Ehitusfoorum

Sellest on siin juttu olnud, aga kas on siis kuidagi võimalik tagada kaitsmete selektiivsus, et väike tarbija ei peksaks suurt kaitset välja? Tean juhuseid, kus (siin ühendati nüüd kaks faasi kokku ) luminofoorlambi paigaldamisel lõi välja kolm järjestikust kortermaja kaitset ning 3w leedi läbipõlemine lõi välja neli (liin, korteri peakaitse, maja, tänav) kaitset. Kas liinikaitselülitite valikuga on võimalik neid olukordi vältida?

Kas keegi teab, mis karakteristik on IS? Nägin hiljuti Eatoni IS40 liinikaitselülitit.

ON ja EI OLE.
Üldjuhul pole võimalik tagada ideaalset selektiivsust.
On olemas spetsiaalseid kaitselüliteid või tehnilisi lahendusi nagu sular ja KL, spets. KL ja tavaline KL kus peaaegu saab täieliku selektiivsuse, paraku on hind enamus juhtudel tarbijatele vastuvõetamatu.

Mänguselektiivsust on võimalik lühisvoolude, kaitsete nimivoolude ja karakteristikuga nii tagada, et tavaliste ülekoormamisjuhtudel on võimalik tagada, et lähim KL rakendub. Kuid ka siis on võimalik süsteemis ikkagi juhtumid kus hõõglambi läbipõlemisega seiskus ka sama maja peakilbis toidet saanud trükikoda. Sealne põmmpeast elektrik polnud nõus oma KL rohkusest peeglisse vaatama ja seal süüdlast nägema, tema jaoks oli müstika kuidas tavaline hõõglamp võis seisatada trükikoja, rääkimatta vihastest kujundajatest kelle töö kõik läks nässu.

Elementaarne. Mõnes teises riigis lausa nõutav.

Selleks tuleb korterikilbi liinikaitselülitist alajaama poole paigaldada selektiivsed minikaitselülitud või
viitega lühisekaitsega kompaktkaitselülitid.

Näiteks S703 E xx, rakendumistunnusjoon E (selektiivne)

http://www.idealo.de/preisvergleich/Mai ... B+S703+E25

See automaat hakkab lühisimpulsi peale küll ahelat katkestama, kuid kui vool siiski väheneb, see tagastub.

Saksamaal kasutatakse enamasti kolme ühefaasilist kõrvuti, sest kodumajapidamises tavaliselt pole kolmefaasilisi tarbijaid.

Uuem seeria on S750.
http://new.abb.com/products/de/2CDS7810 ... upt-ls-shu
Sellel pildil ongi kolmefaasiline komplekt mille poolused lülituvad eraldi

Ja paistab, et see ongi tänapäeval enamlevinud sest hind kõige odavam -alla 100€ :
http://www.idealo.de/preisvergleich/Off ... t-s-751-3-
e-35-abb-stotz-striebel-john.html
Esialgu viidatud S703 on ilmselt aktiivsest tootmisest maas, ja asenduseks saab eritellimisel?





Põhjalikumalt on teema üle arutletud siin:

http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost7288

Omaette teema on see, et liitumisautomaat on Elektrilevi oma ja sul ei lasta seda niisama lihtsalt välja vahetada. Liiga pisikeseks disainitud liitumiskilbis pole selleks ruumigi.
Miski suurema maja peakilbis oleks see veel mõeldav, kui võrguettevõttega kaubale saad...
Tollal 90-ndatel, kui liitumiskilbid ära standardiseeriti, siis oli iga kroon nii kallis, et 60 kroonise liitumisautomaadi asemel 1500 kroonist kasutada tundus ilmselt mõeldamatu. Pealegi unustati ära kaitselahutuse vajadus. Hiljem siis poogiti eraldi kaitselahutuslüliti kilpi juurde




Video selektiivsusest kah juurde...
https://www.youtube.com/watch?v=tccnbxsI3Os


EATON IS/40 on lahklüliti (ISolator), seega on kindel valik, ehk see ei löö kindlasti kunagi ise välja

http://www.tme.eu/en/details/is-40_3/di ... paign=paid

Eaton IS on ju pealüliti mitte kaitse ? Ma juba vaatasin, et vahetaks selle 3x16C asemele. Kas tavalistel moodulkaitsetel on tootjate/seeriate osas ka vahe sees, kui nn näilisest selektiivsusest rääkida, st on mõni kindlam valik ?

Kui mõtlesid ülekoormuse osas voolude kordsust siis on A, B, C, D, K ja Z karakteristikud vastavalt standardile. Lühiskarakteristikul on kõigil sama aeg.
Tootjatel on kõigil sama standard täidetud.

Veteran treba ütleb elektrik.pri teemas:"Sestap võimaldavadki tootjad oma toodete kasutajatele tegelikel reaalsetel katsetustel põhinevaid selektiivsustabeleid (või arvutustarkvara), mis toovad ära selektiivsuse piirvoolu 'selektiivsusel energia järgi'. Kui ma õigesti aru saan, siis tähendab see, et eri tootjate automaatidel on vaatamata samale standardile mingi erinevus mis tehakse kindlaks reaalsete katsetega. Liiga keeruline on see selektiivsuse asi, kas tsitaat ei käi lühise (hõõgpirni probleemi) kohta ?

Lühise kohta see tsitaat just käiski.

Ka need selektiivsustabelid kirjeldavad "päris" peakaitselülitite selektiivsust liinikaitselülitite suhtes.
Kuna liitumiste peakatselülititena hakati kasutama tavalisi moodulautomaate, siis selektiivsust sealt loota ei ole.

Tõsi küll - paar aastat tagasi justkui ilmus kellelgi ka tavaliste moodulkaitselülitite vahelise selektiivsuse tabeleid..

PS vt lk 16.

http://www2.schneider-electric.com/reso ... 202013.pdf
seega justkui saad selektiivsuse, kui peakaitse C20A, liinikaitse C10A ja sa ei korralda suuremat lühist kui 160 A.

Samas aga peab automaat kindla peale lühise hetkeliselt välja lülitama - alla 100 A aga C10 ei pea seda tegema, seega majandad väga kitsas voolude vahemikus..

160A, aga mis numbritest võiks rääkida hõõglambi läbipõlemisel ? Muide, selles Schneider-i tabelisis on seeria iC60N, aga meie jaevõrgus levib peamiselt K60N, mille kohta arvatavasti ei ole säärast tabelit. Tulles algse küs juurde, kas mul on mõtet iC60N seeria peale rohkem kulutada ?

Igal juhul on piisavalt suured. Viimane kõige tavalisem 70 W hõõglamp läks pauguga lõhki (klassika, vajutasin tavalist lambilülitit) ning lõi välja 160 A peakaitse ja kokku 4 vahekilbi kõik kaitsmed.

Voolu suuruse peaks paika panema elektriliini takistus, hõõglambi sees tekkiv kaarleek vast voolu väga oluliselt ei mõjuta. Kui mõelda sellele, et näiteks elektrikeevituse kaare vool võib olla seal tuhandeid ampreid, siis sellised mõtted igatahes pähe ronivad.
 

Eatoni MCB / MCB selektiivsuse tabelid alates lk 113 Ütleks, et Schideril on suuremad numbrid, vähemalt tavaliste MCB-de osas.

Paluks panna tähele, et Eatoni tabelid alla 20 A toitepoolset kaitselülitit üldse ei eelda ja 1-16 A liiniautomaatide selektiivsuse piirvoolul miskit vahet pole.
Eramaja tüüpliitumine tehakse täna C25 A automaadiga ja installatsioon 2,5 ruuduse kaabliga mida kaitstakse C16 automaadiga, et nii lihtsalt välja ei lööks. Selle kombinatsiooni selektiivsuse piirvool on 163 A, seega see siis selektiivsuse tagamiseks ja samal ajal inimeste kaitseks toite hetkelise väljalülitamise saavutamiseks tuleb lühised planeerida vahemikku 161-163 A.

Jõudu peenhäälestuseks

Külaline kirjutas:tuleb lühised planeerida vahemikku 161-163 A

Kuskil metsatalus õhuliini lõpus saab hakata katsetama.

val kirjutas:Eatoni MCB / MCB selektiivsuse tabelid alates lk 113 Ütleks, et Schideril on suuremad numbrid, vähemalt tavaliste MCB-de osas.

Panen siia siis ka värskema ABB 750 seeria selektiivsustabelid - vt alates lk 51.
https://library.e.abb.com/public/1ed3e8 ... ndbuch.pdf
Pange tähele, et seal mõõdetakse selektiivsuse piirvoolu kiloamprites (kA)

Ehk siis esimest tabelit tuleb tõlgendada nii, et paned peakaitselülitiks 16 A nimivooluga S 750 DR automaadi ja liinikaitselülitiks on mistahes karakteristikuga 13 A nimivooluga moodulkaitselüliti, siis võid selle moodulkaitselüliti taga korraldada 10 000 A lühise ja kaitsesüsteem toimib ikka selektiivselt.


Tegelikult pidavat ka sama nimivooluga S750 ja moodulautomaat lühise puhul omavahel selektiivselt toimima, asi võivat aga sassi minna tavalisel ülekoormusel, seega ei saa selektiivsustabelisse sellist varianti panna.
Iseenesest oleks aga mõistlik kombinatsioon - talvise madalama temperatuuriga saaks nagunii rohkem tarbida, liitumiskilbist majja tuleks nagunii jämedam juhe, liinikaitsmed tagaksid ohutuse liinijuhtmetele ja võimalikud ülekoormused hoiaksid ära prioriteedireleedega. Peakaitse amperaazhi järgi aga maksad ju ampritasu - see oleks sel juhul minimaalne.

Elektrilevi soovib oma võrgus peakaitsmena näha B ja C karakteristikuga minikaitselüliteid. Minu poolt soovitud ABB Tmax XT2(saab seadistada lühisvoolu ja väljalülitus aega) paigaldamiseks luba ei saanud kuigi kilpi oleks selle ära mahutanud.

On saadud ka Elektrileviga neid pandud aga jah, selleks pead viitsima kirjavahetussõda pidama nendega. Põhjus ju selles, et Levi kasutab ka oma liini kaitseks lüliteid, mis peavad olema B või C viitest pikemad, kui sa juba peakaitseks paned pika viitega, peab levi panema veel pikema viitega. Loomulikult nad seda ei soovi. Seega saavad vastu tulla äärmise põhjendatuse korral, samas eratarbijal puudub põhjus C karakteristikust pikemale viitele.

Kalvis kirjutas: ↑27 Veebr 2019, 15:23 On saadud ka Elektrileviga neid pandud aga jah, selleks pead viitsima kirjavahetussõda pidama nendega. Põhjus ju selles, et Levi kasutab ka oma liini kaitseks lüliteid, mis peavad olema B või C viitest pikemad, kui sa juba peakaitseks paned pika viitega, peab levi panema veel pikema viitega. Loomulikult nad seda ei soovi. Seega saavad vastu tulla äärmise põhjendatuse korral, samas eratarbijal puudub põhjus C karakteristikust pikemale viitele.

B-l ja C-l viide ju puudub, Tmax-ile sätestad aga konkreetsed mikrosekundid paika.
S700/750 automaatidel ajaline viide justkui kah puudub. Tegemist on selektiivsusega energia järgi.

Ehk siis jälle koht, kus on näha, et sakslased on saanud maha väga hea ja toimiva tootega aga meie riigis ei saa seda kasutusele võetud, sest:

1) asi on kallim;
2) otsustajad ei saa aru, millega on tegemist;
3) olemasolevate reeglite järgi toimida on mugavam....


Muide - AEG (kuna saksa firma) tegeles kah selliste selektiivsete peakaitselülititega ja Toivo Süsi jõudis omal ajal isegi kiidelda, et neil on parem (kasutas väljendit "kolme kontuuriga" vms täpselt ei mäleta enam, asja sisu selles, et oli vist miski vabasti mis vajas toitepinget), aga just samal ajal vihjasid sakslased, et AEG oma ei toimi...
Ja nägingi ise praktikas kuskil 7 aastat tagasi, et tuttav vahetas laevalgustit ja laskis otsad kokku ning kogu maja pimedaks - tal oligi kilbis AEG "selektiivne" - ju siis tolleaegne. Iseenesest oli see hea väike, tavalise MCB kõrgune, mahtus Din-latile teiste kõrvale.

A, B, C, D, K sõltub viite pikkus läbivast voolust. Võib isegi 1,5 h olla! Paraku viite sõltuvust muuta ei saa, mistõttu on probleeme selektiivsusega.
Tmax on jah viide sätestatav ga just see lisavõimuluse pärast on nad kallimad ja selektiivsemad.

On veel mõned spets.kaitsed (vist seesama), mis on selektiivsemad aga nagu alati ka kallimad. Olen spetse lugenud, mingi nende omaenda värk.

Kalvis kirjutas: ↑01 Mär 2019, 12:34A, B, C, D, K sõltub viite pikkus läbivast voolust

trebla kirjutas: ↑01 Mär 2019, 10:45B-l ja C-l viide ju puudub

Isand Kalvis räägib viitest ülekoormuse korral ja isand trebla lühise korral. Sedaviisi ei saa keegi midagi aru ja arvatakse ikka , et peakaitse C25 on "aeglasem", kui B25.

Lühise korral pole võimalik üldse A-K selektiivsust saada ja neil kõigil on üks väljalülituse aeg sõltudes vedru rakendumise kiirusest ja/või natuke tootja eripärast.

Ole mureta, kodutöö on tehtud, kõigi tuntud MCB maaletoojatega suheldud...
Paraku elu teeb korrektiive. Lasin edukalt terve trükikoja hõõglambi plahvatusega laes pimedaks. Kellel läks elutöö, kes vandus kogu trükipressis oleva trükiste prügimäkke minekust, ning läks neid sealt välja tirima... Sealne energeetik tahtis hambaid kurku lüüa aga tal oli kilbis ainult MCB kaasaarvatud peakaitsmeni. Lõpuks oligi energeetiku peeglisse vaadatud pilt süüdi. Aga ta ei soovinud ikkagi ABB Tmax seadet peakaitseks panna... (võibolla ei viitsinud EE jagelema hakata)

Osaline selektiivsus tähendabki selektiivsuse puudumist.
Kuid näiteks ABB Tmax ja MCB kombinatsiooniga on võimalik saada täielik selektiivsus.

Juhtum oli näide, kui lihtne on ebaselektiivsest elektrivarustuse ülesehitusest tekitada suur kahju.
Mind ei huvita võõra ettevõtte ebaõnnestunud lahendus ega protokollid, see on selle ettevõtte energeetiku asi ja kooliraha.
Kommentaari eesmärk oligi just foorumlastel juhtida tähelepanu valedele selektiivsuste valikutele ja anda viiteid õigetele lahendustele.

....või grupeeri asjad võimalusel ümber, et saaksid kasutada väiksema nominaali ja tähega MCB-sid ....

Kõlab jälle selliselt, et keegi arvab, nagu erinevate tunnusjoontega lihtsate moodulliinikaitselülitite elektromagnetvabastitel oleks erinev rakendumisaeg.. et ühed rakenduvad teistest kiiremini.

Ei ole... ühed on lihtsalt tundlikumad kui teised... ajaga pole siin mingit pistmist ...


Kas praktiseerivad elektrikud ei võiks kontrolli mõttes iga paigaldatud liini lõpus katseks paar-kolm lühist teha?
Mõni neist ikka ehk kuhugi kriiitilisema siinuse nurga kanti ka satub.... ?
Kui terve rea välja lööb, siis järelikult selektiivsus puudub, kui ei löö, on kõik OK.. ?

Me tahtsime kunagi liinikaitselülitite selektriivsust "true" lühisega testida. Üldiselt selliseid katseseadmeid polegi, kui just ise lõvikonservi sööd ja ise katsetad, ükski normaalne inimene ei hakka seda tegema.