Ehitusfoorum

tere soov omandada tulevikus b pädevus tunnistust elektri alal. uurinud olen niipalju, et 2 aastat sellejaoks vaja tööl käia. aga kas siis on vaja alles jätta firma tööleping ja lahkumisavaldus või kuidas see käib ? sellesuhtes et töötan soomes/eestis ja vahest tuleb uus firma parema palgaga jne..

Kas sul kutsetunnistus on? Oled erialase kooli lõpetanud? EETEL-i paber järgu kohta? 2-e aastaga ei pruugi hakkama saada kui midagi puudu on.

Sul n vaja oma endiselt või praeguselt tööandjalt vaid paberil tunnistust, kuhu reeglina kirjutab alla pädevustunnistust omav isik.

Külaline kirjutas:Kas sul kutsetunnistus on? Oled erialase kooli lõpetanud? EETEL-i paber järgu kohta? 2-e aastaga ei pruugi hakkama saada kui midagi puudu on.

ei ole midagi.
Aga riigiteataja kirjutab, et b tunnistuse saamiseks on vaja elektriku diplomi ja juhtimiseks töökogemust 2 aastat.
Kolmas variant on veel elektri erihariduse dokument ja 4 aastane töökogemus. Mis see erihariduse dokument on, mingi suvalise kutsekooli paber ? Sinna juurde siis tuleb veel pädevuseksam.

ehk kui need tehtud on siis saan teha kuni 1000v haldava elektrifirma ?

Kalvis kirjutas:Sul n vaja oma endiselt või praeguselt tööandjalt vaid paberil tunnistust, kuhu reeglina kirjutab alla pädevustunnistust omav isik.

Mis tunnistus see täpsemalt olema peab ? Kas nõrkvoolu töö võib selle alla minna ?

Erihariduse dokumendiks ongi kutsekooli või tehnikumi lõputunnistus. Viid selle koopia sinna.
Töökgemus võib olla ka pärast eksamit, nad enne pädevustunnistust välja ei anna kui selle oled saanud endisest või praegusest töökohast. See ongi lihtne A4 paber, kuhu ettevõtja juhatuse liige või Pädevustunnistusega isik kirjatab: isik W on töötanud selles ettevõttes ... alates kuupäevast X kuni kuupäevani Y ja omab elektrialast töökogemust ning juhtinud elektrialaseid töid. Sellele kirjutad alla ise, siis pädevustunnistust omav isik ja/või juhatuse liige.
Tegelikult nad otse nõrkvoolu näha ei taha, kuid seda on arvestatud. Tean väga palju isikuid, kelle töökogemus oli nõrkvool (elektrialalt vaid kokkupuude 230 V toiteploki osaga). Seepärast nad tahavadki, et ettevõtte pädevustunnistust omav isik just annaks allkirja, mitte aga nõrkvoolu töökoha ülemus. Kuid nõrkvoolu omavad ettevõtted kõlbavad küll.

okei siis on ju hästi.
Aga eitea kas nad kontrollivad siis läbi maksuameti seda perioodi ? Sellesuhtes et teatud raha eest võib boss mul selle 5 aasta peale ka kirjutada

Kui ka kohe keegi ei kontrolli, kas sulle meeldiks, et löögivalmis kirves terve elu igal hetkel su kaela taga seisaks? Ilmselt mitte?

eks nii päris ei saa jah. aga tänud info eest igaljuhul

Vastavalt uuele Seadmeohutuseseadusele on isiku kompententsus tõendatud kui tal on kutse.
Veneaegne dok ja pikk kogemus enam ei loe, kuigi kogemus nimekirjana vaja esitada, kuid see pole nii oluline kui kutse ise.
Siit pead alustama, ehk minimaalselt peaksid omandama Elektrik sise 4 kati - et sellest edasi B1-le minna tulevikus siis
Otsi põhikooli/keska füüsika õpik välja ja mine EETEL-i kutseeksamile. Eelnevalt soovitav läbida mõni ettevalmistuskursus, neid korraldab näiteks Ehituskool, Polütehn, E-Katedraal jne

Teema kõrvalt. See Seadme ohutuse seadus on üks pullikaka! Vana Elektriohutuse seadus oli arusaadav. Uus on täielik okse!

Kaevan vana teema lahti. Hetkel ma opin insenäri ametit ja saaks A pädevuse, kas sellest oleks yldse mingit kasu tänapäeval ? Eesti energias, nyyd elektrilvi vist... palgad on nagu on. Tehastes enamustes pole väga vahet mis pädevus sul on kui automaatika töid teed voi seadme installatiooni, enamus kilpe tuleb valmistatuna ette. Pohimotteliselt ma voiksin osta tase 4 kursuse mis kestab kuu aega, sealt edasi votta tundidele allkirjad ja oleks B ysna ruttu käes. Lopuks on ikka nii, et see kellel on raha juhib töid ja kellel mitte teeb töid.

Kool on muidugi ka hariv aga algebra, geomeetria, vektorid, derivator, integral. Arvutamist on palju ja kas nendest loppude lopuks kasu on ? Lisaks ma opin rootsi keeles niiet pole kerge, aga ka mitte voimatu.
Mida kogenum rahvas arvab ? Kes mis teed pidi on läinud ja kumb tundub moistlikum.

h.m.m kirjutas: ↑15 Okt 2021, 21:48 Kool on muidugi ka hariv aga algebra, geomeetria, vektorid, derivator, integral. Arvutamist on palju ja kas nendest loppude lopuks kasu on ? Lisaks ma opin rootsi keeles niiet pole kerge, aga ka mitte voimatu.
Mida kogenum rahvas arvab ? Kes mis teed pidi on läinud ja kumb tundub moistlikum.

Oma kogemuse näitena tooks selle, et vist isegi oma viimasel surmatunnil kahetsen seda, et omal ajal õppisin õpetaja/-te jaoks ja eriti inglise keelt.
Pane ennast tellija rolli ja küsi, kas sa palkaksid elektrit paigaldama kellegi, kellel ei ole pädevuspabereid ette näidata? Miks peaks tellija maksma mõne töö eest mitu korda? Kõigepealt maksma vähese pädevusega elektrikule ja siis veidi pädevamale, kes raha eest kõik üle kontrollib, kirub eelmist tegijat ja raha eest teeb asjad korda. Tsiteerides surematule ja paljude inimestes südametes ikka veel elavale Leninile omistatud sõnu: "Õppida, õppida, õppida!".

Ma olen päris head praktikat saanud elektri alal ja enamasti objektil voi käiduhoolduses on suht suva matsid ilma paberita (mitte alati aga enamus ajast) ja see kelle pädevuse all tööd tehakse saadab hinnapakkumisi ja käib objektil (enamus aega objektil sisutyhi targutamine). Kelle näol on siiski tegu tööde juhiga, edasi vanemelektrik jne. Nende töö on yldjoones koik yks ja sama.
Mind huvitakski pigem mis on insenäri töö suurtes firmades nagu PEAB, Nordecon, Skanska voi sellised. Kus on tegu suurte projektidega mitte miski era majade voi paneelikate kaabeldus. Kas tuleb kasuks raamatutarkus voi ylestöötamine. Ideaalis voiks muidugi olla molemad

Pikas perspektiivis ei ole A-pädevusega midagi teha, tuleks sihtida kutsetunnistust.
Kusjuures bakalaureuse kraadiga kutset ei saa, saab rakendusliku kõrgharidusega ja magistriga.
Vaadates bakalaureuse õppekavasid on see ka täiesti arusaadav, kuna selle 3 aasta jooksul saab põgusa sissejuhatuse, et sellepealt kedagi spetsialistiks kutsuda on natuke keeruline.

A pädevus tähendab automaatselt ka B pädevust koos kõigi võimalustega. Iseasi on tõesti kui palju plaanid kõrgepingetöid teha.