Ehitusfoorum

Tere. Plaan teha vaheseina jupike käsitöötellisest. Hetkel on poes valida Terca ja Nellisseni vahel. Viimane tundub kallivõitu olevat. Silma jäi Aseri st John. Küsimus on selles, et kui sellest laduda, kas liiga üksluine ei jää. Vast mõni ahjumeister on neid kasutanud ja oskab midagi kosta. Ja kaks lolli küsimust siia otsa. Kas neid ikka tuleb ka enne seinapanekut leotada? Mördina on plaan kasutada tavalist tsemendibaasil mörti või siis lubikrohvi. (Vaheseinake tuleb leiliruumi ja sauna eesruumi vahele ja keris läbi selle seina. Lubikrohv jääb äkki vähe lahjaks (nt uninaksi oma). Kerise juurest käheb too sein päris soojaks.

Kividelt oleks hea justnimelt see tolm maha saada, selleks lobistataksegi neid kive veeämbris.
Mina leotan tavaliselt šamottkive, et neid oleks hõlpsam lõigata.
Lubimört on igati OK mõte, kui ka väheke tsementi tahenemise kiirendamiseks lisada.

Andres
53267676

Näiteks Uninaksi lubisegul on tsement juba sees ja kivide leotamine ikka kasuks. Järgmine päev traatharjaga kivid üle . Hiljem veel niisutada vähemalt 1 nädal, et lubi kivistuks.

Tänud. Mördi osas asi klaar. On kellelgi nende kaubandusõrgus olevate kividega tegemist olnud, eriti just huvitab see wienerbergeri püha perekond.

Robi 1 kirjutas:Näiteks Uninaksi lubisegul on tsement juba sees ja kivide leotamine ikka kasuks. Järgmine päev traatharjaga kivid üle . Hiljem veel niisutada vähemalt 1 nädal, et lubi kivistuks.

Niisutada tuleks siis süsihappegaasiga eksole?

wumm kirjutas:Tänud. Mördi osas asi klaar. On kellelgi nende kaubandusõrgus olevate kividega tegemist olnud, eriti just huvitab see wienerbergeri püha perekond.

-------------------------------

Üks asi millega arvestama peaks, on see, et käsivorm ei salvesta sama hästi kui näiteks PTT.

Tere. Tekkis veel üks küsimus. Seina kõrval jookseb fibo korsten, mis oleks vaja osaliselt krohvida. Korstna yks külg jääb kerisest 10 cm. Millist krohvisegu soovitate või lendan tavalise tsementkrohviiga peale?

minul tehti leiliruumi 1 sein ja korstna ümbert sellega

http://wienerberger.ee/tootekataloog/te ... 6234291586&

siin pildil tundub hele, tegelikkuses tuli tumedamgi....
Laudiseks oli termolepp vist
põrandal must plaat

wumm kirjutas:Tere. Tekkis veel üks küsimus. Seina kõrval jookseb fibo korsten, mis oleks vaja osaliselt krohvida. Korstna yks külg jääb kerisest 10 cm. Millist krohvisegu soovitate või lendan tavalise tsementkrohviiga peale?

.............
Miks mitte teha ka see sama lubiseguga...aga pead arvestama, et vähemalt kuu aega sauna kasutada ei tasu. Lubi tahab palju rohkem niiskust kui teised segud aga tulemus on hea ja looduslik. On ju hea kui pärast mingi liim näkku lastele ei hinga,,,,

ma arvan, et ega see ptt nüüd sedavõrd parem aku ka pole, kui käsivormid, et sellega arvestama peaks. Käsivormidest John ja Paul on ikka üsna tihedad. Ega tihedad kivid on küll rasked, aga loovutavad kiiremini...poorsemad saavad tulega paremini hakkama ja loovutusaeg võiks ka olla tegelikult isegi pikem, kuna poor pärsib loovutust. Ei ole küll katset teinud, aga võimalik, et heledam vene shamot, püsib kauem soe, kui samas mõõdus ptt tükk. Maakivi hea akumulatsioon on aga hoopis teine teema.

raga kirjutas:ma arvan, et ega see ptt nüüd sedavõrd parem aku ka pole, kui käsivormid, et sellega arvestama peaks...

Mina arvan jälle, et selle avaldusega eksid sa suuresti. Valisid küll tihedamad käsivormid, aga ikkagi tervelt 200kg kandi kohta.
Osadel käsivormidel aga tervelt 450kg kandi kohta vähem, kui PTTeel.
Tegin ka ükskord füüsilise katse poorse tellise ja PTT akumulatsiooni vahel. Vahe oli suuresti käega tuntav.

motamees kirjutas: Tegin ka ükskord füüsilise katse poorse tellise ja PTT akumulatsiooni vahel. Vahe oli suuresti käega tuntav.

Meenutab kangesti ammust juttu sellest kuidas liiklusmiilits silma järgi kiirust mõõtis

kahjur kirjutas:

motamees kirjutas: Tegin ka ükskord füüsilise katse poorse tellise ja PTT akumulatsiooni vahel. Vahe oli suuresti käega tuntav.

Meenutab kangesti ammust juttu sellest kuidas liiklusmiilits silma järgi kiirust mõõtis

Meenuvad just arvutushullude arvutused, mis ellu ära ei mahu. Elu küsib natukene muud. Miks sa kahtled Motamehe võimekuses hinnata asju eluliselt? Usud, et tema kraadiklaas on arvutustest lollim?

Kahjur. Vanasõna ütleb, et silma järgi võid oma riista pikkust mõõta ... palju seda riista siis mõõdulindiga ikke mõõdetakse. Enamuses käibki silma järgi.
Konkreetsete telliste mõõtmine käis käe järgi. Mõlemad kivid olid pool tundi gaasipliita leegi peal. Üks ühe ja teine teise "augu" peal. Siis lasin neil jahtuda tüki aega. Miskit aja pärast sain poorse kivi kätte võtta. Ptt sain jupi hiljem pihku võtta. No mette ei tahtnud ennem peos püsida. Minu mäletamist mööda oli vahe kuskil pool tundi.
Ja, et katse ei näeks liiklusmiilitsa asjaajamise moodi välja, siis peale kivide jahtumist vahetasin kivid ja "augud" omavahel. Katse tulemus jäi muutumatuks.
...ja tehase erikaalude kallal ei taha keegi ilkuda?

Tõenäoliselt sõltumatus Šveitsi laboris kive pliidiraua peal ei soojendata.

Kas see muudab "kodulabori" tulemuse olematuks?
Kui natukenegi füüsikat tunda siis peaks teadma et silma järgi auto kiiruse hindamises, kui on olemas "maamärgid" mille omavahelist kaugust tead ja millest auto möödub ning ka aja mõõtmise vahend, ei ole mingit imetegu. Loomulikult ei ole see nii täpne kui "sveitsi labor" aga piisav et taibata erinevaid suurusjärke.

kahjur kirjutas:Tõenäoliselt sõltumatus Šveitsi laboris kive pliidiraua peal ei soojendata.

Millest see labor sõltumatu on? Füüsikast?

Tegemist rohkem kahe kõrvuti kiirendava auto kiirenduse hindamisega ei ole alati vaja šveitsist testrit tellida, kumb võitis.
Seda, et šveitsi "sõltumatu" labori tulemused reaalse eluga ei klapi on juba aastaid ka suuremates ajakirjades ja televisioonis kajastatud. Olgu siis autode olematu kütusekulu ja loodusesõbralikus, külmkapi A+++++ energiasäästmatus või pesumasina eco+ vee kulutamine. Kas šveitsis kehtivad teised füüsikaseadused, saadetakse testimisse tooted, mis ei ole tegelikult samas kvaliteedis poe tootega, või oleneb testi tulemus sellest, kui kalli testi tellid - seda teavad vaid sõltumatud šveitslased ise.

Selge see, et raskem kivi ka salvestab rohkem, sest seal on vähem õhku. Kui ühe kivi kant kaalub 750 kg ja teisel 1200 kg, siis selge, et raskem ka salvestab rohkem.

noh jah, kui massi taga ajada. Ptt on oluliselt siledam, kui käsivormid ning sile on ju "tuntavalt" kuumem...aga tegelikult on ju tähtis kaua sooja ka eraldab ja kui kähku ja mitme haluga selle massi soojaks saad. Tihedad kivid annavad ikka kiiremalt sooja välja...hea variant oleks, kui sisu tihedam ja kere poorsemast, aga kuna tihe ei saa kuumaga hakkama, siis ongi hea variant täis HBO. See on ju arusaadav, et samade mõõtude ja massiga ühekihiline soesein jahtub kiiremini maha, kui sarnane kahekihiline? Mulle tundub, et tegelikult isegi kahekihline ka soojeneb kiiremini ülesse+jahtub aeglasemalt maha. Või olen ma millestki väga valesti aru saanud. Maakivi kerise puhul on tegija see, et kivid saavad sooja palju paremini vastu võtta ehk siis kiiremini ammutab kuuma endasse, muidugi on ka kivide sise ehitus sigrimigri pooridega. Ega austerlased pole asjata seda optimaalset poorsust taga ajanud...

selge on see, et raskem kivi on raskem, aga kas see selle lisamassi pärast pikemalt sooja annab, julgen kahelda...küll aga läheb puid raske asja ülessoojendamisel rohkem.

Ära aja segamini-tihedam kivi salvestab kiiremini just poorsuse vähesusega! Poorsem välja(eraldab aeglasemalt) ja tihe sisemus.Või kuidas see voolukivi ahjudel oligi,seal ju lõiked erinevate joontega.
Paisub ju ka metall kiiremini kuna on tihedam,salvestab kiiremini,kuigi lõpp-paisumine on kiviga sama.Lihtsalt tiheduse erinevus-salvestab kiiremini(molekulide,elektronide liikumine on kiirem).

tihe soojeneb ja jahtub kiirelt...seda ma nagu üritasingi selgeks teha. Metall on hea näide, see et ta kiiresti üles soojeneb, tähendab tegelikult ka kiiret maha jahtumist...sama teema on ka kiviga. Et ei ole ju mõtet meeletut massi taga ajada, kui tegelikult saab parema ehk siis paraja poorsusega kiviga väiksema massiga ahjuga hakkama, kuid sama küttevõimsusega seadme. Suur kolakas tahab ikka rohkem halge, et oleks sooja ka tunda.

Kiirelt jahtumine on vale väide.Ainuke põhjus praktikas on vilets väliskonstruktsiooni soojustus,ventilatsioon.Sinu toodud võrdluses läheb korstnasse kõrgem temperatuur,kuna neeldumine on poorsel nigelam,seega kasuteguri % väiksem.Ainuke + on väiksem mass.

raga kirjutas:selge on see, et raskem kivi on raskem, aga kas see selle lisamassi pärast pikemalt sooja annab, julgen kahelda...küll aga läheb puid raske asja ülessoojendamisel rohkem.

Kuhu energia kaob? Peaks nagu kõik mis sisse pandud sealt ka välja st. tuppa tulema! https://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j ... use_seadus

Keskmine kirjutas: Paisub ju ka metall kiiremini kuna on tihedam,salvestab kiiremini,kuigi lõpp-paisumine on kiviga sama.

Mis mõttes? Kivil ja metallil oleks nagu ikka erinev joonpaisumine. http://www.engineeringtoolbox.com/linea ... -d_95.html

raga kirjutas: Et ei ole ju mõtet meeletut massi taga ajada, kui tegelikult saab parema ehk siis paraja poorsusega kiviga väiksema massiga ahjuga hakkama, kuid sama küttevõimsusega seadme. Suur kolakas tahab ikka rohkem halge, et oleks sooja ka tunda.

Plekkbursuikas põletatud paar pilbast annavad veelgi kiiremini "soojust tunda". Miks kasutada üldse kivi?