (seguga kinni ja osaliselt seinte sees) ja tarbeveepaagi küljes.Akumulatsioonipaaki vahel ei ole. Kraani koomale keeramist ei ole veel katsetanud.

Eks kaevukangelt rõhult üleminek veevärgirõhule ongi vaevaline, sest veevärgi torustik on loodetavasti projekteeritud normide kohaselt. Norm ütleb, et vabarõhk ühekorruselisel hoonel peab olema vähemalt 20mVS, kahekorruselistel 24mVS, iga järgnev korrus annab juurde 4mVS, uutes torustikes mitte rohkem kui 60mVS.
Arusaamatu on, kuidas kohin seostatakse survega? Pigem siiski voolamise kiirusega? Kuna Teil kasutusel tõelised spagetid siis on ka kiirus eelduslikult väga suur, seega ka kohin ehk müra. Juhin tähelepanu, et hüdrauliline takistus sõltub kiiruse ruudust elik pisuke läbimõõdu vähenemine võib tekitada väga tugeva turbulentsi ja seega ka müra. Isegi kui läbimõõt on oskuslikult valitud (optimaalne kiirus) siis järgmine müra allikas võib olla torukinnituste asukohad. Kui müra pole võimalik vältida (misiganes põhjusel) siis projekteeritakse konstruktsiooni eraldi "ruum" ja torud isoleeritakse, nagu näiteks vanglates. Viimase puhul on muidugi oluline ka operatiivne remont, sest vang muutub hetkega tujukaks, kui juua ja sittuda ei saa.

Mida suurem on surve seda kiiremini ka vesi liigub ju. Suurtes paneelmajades kohisesid ka torud vanasti,nüüd ei tea. Kui saaks surve alla, väheneks ka voolu kiirus. Kohin tekib minu arust just sealt segistist kust hetkel keeratakse ja kandub mööda toru ning kiviseina majas edasi. Wc samas ei tekita sellist tugevat mühinat (vahel on survevoolik selle pärast vist). Sooja vee torudel on ümber hall soendus poroloon.

mcsokk kirjutas: Kohin tekib minu arust just sealt segistist kust hetkel keeratakse ja kandub mööda toru ning kiviseina majas edasi. Wc samas ei tekita sellist tugevat mühinat (vahel on survevoolik selle pärast vist). Sooja vee torudel on ümber hall soendus poroloon.

Meie korteris on kuus punkti, kus väljavõtud. Viis nendest ei kahise, aga ühes WC-s kraanikausi oma kahiseb. Ei ole viitsinud seda ühte segistit välja vahetada, sest max 5 sekundit hetkelist kahinat minu und ei häiri ja see on magamistubadest kõige kaugemal. Prostamol Unot meie peres veel ei tarvitata, uinuvad ja magavad kõik pereliikmed nagu Jeesulapsukesed. Nii, et kuula üle oma segistid, äkki on mõni neist hoopis vaja välja vahetada.

mcsokk kirjutas:Mida suurem on surve seda kiiremini ka vesi liigub ju.

Kui tsentrifugaalpumbal survetorul siiber kinni keerata siis mis juhtub töötava pumbaga?
Rõhk tõuseb, aga vee kiirus survetorus on null ja ei kohise midagi torus! Kohiseb kuskil mujal

Mis oleks, kui paneks kohinat tegeva kraanikausi kappi hüdrofori paagi?

Kahisevad kõik segistid (odavad tooted). Kas üks hüdrofori paak aitaks midagi, pigem minuarust ühtlustab survet ja kaotab ära hüdrolöögi. Tsentrifugaalpumbal käib ju vahel hüdroforipaak ja loomulikult kui ei tarbi,tõuseb rõhk ning lülitab enda välja. (kuidas see küll mind edasi aitaks?)

mcsokk kirjutas: Tsentrifugaalpumbal käib ju vahel hüdroforipaak ja loomulikult kui ei tarbi,tõuseb rõhk ning lülitab enda välja. (kuidas see küll mind edasi aitaks?)

Teid aitab see nii palju, et suur rõhk ei tähenda automaatselt suurt vooluhulka (ehk siis teie arvates müra). Müra tekitab siiski suurest voolamise kiirusest tulenev turbulents. Ühtlase vooluhulga korral saab suur kiirus tekkida ainult toru ristlõike vähenedes, mis Teie spagetisüsteemis juhuslikult liitmikes ka tekib.
Mitte kõikidel tsentrifugaalpumpadel ei käi kaasas nn hüdrofooripaak! Ja kui ongi vajadus hüdraulilist lööki leevendada siis saab ka ilma paagita hakkama. Ise tegin seda mõnda aega tagasi 400mVS süsteemile.

Mühin tekkib sellest segistist kust vett lastakse ja kui ei lase ei mühise midagi olgu või 10bar. Minu meelest 1/2" ei ole nii spaget midagi, paljudel on ehitatud ju vasest torudele al 10mm. Kas see imevahend löögi vastu on tagasilöögiklapp?

Kahin tekib siis, kui segisti imepisikesest pilust vesi läbi pressib.
Ehk vahetaks selle segisti mõne kvaliteetsema vastu välja?
Või alandaks survet, veesurve regulaatori abiga?

Segisti kahiseb, vaheta välja veidi kallima vastu. Mul endal kah üks selline "KõigeOdavamMisPoesOli" kaubamärki kandev isend abikööki pandud, kahiseb mis hirmus, ülejäänud jummala vakka, ainult veesolin.