Ehitusfoorum

Vajan nüüd natukene teadjameeste nõu. Vaja laduda uus korstnapits. Vana on väga räbal. Korsten on ise nelja lõõriga, välimised on ventilatsioonilõõrid ja sisemised suitsulõõrid. Olen lugenud foorumeid ja omale selle asja enam vähem selgeks teinud. Nagu aru saan, silikaattellis vajab täies pikkuses šamott voodrit või metallist toru. Punane tellis seda ei vajavat. Parandage mind kui midagi valesti. Natuke segadust tekitab see, et kas seda punast aukudega tellist saab katuse servapoole nihutada? Kas aukudega kivi võimaldab nii laduda? Ei taha päris sirget pitsijuppi. Tahaks , et korstnal oleks ka kenam välimus. Ja kui segu ladumise ajal aukudesse läheb, on see halb? Jutt käib wienerbergeri tellistest, VAT/ 250 x 120 x 65 mm. Samas olen näinud punasest tellisest laotud korstnapitsi, mis juba peale esimest talve hakkas tellisest kilde ja tükke välja viskama. Pole ka päris hästi veel pihta saanud, et milline segu oleks parim sellise töö jaoks ja kas punasele tellisele ja silikaadile sobib ühesugune segu? Päris kindlasti tuleb pitsile ka kaabu pähe ja lõõridele katused peale. Kaabule segu sisse vist ka vesiklaasi. Kuna ilusate ilmadeni veel tükk aega aega siis tahaks selle projekti omale täiesti selgeks teha. Netis korstendest igasugu ilusaid pilte, kül ma sealt midagi maha kopeerin. Ja muidugi ei pea tellis olema kindlasti aukudega. Peamine, et peaks meie ilmastikule ja kliimale vastu. Seega, kõik ettepanekud on teretulnud. Viimane küsimus, kui pikalt peab korstnapits katuse servast välja ulatuma?

Šamotti ei kasutata mujal, kui koldes.
Tee korsten korstnatellisest õhukese voodriga ja külmumissertifikaadiga käsivormitud tellistest väliskihiga.
Korsten peab katusest reeglina 80cm üle ulatuma. Täpsemad joonised leiad, kui oskad guugeldada "korstna kõrgus".

Samott on ilmastikule väga vastupidav. Rikkad mehed ehitavad isegi aiaposte samotist ja peavad väga kaua vastu. Kogu korstnapitsi võib ka ehitada samotist, aga kalliks läheb. Sellepärast pannaksegi ainult korstnapitsi voodriks samotti.
Tegin ükskord ühe ahju vene ajal ostetud samotist. Olid 20 aastat seisnud õues. Alus oli täiesti ära mädanenud. Pealmised kivid umbe sammalt täis. Kui pealmise kihi ära lappisin, siis seest tulid välja täiesti korralikud samotid. Nagu oleks eile poest toodud.

Samotti on ikka küll kasutatud ka korstnapitsi voodris ja edukalt. Pildil väga vana, paeplokkidest korstnapits, mis on vooderdatud sellise samotiga (teine pilt) Sama samott oli paar kuud vihmavee toru all ja värvus uuesti kollaseks nagu oleks alles kaubandusvõrgust toodud!

Shamot on täitsa hea ilmakindlusega, välimus aga jätab natu soovida. Praktiliselt kõik käsivormid on ilmakindlad ning välimuselt ka valikut jätkub, eks oleneb katusest. Parim variant oleks sisu shamot ja välikere käsikas.

Meie küla rikkad panevad piibule sisuks roostevaba toru. Pidi odavam tulema.

Sisevoodrit välisvoodriga kokku ei laota ja sisevooder laotakse koonusesse nii 2 cm meetri kohta igast küljest.Kui samotist voodri teed siis samotid tahavad leotamist enne ladumist ja kohe peale ladumist korsten kilesse keerata ja lasta marineerida paar päeva kile all.

Ok. Silikaadiga korstna vooder, arusaadav. Aga mida räägite punase kivi kohta ja millist segu soovitate? Nagu aru saan, punane kivi sisevoodrit ei vaja aga kuidas ilmastikule vastu peab?

Punane kivi siis valik kas käsivorm aserist või lode korstnatellis.Aseri ptt ja vtt puudub ilmastikukindlus jja tuleb aastatega ise killustikuna katuselt alla.Parim segu mida tean on sakreti müürisegu.

Miks kogu korstnapitsi betoonist ei valata, ainult ülaots? 4-kanttoru sisemiseks raketiseks.

Valada võib kindlasti aga see tundub tülikas. Aastaid tagasi lammutasin Haapsalus ühte valatud pitsi, mis oli sadu aastaid vana... Sama teemat on järatud ka Soome ehitusfoorumis ja seal jõuti järeldusele, et valada võib kasvõi ahju...kui eraldi kest sees jne.

Tavalugeja kirjutas:Meie küla rikkad panevad piibule sisuks roostevaba toru. Pidi odavam tulema.

Meie küla vaesed tunnevad huvi, et kas vaid roostevaba toru ei tohiks korstnapitsina kasutada, ilma välimise piibuta? Kui külaarhitekt pahandama tuleb, ei stiil ei sobi, võib fassaadiplaadist karbi ümber teha. Või peab korstnapitsil seadustest lähtuvalt mingi tulekindel, suure soojustakistusega ümbris olema?

Kaaperdan teema, kuna mu küsimused sobivad siia.

Samuti pits tegemisel, kuna silikaadi ülemine ring juba suht killustik ja ülemises pooles kivid mõrased. Vana on siis silikaadist ja ilmselt shamott voodriks sees, pole veel maha lammutanud. Olemas on mingi kogus lode 1 sordi punast, mis ka sobiv oleks sinna ilmselt. Kogu korstna tegemiseks pean küll kive juurde ostma, aga kui lode kivi tänapäeva silikaadist püsivam katusel, siis ostaks ja teeks sellega kõik.

Kui vana korstna järgi teha, siis tuleks ilmselt ikka serviti sisu laduda ja lapiti siis välimine, aga saaks teha kõik ühe ja sama kiviga, tundub nagu lihtsam? Korstna värv oluline ei ole, püsivus rohkem. Kuna majas pidevalt sees ei elata, on korsten külmemal ajal vahepeal ka külm.

Millise valmisseguga soovitate lahendada? Sisu saviseguga ja lapiti kivi mõne müüriseguga?

Veel ei ole otsustanud, kas peale valan või teen plekist, aga üks neist kindlasti. Kui valu teha, siis milline valmissegu parim? Kas mingi peenem metallvõrk ka seal valu sees midagi juurde annab?

Tegelikult oleks ka mingi mütsike või katuseke peale hea, siis vist kogu otsa plekist tegemine juba mõttekam...

Sellised mõtted ja küsimused, ehk veel midagi, mille peale ei tulnud?

... Või peab korstnapitsil seadustest lähtuvalt mingi tulekindel, suure soojustakistusega ümbris olema?

Vastavat ala määravad standardid ei nõua midagi erilist.
Mitmed tehnilised lahendused on siiski pärit elust enesest - võid ju puhta tellisega korstnapitsi iga aasta uuesti taasladuda, standard ei keela. Kuid tegelik elu lammutab ilma tarkuseta ehitaud korstnaotsa väga kiiresti.
Kestvaid lahendusi (ja standarditega kooskõlas) on mitu ja enamusel on ka need kasutusel.

taavi kirjutas:Kogu korstna tegemiseks pean küll kive juurde ostma

Igaks juhuks parandan, et siin mõtlesin ikka kogu pitsiosa, mitte tervet korstent.

Vanem teema juba, aga sobib sisult kõige paremini.
Nagu ajaga ikka, suvel kipub seda vähe olema ja vajalikud tööd tuleb sügistuulte jaheduses teha.

Korstnapits tehti sajandivahetuse paiku silikaadist, ilma sisevoodrita. Lisaks kinnitati plekkrennid kruvidega nii katuse kui korstna külge ning kui tuul katust kõigutab, aitab see lagunemisele kaasa. Praeguseks pits seest nii suureks murenenud, et tuulehoog lükkab suitsu korstnasse tagasi.

Korsten ise on üle 50 aasta vana ja tehtud kuni katuseni šamott-tellistest. Silikaadist pits läbib viilkatuse ja jätkub üle katuseharja. Kuna silikaat-tellis on šamotist pikem, siis on pitsiosa veidi suurema läbimõõduga kui ülejäänud korsten.

Et pitsi ladumine on ajamahukas ja ligipääs pole ka suurem asi, tekkis mõte teha katusest läbiminek (6 telliserida) samuti šamotist. Jääks korstna ja katuse vahele veidi suurem vahe, mille kataks teineteise suhtes ujuva plekkidega, et katuse liikumine enam korstnale ei kanduks. Sealt edasi ajutise lahendusena fibost korstnaplokkidest.
Järgmisel suvel võtaks plokid ära ja teeks punastest tellistest nagu peab.

Siit tulenevalt küsimus. Kas telliskorstna katusest väljaulatuva osa võib üldse teha plokkidest vastavalt selle paigaldusjuhendile või peab ainult kividega tegema?

Aitäh.

Scott kirjutas: ↑22 Okt 2019, 04:34

Siit tulenevalt küsimus. Kas telliskorstna katusest väljaulatuva osa võib üldse teha plokkidest vastavalt selle paigaldusjuhendile või peab ainult kividega tegema?

Aitäh.

issanda püha müristus.korsten tehakse ikka tellistest ja võid ka vene samotist teha ja kestab hääste.

ahjuke kirjutas: ↑22 Okt 2019, 08:25

Scott kirjutas: ↑22 Okt 2019, 04:34

Siit tulenevalt küsimus. Kas telliskorstna katusest väljaulatuva osa võib üldse teha plokkidest vastavalt selle paigaldusjuhendile või peab ainult kividega tegema?

Aitäh.

issanda püha müristus.korsten tehakse ikka tellistest ja võid ka vene samotist teha ja kestab hääste.

Issanda püha müristus. Katusest väljaulatuva osa võib ikke teha selleks ette nähtud plokkidest.

motamees kirjutas: ↑22 Okt 2019, 09:51

ahjuke kirjutas: ↑22 Okt 2019, 08:25

Scott kirjutas: ↑22 Okt 2019, 04:34

Siit tulenevalt küsimus. Kas telliskorstna katusest väljaulatuva osa võib üldse teha plokkidest vastavalt selle paigaldusjuhendile või peab ainult kividega tegema?

Aitäh.

issanda püha müristus.korsten tehakse ikka tellistest ja võid ka vene samotist teha ja kestab hääste.

Issanda püha müristus. Katusest väljaulatuva osa võib ikke teha selleks ette nähtud plokkidest.

mul viskas kohe vibo ja nt aerok plokid ette ja neist tõesti ei saa.küll,aga saab isokern plokkidest tehe.vabandan segaduse pärast.

Oli jah Isokern plokk kirjutades silme ees. See tegelikult ka kergkruusast tehtud.

Põhiline, et uus olukord saaks parem ja ohutum võrreldes olemasoleva silikaatpitsiga. Šamottkorsten on nagu uus, kui jätta tähelepanuta tahma värvi lõõrid.

Scott kirjutas: ↑22 Okt 2019, 20:50 Oli jah Isokern plokk kirjutades silme ees. See tegelikult ka kergkruusast tehtud.

Laavakivi "kergkruus". Mitte Fibo.

Arutaks asja edasi...
Kui vana korstnapits silikaadist ja soov nüüd uus parema väljanägemisega käsivormtellisest teha, siis nagu aru saan, et põhimõtteliselt võiks tehagi ainult sellest KVT'st kogu pitsi ja peaks kestma. Aga kui tahta veel paremini teha, siis lisada sisse šamotist vooder. Aga sel juhul emba-kumba ju pakseneb korsten välismõõtmetelt või teisel juhul kahaneb lõõriosa. Viimane võiks jääda vist ikka samaks? Kas sellisel juhul võiks šamottkivi asemel kasutada šamottplaati (20mm või 30mm paksust)?
Ja lõpetuseks.. šamoti ja KVT vahele peab jääma mingi paisuruum/puhver või võib nad omavahel julgelt seguga kokku laduda?

saab laduda ka tsaariaegsetest ja ka aastast 1940 kividest ilma voodrita,ja kestavad veel vähemalt sada aastat,ise olen ladunud omal majal ka 30 aastaga pole mitte mingit viga

Kui ostad korralikult head tellised mis välitingimustes vastu peavad siis laod lihtsalt kivid silikaadi asemele.
Tavaline ahjutellis paraku ei pea välitingimustele vastu, aastaga lagunes ära.
Teine variant on küll ahjutellis aga korstna katad plekiga. Või siis klassikaline tellisvooder ja väljast silikaat.

Kalvis kirjutas: ↑10 Nov 2019, 13:42 Kui ostad korralikult head tellised mis välitingimustes vastu peavad siis laod lihtsalt kivid silikaadi asemele.
Tavaline ahjutellis paraku ei pea välitingimustele vastu, aastaga lagunes ära.
Teine variant on küll ahjutellis aga korstna katad plekiga. Või siis klassikaline tellisvooder ja väljast silikaat.

Mis ajast on lubatud kivikorstna plekiga katmine? https://www.toode.ee/uudised/kivikorste ... -keelatud/ vähemalt üks katusefirma mis lõpuks aru saab.
ühel kortermajal tehti renoveerimine ja laoti ptt kivist pitsid,renoveerimise ajal käisin kohapeal ja krovviti väljast ja pandi hülsid ka sisse.Loomulikult ei teadnud ehitaja kutsetunnistustest midagi ja ladujad naersid näkku.