Ehitusfoorum

Otsisin foorumist ja internetist aga paarküsimust jäid lahtiseks.

Kodus küttesüsteemiks gaasikatel ja vesipõrandaküte. Katelt lasen hooldada iga aasta aga põrandakütte torustikku pole veel kordagi hooldanud. Süsteem ise töötanud arvatavasti aastast 2012. Täpselt ei tea kuna olen selle kutte omanik viimased 3a.

Siit siis küsimus targematele: Kui tihti peaks vesipõrandakütet hooldama,vett vahetama ja torustikku läbi pesema? Kas Ise saab sellega hakkama (ei nõua mingeid eri vahendeid) ? Kas õhu välja saamine ning uuesti täitmine on keeruline ? Ning kuidas seda teostada, Äkki keegi viitsib lihtsa kokkuvõtte teha ? Kuna käed P...t välja ei kasva ning suurem osa asjadega saan ise hakkama aga kindlasti on olemas mingit nõksud mille peale ise kohe ei tule!

Süsteem iste töötab praegu hästi aga natukene murelikuks teeb kollektoril olevate näidikute (L/min) määrdumine. Ning arusaamine, et süsteemis ei ole enam puhas vesi vaid kohvi.



Süsteem ise.

Katlaruumi pool.


Kollektor.


Ettetänades!

Põrandküttesüsteem ei vaja mingit erilist hooldust, eriti siis kui kõik korralikult toimib. Kõige suurem kahju kõikidele sellistele süsteemidele ja kateldele on veevahetus ja lekete puhul värske vee lisamine. Värske vee lisamisel satub süsteemi hapnikku, see korrodeerib rauda sisaldavaid süsteemi osi ja sellest roostest ka pruun värv. Kui põrandküttes on kasutatud selleks ette nähtud hapnikudifusioonikindlaid torusid ei satu süsteemi enam hapnikku ja rohkem korrosiooni ei toimu. Vajadus süsteemi vett lisada, lisaks leketele, võib olla ka juhul kui paisupaak ei ole vajaliku suurusega, siis ajab vahest kaitseklapist vett välja.

Pole seal midagi hooldada kui kõik toimib. Kui pruun vesi ei meeldi lase süsteemi uus vesi ja kõik. Võib-olla on see süsteem kunagi poolsolgiveega täidetud, sellest ka selline värv. Kui kõik töötab ära näpi!!

Tänud vastuste eest siis ei näpi! Aga jutt oli paisupaagis, minu süsteemis seda üldse ei ole, saan aru et see natuke probleem kuna vedeliku paisumisruum peaks olema aga minu süsteemis seda ei ole.kas peaks paigaldama, et tulevikus probleeme vältida?

Mis asjad need ``hapnikudifusioonikindlad torud`` on? minul paigaldatud


Loodan et saab pildilt märgistusest aru!

Mis loll jutt see on, et pole midagi hooldada kui kõik toimib. Tehke omale kõigepeal hoolduse ja remondi mõistete erinevused selgeks. Autoga ka ei käi hooldus nii kaua kuni kõik toimib? Ilma õli vahetamata on võimalik 100 000 km ära sõita, nii et ei tasu enne vahetada. Igal vesiküttesüsteemil (radiaatorid, põrandaküte, ventilatsiooniküte) võiks mingi aja tagant läbipesu teha, küsimus on vaid selles: kui tihti. Peale selle, et palju aastaid süsteemis ringelnud sama vesi enam silmailu ei paku, hakkavad ka ajamid ja pumbad suurema tõenäosusega kinni kiiluma kuna veega ringlevad kaasa väikesed abrasiivsed osakesed.

Need pildilkujutatud on hapnikudifusioonikindlad torud.

Paisupaak on olemas, kuid selle nägemiseks on kogemust tarvis.

Külaline kirjutas:Paisupaak on olemas, kuid selle nägemiseks on kogemust tarvis.

Äkki saad ka mind harida?

Külaline kirjutas:Mis loll jutt see on, et pole midagi hooldada kui kõik toimib. Tehke omale kõigepeal hoolduse ja remondi mõistete erinevused selgeks. Autoga ka ei käi hooldus nii kaua kuni kõik toimib? Ilma õli vahetamata on võimalik 100 000 km ära sõita, nii et ei tasu enne vahetada. Igal vesiküttesüsteemil (radiaatorid, põrandaküte, ventilatsiooniküte) võiks mingi aja tagant läbipesu teha, küsimus on vaid selles: kui tihti. Peale selle, et palju aastaid süsteemis ringelnud sama vesi enam silmailu ei paku, hakkavad ka ajamid ja pumbad suurema tõenäosusega kinni kiiluma kuna veega ringlevad kaasa väikesed abrasiivsed osakesed.

Too siis välja konkreetsed põrandakütte hoolduse tegevused või parameetrid.

Paisupaagi nägemiseks peaks katla kesta sisse piiluma.
Hoolduse koolitust ei hakka siin küll läbi viima, õppige ise kui on huvi.

Nii toredaks on see foorum saanud. Iga nädal saab teada milliseid isehakanud ässasid on olemas.

Foorumis on jah isehakanud "ässad", paraku õiged tegijad teevad tööd ja kasutavad oma teadmisi ning kogemusi teenust osutades, mitte foorumis "kõvatades".

Külaline kirjutas:Foorumis on jah isehakanud "ässad", paraku õiged tegijad teevad tööd ja kasutavad oma teadmisi ning kogemusi teenust osutades, mitte foorumis "kõvatades".

Siin ongi ühest külalisest isehakanud äss, targutab ja vist ei tea ise ka millest. Kuna tema sõnade järgi tegijad teevad tööd ja ei istu foorumis.

Veikko kirjutas:

Külaline kirjutas:Mis loll jutt see on, et pole midagi hooldada kui kõik toimib. Tehke omale kõigepeal hoolduse ja remondi mõistete erinevused selgeks. Autoga ka ei käi hooldus nii kaua kuni kõik toimib? Ilma õli vahetamata on võimalik 100 000 km ära sõita, nii et ei tasu enne vahetada. Igal vesiküttesüsteemil (radiaatorid, põrandaküte, ventilatsiooniküte) võiks mingi aja tagant läbipesu teha, küsimus on vaid selles: kui tihti. Peale selle, et palju aastaid süsteemis ringelnud sama vesi enam silmailu ei paku, hakkavad ka ajamid ja pumbad suurema tõenäosusega kinni kiiluma kuna veega ringlevad kaasa väikesed abrasiivsed osakesed.

Too siis välja konkreetsed põrandakütte hoolduse tegevused või parameetrid.

Vanasti osati nii häid õlisid teha, et näiteks tagasillas ja käigukastis auto eluea jooksul õlisid ei vahetatud.
Näiteks Žiguli kasti ei saanud isegi 1 rubla eest müüa kuna need ei läinud katki ja varuosaks polnud neid vaja.
Hooldus, ennetav remont ja avariiremont on erinevad asjad.
Auto juures nimetaks hoolduseks näiteks akende ja salongi pesu.
Õli mootoris ja filter - need on kuluosad mis vahetatakse ennetusremondi käigus vastavalt tootja poolt ettenähtud ajale.
Hooldada saab kõiki asju kui makstakse. Ja olen ka nõus maksma kui "spetsialist" selgitab, et kuidas tema tegevus aitab pikendada betooni valatud toru eluiga ja parandada selle toru omadusi.

ping

pikendada betooni valatud toru eluiga ja parandada selle toru omadusi

Toru endaga ja selle omadustega ei juhtu ilmselt ka 100 aasta jooksul miktte midagi. Kas aga sind huvitab toru eluiga ja selle omadused või küttesüsteemi eluiga ja selle töökindlus?
Ilmselt kui kogu süsteem plastikust oleks, siis võiks isegi asi teistmoodi olla, aga kuna on siiski metall(terasest)osasid, siis hapniku ja terase kokkupuutel tekib musta värvi sade (puru) ja see on päris hea abrasiivne asi, mis pumpa kulutab, termoventiole kinni kiilub jne. Samuti teatud juhtudel, näiteks kui torustik ei ole kõige õigemast materjalist ja/või paisupaak lekib õhku, siis hapnikurikkas vees tekivad mikroorganismid põhjustavad ummistusi.

atzkarik kirjutas:

Külaline kirjutas:Paisupaak on olemas, kuid selle nägemiseks on kogemust tarvis.

Äkki saad ka mind harida?

Kas sul süsteemis on mudafilter, sealt saaks mingi pildi ette palju sodi on(oleneb sõela jämedusest). No kui ikka sodi ja ollused sees siis lase vana vesi välja ja uus sisse. Hakka jälgima kunasest uuesti vesi oma visuaalseid omadusi muutmas.

Küttesüsteemis tekkiv must sete on nii peenike, et see ei jää ühtegi mudafiltrisse, jääks vaid näiteks nöörfiltrisse pidama.