Olemasoleva vedelküttekatla ja põrandakütte seadistamine?

[anryo]

Tere.
Lugesin ka mitmed vanad teemad läbi aga päris häid vastuseid ma oma küsimustele ei saanud, seega tekitan siia väikese arutelu ja tänan juba ette vastajatele.
Olen sellise küttesüsteemi kasutamises täielik võhik, ning eelmine naisterahvast omanik ka väga palju mulle rääkida ei osanud…

Ühesõnaga, soetasime hiljuti uue kodu, kus on järgmised seadmed:
- vesipõrandakütted kogu majas (kokku 8 kontuuri)
- Jäspi ECO-17 Lux vedelküttekatel
- Bentone B 10 FUV põleti
- 2tk ~500L mahuteid
- Elbi ERE 35 paisupaak
- Samson NXL43-25P tsirk. pump
- Wilo Star Z15 tsirk. pump
- Rehau regulaatorid igas toas
- Danfoss ECL Comfort 100M programmkell katlaruumis
- 80L elektriboiler tarbeveele

Asuvad need kõik 2002.a. ehitatud 150m2 Loodesystemi termoprofiilmajas, millel toonasele kohane soojustus. Maja on ilmakaarte suhtes paigutatud nii, et maksimaalset päikesesoojust sisse paistaks.
Esimesel korrusel (lisaks katlaruumile ja garaažile) läbi kahe korruse avatud elutuba, köök, külaliste tuba, WC ja saunaruumid. Teisel korrusel avatud trepihallist avanevad 3 magamistuba ja vannituba.
Kõikides tubades (nii 1. kui ka 2. korrusel) on põrandakütted ja ühtegi radiaatorit ei ole. Igas toas on oma regulaatorid seintel.

Nüüd küsimused, millele oleks tore vastuseid saada:
- Kas süsteemi töörõhk 2.1bar on (ohtlikult) suur ja see tuleks ilmtingimata allapoole saada (katlal kirjas, et max. töörõhk 1.5 bar)? Rõhku (=vett) saab lisada täitekraanist, kuid kuidas seda välja saab? Korrustel asuvate jaotuspunktide (õhutus)kraanide kaudu? Milline peaks olema õige rõhk? Üldine veesurve on meil siin 5bar ringis, seega surve on ikka „korralik“ tarbevee kohta.
- Paisupaagi sildil on kirjas, et seadistatud eelrõhk on 1.5 bar. Kas seda peaks kontrollima igas juhuks ja vajadusel lisama? Seal on vist tavaline autoventiil, seega saan seda teha jalgratta amortidele mõeldud täpse kõrgsurvepumbaga, mis mul olemas on. Kas õige ongi see 1.5bar?
- Kas katla tarbevesi ja el. boiler võivad samaaegselt ringlusesse ühendatud olla? Torudel on kraanid paigaldatud nii, et saab emba-kumba (või mõlema pealevoolud avada, kuuma vee tagasivoolu juhtida ei saa). Kas ja millised on ohud, kui mõlemad on avatud?
- Kui tarbevett soojendada el. boileriga, kas võin siis katla seadistada vaid põrandaküttele 30…40C temperatuurile? Kas tubades olevad regulaatorid max. lahti või mingi muu kombinatsioon?
- Kas on normaalne, et tsirk. pump läheb soojaks (~40C) ka juhul, kui tagasivoolu temp on 22C? Pump asub tagasivoolu ahelas ja süsteem on õhutatud ja ka pump töötab ilusti vaikselt kõige väiksema 40W koormusega.
- Millisele režiimile oleks kõige mõistlikum kogu see krempel seadistada, eeldusel et tubades võiks kütteperioodil olla ~24C sooja ja nt. tööpäevadel/tööajal võib temperatuuri ka alandada, kui see mõistlik on. Programmkell võimaldab 24/7 seadistamist iga 1h kaupa ja omab ka välisõhu temp. andurit. Aga programmkell juhib ju ainult katla tööd, mitte tsrirk. pumpa, eks?
- Mida see Wilo pump seal tarbeveeahelas ringi ajab üldse?

Pildid kogu süsteemist on näha siin albumis:
https://www.dropbox.com/sh/vsm0wbq2hwdi ... Ku8ca?dl=0

Päris pikk jutt sai, kuid ehk keegi pädev spetsialist võtab vaevaks kommenteerida või siis sootuks tel. teel nõustada või kohale tulla. Maja asub ise Tallinnas Laagris.

Ette tänades,
Anryo
anryo ät hot punkt ee
52 6O OO1

[Kalvis]

Küttesüsteemi põhikomponendid kannatavad kõik seadistatud rõhku. võibolla katel mitte, peaks passist vaatama. Rõhku saab ju alandada.
Sõltub kui kallilt kütte hangid aga kui kütte kwh peaks olema odavam elektrist siis pole kasulik elektriboilerit kasutada. See on mõeldud siis, et kui on suveperiood, seiskad küttesüsteemi ja kasutad ainult elektriboilerit.
Tarbevee ahelas aetakse ringi sooja vee tsirkulatsiooni, st kraani avades oleks kohe soe vesi.

[anryo]

Lasin igaks juhuks survet väiksemaks, nii et nüüd on 20C juures 1bar ja 70C juures 1.3bar.
Tubades olevad regulaatorid töötavad ja põrandad muudavad tempi vastavalt - see on osa on korras seega. Lisaks tulenevalt eelnevast reguleerib ennast kinni-lahti vajadusel ka katla enda küljes olev regualaator, mis hoiab vastavalt tagasi tuleva vee tempile väljuvat vett 45C juures.
Tarbevee tsirk pump aga tundub et ei tööta - vähemalt majast tagasi tulev tarbevee kontuur on kogu aeg jahe, sõltumata sellest, kas kraanist kuuma vett lasta või mitte. Proovin seal seda "kruvikeeraja trikki", et kas hakkab tööle.
Mida nüüd aga arvata sellest, et kas tarbevett teha katla või boileriga ja kas katlal võib ka kütmise ajal tarbevee kontuuri kinni keerata üldse?

[Kalvis]

Sellele sai enne vastatud - tee majandusarvutus kumb küte on kWh osas odavam - elekter või vedelküte. Määrav on mis hinnaga vedelkütte kätte saad? Varem enne sotside algatatud erimärgistatud vedelkütet oli nii, et kui hulgi ostsid siis tuli veidi odavam vedelkütusega, nüüd aga kui ametlikult ostad siis kallim. Kui aga kallim siis puhta elektriga kütmine on tasuvam ka kogu maja elektriga kütta!!! Kui odavam siis pole küsimustki - loomulikult katlaga. Aga sa pole öelnud kumb on odavam?

Tarbevee tsirkul. pump võib seista, säästadki veidi kuludelt. Iseasi kui peab kaua ootama kuni soe vesi kraanini jõuab.

[anryo]

Jah, hinnavõrdlus on tegemata. Aga kas nii puht füüsiliselt on võimalik, et katla keeran nt. 40C peale (rohkem ju põrandakütteks vaja pole) ja siis tarbevee teen boileriga? Ega see katla tarbevee ahelale midagi halba ei tee, kui seal vesi seisab ja läbi ei jookse?
Kuum vesi tuleb hommikul jah suurema viitega - aga mitte midagi ülemäärast, Nii nagu ikka ja mujalgi. Tore oleks muidugi "kohe" seda saada aga pole hullu.

[Kalvis]

Kõike saab aga mis on selle mõte?

[anryo]

Ma vist väljendasin ennast valesti - pigem tahtsin küsida, et kas nii tohib?
Mõte on selles, et elektriboiler on näiteks ka suurem, mistõttu saab ka vanni täis sooja vett, katlast otse niipalju sooja vett ei tule.
Kütteõli kütteväärtus on ~10kWh/l ning katla kasutegur on ~90% ja kui võtta 1l hinnaks 0.72eur, siis on 1kWh hinnaks 0.08eur. Juulikuu elektri keskmisesk hinnaks tuli mul 0.14 eur / kWh. Seega, katel jah on soodsam.

[Kalvis]

Siit tuleneb, et kui saad, kütad katlaga.
Kui küttehooaeg läbi siis kütad elektriga.
Oled sa kindel, et kesküttekatel ikka ei jäksa tarbevett soojendada? Keskküttekatlal endal on võimu piisavalt, reeglina on passiandmetest siugtoru küttevõimsus>14 kW.
Muidugi üks on kuskilt leitud paberil number, teine reaalne elu.
Kui on vanniprobleem ja keskütte siugtoru mingi olematu võimsusega siis pannakse:
a) lisapaaki juurde -sel juhul saad põhipaak + lisapaagi jagu sooja (olen kindel et võid mitu vanni niimoodi täita)
b) lõpuotsa elektriboiler järjest. Seejuures kütab põhisooja vee ikka kesküte ja elektriboileri ülesanne on vaid oma boileris hoida sooja vett. Muidugi küttehooaja lõppemisel teeb elektriboiler üksi sooja vett.

[rokikas]

M kui võtta 1l hinnaks 0.72eur,

Kust sellise hinnaga saab?

[Kalvis]

Käivad kõlakad, et pärast sotsidde kütteõli müügikeeldu on turul uus imetoode - raske kütteõli segatud vedeldajatega (kõik mis põleb ja on aktsiisimaksu vaba). Vedeldajaks tõenäoliselt põlevkiviõli ja selle kergemad komponendid.

[Egrt]

"Palju õnne" kui seal põlevkiviõli hulgas on. Võrreldes kerge kütteõliga:
1) Määrimisvõimet eriti pole (või on abrasiivsem). Pumbad jms kulutab kordades kiiremini ära
2) Väävlit rohkem. Põlemisgaas on keemiliselt agressiivsem, korstnad söövitab kiiremini ära ja korstende lähedal ka näiteks katuseplekid jms
3) Haiseb. See hais on väga rõve, isegi täiesti kinnisest plastikmahutist tuleb läbi.
4) Kvaliteet kehvem. Setteid, vett jms saasta rohkem hulgas, suurem tõenäosus et filtrid ummistuvad, ei süüta põlema jne.

[Külaline]

M kui võtta 1l hinnaks 0.72eur,Kust sellise hinnaga saab?

Hind on praegu isegi veel odavam.Hetkel 0.59eur/l kui hulgi võtad.Iseasi kas sul ostmiseks luba on.

[rokikas]

Varastades on veelgi odavam aga ma pidasin silmas kust saab koduomanik sellise madala hinnaga ausalt osta?

[Kalvis]

Seda imetoodet saab ainsana otse ja ausalt. Ma isegi ei tea mis ta hind on, kuid pidi sama olema mis varem korralikul kütusel.
Veel on turul hangeldajad. Ka nemad toovad veel selle hinnaga koju ära korraliku kütteõli toote. Sisetunne ütleb, et neid kauaks pole.
Veel võid täitsa ausalt ja legaalselt osta puhast põlevkiviõli, see on eespool mainitud omadustega. Müüakse katlale pumpi ja tihendeid, et saab kütta probleemidetta. Aga haiseb ülirõvedalt kui peaks kasvõi mikroleke olema. Aga on veel poole odavam. Tuttav kasutab. Peale leket enam ilma hapniku aparaadita keldrisse minna ei kannata.
Paar nippi on veel, mis poollegaalsed. Aga neist rääkida avalikult ei saa. Nagu nende punaste gaasiballoonidega.

[anryo]

M kui võtta 1l hinnaks 0.72eur,Kust sellise hinnaga saab?

Hind on praegu isegi veel odavam.Hetkel 0.59eur/l kui hulgi võtad.Iseasi kas sul ostmiseks luba on.

Ma võtsin Googlest esimese sobiva vaste:
http://www.cleancentre.ee/et/pages/11-r ... teoli.html aga see ongi vist see "haisev" kraam? Seda ma siis kindlasti ei taha, juba niigi on mul katlaruumis korralik "rekkamehe" dislahais sees...

Aga äkki seeks teeks nii, et reguleerin katla 45C peale, nagu põrndaküttele vaja ja siis panen katla tarbevee väljundile veel boileri sappa, mis siis vee 75C juurde tõstab. Noh ja sinna siis vastavad kraanid/möödaviigud vahele, et suvisel perioodil saan katla ahela üldse välja lükata?
Või oskab keegi arvutada, kui suur vahe tuleb, kui katla enda kohe 75C peale keeran? Samas mulle tundub kuidagi mõistusevastane kogu kremplit 75C peale ajada, kui kütteks vaid 45C vaja.

[------]

Käivad kõlakad, et pärast sotsidde kütteõli müügikeeldu on turul uus imetoode - raske kütteõli segatud vedeldajatega ....

Mis ajast lubab reform kütuse ja metsavar... äri juurde sotse ?

[Kalvis]

Aga äkki seeks teeks nii, et reguleerin katla 45C peale, nagu põrndaküttele vaja ja siis panen katla tarbevee väljundile veel boileri sappa, mis siis vee 75C juurde tõstab. Noh ja sinna siis vastavad kraanid/möödaviigud vahele, et suvisel perioodil saan katla ahela üldse välja lükata?

Nii võib teha, kuid pole vajalik. Tarbevesi peaks olema >45 C ja väga üle 55 C ei soovitaks minna sest siis saad katlakivi palju. Ma sätiks katla ikkagi tarbeveele kohe sobivale temperatuurile ja paneks kohe 55 C siis ei pea hookuspookuseid tegema. Kuid kui maht on mureks, paneks küll elektriboileri järjest ja sama temperatuur.
NB! Vedelkütusekatlale on madal küttevee temperatuur otlik tahmamise näol (min. temperatuur vaata katla juhendist - see võib ka kõrgem olla!) ja vaevalt sul kondensatsioonikatel on!
Kui järjest paned siis tsirkulatsiooniring peab edaspidi elektriboileris olema!

[anryo]

Katla juhend ütleb nii:
"Polttimen ohjaustermostaatti asetetaan lämpötila-alueelle 75 °C tai ylemmäs, jolloin lämmintä käyttövettä
saadaan enemmän. Kattilaveden liian alhainen lämpötila (alle 70 °C) kerää kondenssivettä tulipinnoille
ja vaurioittaa kattilaa."
Seega ei ole ikkagi mõistlik seda ikkagi alla 70C keerata. Aga kas nii kuuma vett võib läbi tsirk pumba ja boileri lasta?
Samas, kirjutab ta ka nii:
"Käyttöveden tuotto:
1-suihku 330 l/ 40 °C
2-suihku 205 l/ 40 °C
Kattilaveden alkulämpötila: 85 °C"
Ehk, kas ma saan õigesti aru, et 330+205l 40C vett tuleb sealt järjest, kui katel on 85C peale reguleeritud? Või mida nad selle "1-suihku/2-suihku" all mõelda võivad?

[Kalvis]

No näed - saadki vaid miinimum 70 C keerata.
Loomulikult võib nii kuuma vett läbi tsirkulatsiooni lasta, küttesüsteemide töötemp on 75 C, seejuures võib vesi isegi pea 99 C minna ja tsirk.pump peab vastu pidama. Torustiku osas jään vastuse võlgu, sest ma ei tea mis torusi ehitaja kasutas. Mitte kõik ei kannata nii kõrgeid temeperatuure. Õige ehitaja kasutab siiski õigeid torusi.
Kontrolli, äkki tarbevee tsirkulatsioonipumbal on madalam lubatud max temp.
See "käyttoveden toutanto" on lihtsalt taandatud energia ja veehulk 40 C peale. Tegelikult hakkab sul tulema 70 C vett kraanist ja sa segistis külmaga segades saad mis iganes.
Ise olen nii kuuma vee puhul harrastanud alati ja ainult termosegisteid - siis puudub oht, et põletad ennast kuuma veega ära. Ehituspoed müüvad kampaaniatega termosegisteid üsna odavalt (mõni euro oli vahet termosegisti ja odavama osta tavalise hinnaga võrreldes), et mina kasutasin juhust.

[anryo]

Eile võtsin katla lahti ja puhastasin ära. Väidetavalt oli see kaks hooaega puhastamata, kuid minu arust nägi täiesti OK välja seest. Ribid ja sisemus olid vähe sodised ja tahmased, ja mõnest kohast kergelt roostekarva kuid kui üritada mingi ruumala peale taandada kogu see sodi, mis seest välja tuli - siis ütleme, et 0.5l vast max. kokku tahma ja põlemisjääke. Tegin küljed ja ribid traatharja/tolmuimejaga ilusti puhtaks ja panin kokku tagasi.

Kas keegi oskab kommenteerida ka paisupaagi rõhu kontrollimise vajadust ning kas on mõtet üldse programmkellaga hakata mingeid temp. alandusi päevaks või ööseks programmeerima hakata põrandakütte puhul, mis niigi on nii pika reageerimisajaga?

[Kalvis]

See sõltub mugavuse harjumustest. On võimalik saada säästu kui alandad temperatuuri. Loomulikult on kõige säästlikum eladagi madalamas temperatuuris. Näiteks mulle on +25 C ikka talumatult palav, paljud naised aga karjuvad, et 25 C juures on neil külm.
Kuid siiski kui öösel magad teki all siis tekk hoiab hästi sooja ja pole mõtet tipptemperatuuri hoida, et ilma tekita magada. Sama asi kui kogu pere lahkub hommikul tööle-kooli. Et kui viitsid kruttida siis säästa tasub. Siiski tasub arvestada, et soojus on pikaajalise toimega - st. hommikuks toa üleskütmist ei tule mitte alustada kell 7 vaid juba kell 3 öösel ja välja lülitada ei tule mitte kell 7 vaid näiteks kell 5. Sama kehtiks õhtuse ettekütmise kohta -kütmisega tuleks lõunast alustada ja hiljemalt kella 10.00 õhtuks ehk lõpetada. Täpsemad kellaajad selguksid katsetamise käigus.

[anryo]

Sooviks lihtsalt informatiivsuse mõttes paigaldada põrandaküttele soojusarvesti. Eestis on hinnad ~200.- eur kanti, Saksa Ebays näiteks aga juba alates mõnekümnest eur'ist. Sellise hinnaga võiks juba osta küll ja isegi kui see on natuke ebatäpne, siis suurusjärgu vast ikka saab kätte?
Mida soojusarvesti valikul silmas pidada üldse? Omal puudub igasugune kokkupuude nendega