Kuidas ehitada soodsalt palgist maja.

[ELJ]

Tere.

Pöördun ka siia targemate ja parema kogemuspagasiga meeste poole oma küsimustega, mis kindlasti siin foorumis 100x läbi arutatud erinevates teemades, aga kuna mure personaalne, siis loodan ikkagi ausad ja tõekspidavad vastused siia kokku saada.

Lugu sai alguse mõned aastad tagasi, kui hakkasime elukaaslasega mõlgutama mõtteid ehitada oma perele (tänseks kahe lapsega) kuskile suurema linna äärde omamaja (palkmaja).
Miks palkmaja, sest põliste pealinna elanikena hindame üha rohkem ja rohkem rahu, vaikust ja looduslähedust.
Peale kahte aastat on olukord jõudnud sinnamaale, et oleme leidnud krundi, tartu küljepeale.
Vesi, kanal ja elekter on krunditaga olemas, on vaid liitumis vaev.

Kuid kuna eesmärk on maja otsast lõpuni valmis ehitada pm ilma laenuta (Ehk ainult palgiosa laenule osta), siis on eelarve tegemine siiski see koht, kus tuleb kõik võimalused läbi kaaluda,et saavutada parim hind ja ühtlasi mitte lasta töö ega materjali kvaliteedil langeda.

Maja joonis on üldiselt olemas, küll omakäeline veel, aga on olemas inimenne, kes joonise suudab ametlikul tasandil valmis teha ja seda väga hea hinnaga (sõbramehe poolest).

Maja on 2 korrusega, alumine korrus on siis 8x8,5m ja üleval siis pm samasuur ainult, et viilu sees.
Kokku arvutasin ligemale 148m2 põrandapinda kahe korrusepeale.
Kujult kannatab maja kütta pm ühe suure ahjuga maja keskel, aga see ei saaks kindlasti ainsaks küttekoldeks jääda.

KÜSIMUS1: Mis oleks kõige praktilisemad küttesüsteemid? Maaküte? Õhksoojuspump? Või midagi muud veel?
Küsimus2: Vundament, kas on tark teha lint, plaat või postvundament ? (Viimane vist siiski jääb natuke kehvavõitu).
KÜSIMUS3. Kas oskate soovitada tartukandis häid ja usaldusväärseid palgimehi/firmasid.

Suure osa töödest suudan ka ise teha, pea on lahtine ja ehitusega väga võõras ei ole, küll aga olen oma elukutse valinud vähe teise, et mitte kodust väljas vägapalju tööd teha.

KÜSIMUS4. Kuidas oleks tark osta palgiosa järelmaksule (kas siis pangakaudu või mõnel muul viisil).
Palgiosa all pean silmas ka sarikaid. Kõik muu on juba laenueelarvest väljas.
Samas oleneb kõik sellest, mis oleks taolise ehituse juures palgiosa hind.
Kui ikk vähegi võimalik, siis prooviks igasugustest laenudest eemale hoida.

Ehk kindlasti tekib küsimusi lähiajal veel, kuna kopp on kavas ikka kevadel maasse lüüa, et alustada vundamendi ja teiste eeltöödega.
Ehk kui aega on, hakkan siia teemasse ka olukorrast ülevaadet jagama teistele, kellel samad mõtted peas.

Mõistvat suhtumist lootma jäädes.
K.

[ELJ]

Ah jaa, kindlasti käib jutt käsitöö palgist ning mida jämedam palk, seda parem.

[Külaline Peeter]

Tere, olen puusepp ja palkmajaehitaja. Kui sul huvi suhtleks edasi maili teel. info@palmaster.eu
Edu!

[eluneeger]

Olete ikka teadlik et palkmaja on võimalikest variantidest kõige kallim ehitada ning tema energiatarve võimalikest suurim
Hinna eelarvestamine enne ehitust on täiesti võimalik, et teada saada kas vahendeid piisab. Siin-seal maha hõigatud 1000eur/m2 on hästi kokkuhoides võimalik saavutada, kuigi pigem võib sinna 20% juurde arvestada.
Enda kogemus-Aeroc maja, enamus suuri tõid ise(bet tööd, katus jne), osa elektrist ja küttest tellitud spetsidelt, maja projekt ehitustehniliselt üsna lihtne ilma keeruliste eriosadeta. Viimistlus materjalid keskmisest hinnaklassist. Kulunud ala 850eur/m2. Ilma krundi ja liitumisteta. Ja ehitamine hakkas kolm aastat tagasi kus hinnad olid ka mõnevõrra soodsamad.

[ELJ]

Selge see, et see kõik võtab raha. Sellega oleme täiesti arvestanud.
Aga miks ei soovi otse pangaorjust endale peale võtta on see, et see ei anna kindlustunnet ega kodutunnet, kui oled kodu valmis saanud, mis sulle ikka ei kuulu, vaid mille omanik on pank.

Küll aga küsin, et miks on palkmaja ehitamine kõige kallim?
Pm on ju seinte viimistlus mõlemalt poolt tehtud. Korralik roo katus peale, mis ka kõige kallim ei ole.
Aeroc ja fibo maja on just midagi sellist mida metsaäärde nagu väga ehitada ei soovi.
Tavalise puitkarkass maja tegemisel on jällegi seinamaterjalid soodsad, küll aga läheb meeletu raha villa alla, mis soojustuseks tarvis panna.

[Hemland]

Tere,

1) Märgiks ära oma tuttavate kogemusest, et mõni, kes on pidanud ennast eluaeg palkmaja/ freesprussmaja armastajaks, on kurtnud pärast palkmajja kolimist, et pideva puit-viimistluse sees elamine muutub pika peale väga rusuvaks.

2) Kas olete arvamusel, et palk peab villast paremini sooja, et "läheb meeletu raha villa alla" ja kui "panna käsi puidule, siis on see ikka soe" ?

Esmase googeldamise andmetel palkmajatootja kodulehelt - elamute keskmine seinapaksus "Elamuteks 210 mm ja rohkem."

Energiatõhususe miinimumnõuded välisseinte soojusläbivuses 0,15–0,25 W/(m2·K). Maakeeli - mida väiksem number, seda parem.

Puidu soojajuhtivus on 0,12-0,14 - kui võtta aluseks madalam soojajuhtivus, ehk 0,12 ja seina paksuseks 250mm, siis saame soojatakistuseks (R) - 2,083. Siit saame U-arvuks 0,48 W/(m2·K)

Villa soojajuhtivus sõltuvalt villast tavaliselt on vahemikus 0,032-0,04 - kui võtta aluseks kõrgem soojajuhtivus (ehk halvem vill) ja seina paksuseks samamoodi 250mm, saame U-arvuks 0,16 W/(m2·K).

Mida ma tahan öelda, on see, et 8cm soodsamat villa peab samapalju sooja nagu 240cm puitu.

Näiteks: http://www.bauhof.ee/klaasvill-knauf-tp ... 628m2.html --- ehk siis 0,763m3 maksab 21,8€. Seega on ühe m3 hind ca 29€.

Puidu tihumeetri ehk m3 hind on keskmiselt ca 67-68€. http://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/hinnainfo-2/

Hinnavahe on kolossaalne.

Palkmaja sobib ikkagi suvilateks ja saunadeks, mitte eluhooneteks.

Palju maa-lähedasem ja ökoloogilisem on elada korralikus energiatõhusas ning "nutikate" lahendustega majas.

Palkmajaga väldite küll pangaorjust, aga saate hoopis "maja-orjadeks". Vahet ei ole, kas siis kütate haluga, mida ise metsast välja tassite / ostate halu või siis panete muu küttesüsteemi ja kütate 3 korda rohkem kui kütab sama paksu seinaga puitkarkassmaja omanik.

Kui puit- kui selline teile väga meeldib, oleks teil mõistlik siiski puitkarkassmaja ehitada või kivimaja puitvoodriga. Mõlemal juhul saab nii sise kui välisviimistluses täies mahus puitu kasutada.

3) Rookatusest - katus ja selle kvaliteet määrab ära kogu maja ja selle kandekonstruktsioonide eluea. Rookatus/laastukatus ei ole eluea poolest väga võrreldav kivi / eterniit / plekk / bituumensindel katusega. Samas maksab laastukatus vaat et rohkemgi kui kivikatus. Kõige suuremat ohtu maja elueale katusel kujutavad endast neelukohad.

Kui soovite elada majas ka pensionipõlves nii, et see ära ei laguneks või pidevat ja kulukat hooldamist ei vajaks, on mõistlik palkmaja/rookatus jätta mingiks abihooneks (saun vms).

4) "Maja joonis on üldiselt olemas, küll omakäeline veel, aga on olemas inimenne, kes joonise suudab ametlikul tasandil valmis teha ja seda väga hea hinnaga (sõbramehe poolest). " - Kui tellid projekti ja eesmärgiks on mitte eelarvestamisega põruda ja objektil töötegemisega tegeleda, mitte projekteerimisega, lase korraga teha endale ära vähemalt põhiprojekt. Kui enne kopa maasse löömist on täpselt KÕIK teada, säästad sellega tuhandeid eurosid. Logistika ja tööaja ja tööjõukulu arvelt.

http://www.hemland.ee/ehitusprojekt-selle-hind/ - Välja toodud punktid teemal "Mis kasu sellest saab, kui tellida korraga ehitusprojekt Põhi- või Tööprojekti staadiumis?"
http://www.hemland.ee/ehitusprojektide-staadiumid/ - Ehitusprojektide staadiumitest juttu

5) Eks igaüks kiidab iseenda müüdavat kaupa. Internetis surfates pead oskama ka eristada palkmajaehitajate müügiartikleid ja teaduslikke konstruktiivseid artikleid.

[Külaline]

Kuna mõlgutan kah mõtteid "metsa äärde" palk(?) maja ehitamisest, ja olen seda teinud juba pikemat aega, ning näinud mõningate tuttavate reaalselt valmis saanud maju, siis olen iseseisvalt jõudnud samade kahtlusteni ja tahaks nende teemal arutleda:

Tere,

1) Märgiks ära oma tuttavate kogemusest, et mõni, kes on pidanud ennast eluaeg palkmaja/ freesprussmaja armastajaks, on kurtnud pärast palkmajja kolimist, et pideva puit-viimistluse sees elamine muutub pika peale väga rusuvaks.

Pärast seda kui ühel tuttaval aitasin treitud ümarpalgist saunamajakese juures natuke töid teha, tekitab treitud palgi nägemine miski ebameeldiva sisetunde... (Ise loodan praegu, et käsitööpalk ehk ei tekita).
Kuivõrd on võimalik seda puitviimistluse üheülbalisust palkmajas vähendada? Osa seinu katta mingi viimistlusplaadiga? Kuid palkmaja vajub ja mängib. Kas on häid näiteid sellistest liigendatud viimistlusega majadest? Või tuleks läheneda asjale just teistpidi, ja miskile muule konstruktsioonile lisada liigenduseks palki?

2) Kas olete arvamusel, et palk peab villast paremini sooja,.... ....
Mida ma tahan öelda, on see, et 8cm soodsamat villa peab samapalju sooja nagu 240cm puitu.
...
Hinnavahe on kolossaalne.
Palkmaja sobib ikkagi suvilateks ja saunadeks, mitte eluhooneteks.

Kuidas nende majade energiatõhususnõuetega lähiaastatel saab olema?
Päikesepaneelid ja omale elektrienergia tootmine läheb moodi niikuinii... see saab olema sama tavaline, nagu täna auto ja nutitelefoni omamine. 11 kWp PV süsteem maksab juba täna kaks korda vähem kui eestlase "keskmine" uus auto ja kestab samal ajal kaks korda kauem... ehk siis 4 korda odavam "staatusesümbol" . Kas selle abil saavutatav energiabilanss lubab edasi ehitada kasvõi 200? (300?) mm palgist elumaju või saab ilma lisasoojustuseta palkhooneid 5 aasta pärast ainult suvila nime all registrisse kanda?



PS
Erinevalt teemaalgatajast, (kellel on "tänaseks kaks last") on mul üks juba kodunt lahkunud ja peagi see teine ei lähe, siis leian, et parem on mitu väiksemat maja kui üks suur... Olgu see teine siis kasvõi suuremat sorti sauna kujul.

Lapsed oma peredega käivad meelsamini külas, kui neil on vanavanemate juures siiski omaette olemise võimalus.

[Hemland]

"Kuivõrd on võimalik seda puitviimistluse üheülbalisust palkmajas vähendada? Osa seinu katta mingi viimistlusplaadiga?"

Ei usu, et see viimistlusplaat paigale/terveks jääks vajumiste tõttu.
--
Kui võrrelda hinda, siis on see 2:1 villa kasuks. Kui võrrelda soojapidavust, siis on see 3:1 villa kasuks.

"11 kWp PV süsteem maksab juba täna kaks korda vähem kui eestlase "keskmine" uus auto ja kestab samal ajal kaks korda kauem... ehk siis 4 korda odavam "staatusesümbol" . Kas selle abil saavutatav energiabilanss lubab edasi ehitada kasvõi 200? (300?) mm palgist elumaju või saab ilma lisasoojustuseta palkhooneid 5 aasta pärast ainult suvila nime all registrisse kanda?"

Mis puutub ehitusregistrisse kandmist, siis suure tõenäosusega küll ei saa jah muud moodi. Samas ei saa sulle keegi ettekirjutusi teha selles, et kas sa magad soojustuse ja küttega "puukuuris" või magad elumajas. Pärast kasutusloa saamist on sinu enda asi, kas sa viid sinna teleka ja voodi või mitte.

Kui nüüd rääkida küttesüsteemist, siis sellise 25cm soojustusega (optimaalne oleks ehk 35cm ringis) majal on keskmine küttevajadus 1kw/ 10-12m2 kohta. Oletame, et maja on 100m2. Sellisel juhul oleks vaja 8-10kw küttesüsteemi.

Kui nüüd kõrval on palkmaja keskmiselt 25cm paksuse palkseinaga (mitte 250mm diameetriga), siis läbi seinade liikuv soojusenergia on kolm korda suurem. Kui soojustad vundamendi/põranda/katuslae ikkagi hästi, mingis osas pääsed.

Kui nüüd jätta arvutused ja konstruktiivne tugevus tagaplaanile ja mõelda loogiliselt. 10cm villa peab paremini sooja kui 25cm keskmise paksusega palksein. Iga mees, kes kunagi puitkarkassmaja näinud - ütleks, et 10cm seina paksuseks on liiga vähe - ometigi 25cm-se paksuse puitseinaga majas on tegelikult külmem olla. (nagu ütlesin, ärme konstruktiivsusele mõtle).

Palkmaja on suhteliselt niši-toode. Kellele ema, kellele tütar - peaasi et tellija on õnnelik.

Üldine reegel ehituses on see, et "Kõik asjad on võimalikud - iseasi, kust jookseb ratsionaalsuse piir."

Pangalaen on ajutine - külm sein on külm niikauaks kuni ta ükskord soojaks tehakse. 100m2 maja puhul pangalaenu makse asemel tuleb siis kütte-arve makse. On see siis kaudne kulu või mitte, aga ta on siiski olemas.

[pikk88]

Kui see pidev puidu sees elamine siibrisse viskab siis on ju alati võimalik seinad üle krohvida-kipsitada. Kui selgub, et jutt kehvast soojapidavusest paika peab siis on ju alati võimalik vill ja tuuletõke seina panna.
Kuid vähemalt on olemas OMA koht kuhu õhtul peale tööd minna, kartmata pangaorjust. Jutt sellest, et palkmaja on võimalikest ehitatavatest variantidest kõige kallim, ei pruugi ka alati paika pidada. Kui perel on olemas korralik palgimets siis on enamus materjali ju omast käest võtta

[rokikas]

25cm paksuse palkseinaga (mitte 250mm diameetriga)

Läbi seina väljub küll vaid 20-30% hoone kogu kaotatud soojusenergiast aga see selleks. Muus osas nõustun üldiselt.

Kui perel on olemas korralik palgimets siis on enamus materjali ju omast käest võtta

Täpselt. Palk müüki ja saab nii karkassimaterjali kui villa ja kindlasti nii mõndagi veel!

[Hemland]

"

25cm paksuse palkseinaga (mitte 250mm diameetriga)

Läbi seina väljub küll vaid 20-30% hoone kogu kaotatud soojusenergiast aga see selleks. Muus osas nõustun üldiselt. "

Jah - ei vaidle vastu, sellepärast saigi kirjutatud "... siis läbi seinade liikuv soojusenergia on ..." - oleks pidanud täpsemalt lahti kirjutama.

Ja selle "oma palgi" osas olen samal arvamusel - see, et palk on tasuta saadud, ei tähenda, et sellel rahaline väärtus puuduks.

[sashaobrok]

Ma arvaks ka, et põhilise osa palgi hinnast moodustab tema langetamine, metsast ära toomine, laasimine ja kuivatamine. Kuivatamiseks näiteks tuleb ehitada päris suur ja korralik katusealune.

[pikk88]

Ma arvaks ka, et põhilise osa palgi hinnast moodustab tema langetamine, metsast ära toomine, laasimine ja kuivatamine. Kuivatamiseks näiteks tuleb ehitada päris suur ja korralik katusealune.

Miks katusealune? Mul näiteks kuivab metsa all ligi 40 tihumeetrit puitu millele on peale ehitatud kilest kate. Sarikad said improviseeritud sellesama materjali langetamisel tekkinud ülejääkidest(ladvad ja jämedamad oksad). Täiesti töötab. Selge, et tasuta ei saa tänapäeval mitte midagi, kuid enda töö eest siiski veel reaalselt raha välja käima ei pea. Kes oma tööd kui kõrgelt hindab on muidugi individuaalne. Sama lugu on mu meelest selle materjali hinnaga mida sa oma tarbeks oma metsast saad. Asja kõige suurem miinus ehk ongi see, et tänapäeva inimesel pole aega oodata. Kõike on vaja ruttu, kähku ja kiiresti, kuid palk tahab ju kuivada. Alati on ju võimalik viia palk kuivatisse kuid see ajab juba hinna mõttetult üles. Samuti ütleb kõhutunne, et kuivatis kuivatatud palk pole enam kvaliteedilt see mis ta olema peaks.

[Külaline]

....

Ei usu, et see viimistlusplaat paigale/terveks jääks vajumiste tõttu.
--

Minu lapsepõlvekodu oli/on 20-ndatel ehitatud palkmaja, mille seinad seest krohvitud..
Ei ole viimase 50 aasta jooksul seda krohvi keegi puutunud ja ega ta ideaalselt sile muidugi ei ole kah...
Hooldusvaba see lahendus ei ole, aga mskite tänapäevaste nippidega saab vast võimalikke kahjustusi rohkemgi ära hoida... miski liugkarkass vms ?

See on variant juhuks kui ohtrad puidupinnad närvidele käima hakkavad ja raha ja aega täienduseks tekib. Esialgu, enne küllastust võib palja palgiga elada kah...
Küll aga tuleks siis ehitamise ajal juba ette näha, et mõningaid seinu tahad ehk kunagi krohvima hakata ja selle jaoks ka varuruumi jätta...

"11 kWp PV süsteem maksab juba täna kaks korda vähem kui eestlase "keskmine" uus auto ja kestab samal ajal kaks korda kauem... ehk on siis 4 korda odavam "staatusesümbol" . Kas selle abil saavutatav energiabilanss lubab edasi ehitada kasvõi 200? (300?) mm palgist elumaju või saab ilma lisasoojustuseta palkhooneid 5 aasta pärast ainult suvila nime all registrisse kanda?"
..............
Kui nüüd rääkida küttesüsteemist, siis sellise 25cm soojustusega (optimaalne oleks ehk 35cm ringis) majal on keskmine küttevajadus 1kw/ 10-12m2 kohta. Oletame, et maja on 100m2. Sellisel juhul oleks vaja 8-10kw küttesüsteemi.

Mul on hetkel 130 ruudune 30-ndate karkass-maja elektriküttel, toetatud kahe õ/õ pumbaga.
Aastane elektrikulu 11 000 kWh.

siin all on ühe 11 kWp PV paigaldise aastatootluse graafik:
http://www.suntrol-portal.com/en/page/p ... rt/default

See on puhas elektrienergia. Soojuspump annab COP korda võimendust, seega kuni neli talvekuud tuleb võrgust muidugi miskit juurde nokkida või ahju kütta, kuid suvine elekter läheb selle eest müüki.

Mis puutub ehitusregistrisse kandmist, siis suure tõenäosusega küll ei saa jah muud moodi. Samas ei saa sulle keegi ettekirjutusi teha selles, et kas sa magad soojustuse ja küttega "puukuuris" või magad elumajas. Pärast kasutusloa saamist on sinu enda asi, kas sa viid sinna teleka ja voodi või mitte.

Kuidas seadusandlus praegu sätestab?... kui mul on maavaldus aga sellel ametlikult ainult suvila nime kandev ehitis, kas ma saan selle valla elanikuks hakata - ennast selle aadressiga elanike registrisse kanda?

Pangalaen on ajutine - külm sein on külm niikauaks kuni ta ükskord soojaks tehakse. 100m2 maja puhul pangalaenu makse asemel tuleb siis kütte-arve makse. On see siis kaudne kulu või mitte, aga ta on siiski olemas.

Mul on miskipärast tunne kogu seda maailmamajandust vaadates, et suuremat sorti inflatsioon on peagi tulemas Rikidel võlakoormad kaelas ja majandus seisab. Seega peaks just soodne moment olema kiirelt kohe laen võtta ja ruttu valmis ehitada. Pärast maksad kunagi kuupalga tagasi...
Aga eks igaüks pea ise need asjad oma mätta otsast otsustama..

[Külaline]

Siin eespool mainiti, et kui kokkuhoidlikult ehitada, siis 1000 € ruutmeeter saab ehk maja valmis + krunt ja liitumised.

Pärast ei pruugi selle väärtus aga kulutatud raha katta - siin näiteks 385 €/m2 koos krundi ja liitumistega, aga ei lähe kaubaks.
http://www.kv.ee/muua-palkmaja-karujarv ... 85817.html

[Külaline]

Pärast ei pruugi selle väärtus aga kulutatud raha katta - siin näiteks 385 €/m2 koos krundi ja liitumistega, aga ei lähe kaubaks.
http://www.kv.ee/muua-palkmaja-karujarv ... 85817.html

jah , karupesrses kohata inimest kellel on 80 000 taskus ja talle meeldib palkamaja on üsna hea ülesanne müügimehele sellesuhtes on palkmaja valik liiga personaalne, et mingit suuremat väärtust sellelt turul saada . Müügiks peab olema lisaväärtusena unikaalne disain, hea asukoht jne. Palkmajadel on ju kindel turg alati olemas, täna tundub, et üle keskmise rahakotiga inimestele eelkõige.

Iseenesest ei ole ju halb mõte ehitada palkmaja , kui see rajult meeldib ja plaan on seal surmani elada, lihtsalt muud majad on ise tehes täna kergem teha ja energiatõhusamad. Ise tehes ei mõtelda sellele väärtusele mida luuakse eriti ette, tehakse onn kuskile, kuidagi ja täpselt enda käe järgi. Tegelt jõuab keskmine pere(mees) ainult ühe korrra elus sellist tegevust (eluaseme ehitamine, soetamine) finantseerida. Palkmaju kannatab seest krohvida vabalt, siis aint tekib küsimus milleks see vaev palkidega, kui sõrestik kerkib kordades kiiremini ja odavamalt.

[Palkmaja1]

Ka minul palkmaja soov oli nii kindel, et muudsorti ei vaadanudki hiljem. Aga üht ma ütlen- alla 23-25cm palgist ära tee. Mina lasin teha 23cm freespalgist. Soojaarvutused ütlesid, et kui aknad 3-kordsed, villa laealla 30cm, siis andis 5a tagasi min normi välja. Freespalk= saekaatris palgi ümarad servad maha saagida. Vaheseinad tee ka palgist- siis ei vajuta katus seinu laiali, seob paremini ära... Ümarpalgil see mure ka, et mööbel, pilt seinale jne kehvem panna kui freespinna puhul....

Küsimus1- igal küttesüsteemil omad head ja vead. Peajagu soodsamat polegi. Erineb alginvesteeringu suurus.
Maaküttel ja Ioonküttel alginvesteering suurem, pärast soodsam, Õhkküttel alginvesteering väiksem, pärast elektrikulu suurem. Minu pooleli oleva palkmaja põhikütteks plaanitud ahi, lisaküte õhksoojuspump ....

Küsimus 2 - Mina soovitaksin lintvundamenti. See võtab kõige paremini palgi raskuse vastu. Kuna sul raha vähe, siis lintvundament odavam ka kui plaat- põranda valad hiljem sisse kui karp juba püsti. Ma pidasin poja 2. sünnipäeva liivapõrandaga majakarbis, külla kutsutud laps hüüdis- Liiva kast toas, ma tahan ka .
Mina tegin vundamendi fibost, taldmik + 4rida kive (1m kõrgust, 70cm maa alla, 30cm välja). Perimeetri soojustus ka siis 10cm peno ....

Katust otsides võtsin Monierist betoonkivide hinnapakkumise. 2009a oleks läinud 44tuh EEK. Kuu aega mõtlesin, kas ostan ära, siis aga tuli mingi lao tühjendusmüük ja sain 22tuh EEK kogu katuse kätte. Ise paigaldasin. 3 katuseakent läksid pärast peaaegu samapalju maksma kui kivikatus .

[sashaobrok]

paranda see ioonkütte viga ära....

[ELJ]

Okei, lugemist on juba kõvasti ja ka valukohti, mis tuleks läbi mõelda veel 2-3 korda.
Vundamendi osas pelgalt sellepärast, et see lintvundament odavam on,, ei maksa tormata. Soov oleks saada ikka maja, mis ka tulevikus ilma kõvema kõpitsemiseta kannataks kriitikat ja elada. Eriti tore oleks tulevikus ka lastele sealt veel midagi peale varemete pärandada.
Kahele lapsele jääb ühest vanalinna korterist paraku väheks.

Rahapoolega on täpselt nii, et seda ei ole kunagi üleliiga, küll aga on üsna kindel see plaan, et pangaga mingisugust koostööd tegema ei hakka.
Küll aga ei jõua mulle veel pärishästi kohale, miks see palgiga ehitus kallim on niipalju..
Ei pea ju otseselt sise ja välis töösid sellises mahus tegema, nagu aeroc või puitkarkass majal.

[ELJ]

Ühtlasi on puitkarkass maja ehitamine kohati tüütum ja kohapeal vist aeganõudvam?
Algselt sai korra vaadatud ka Termoplokk -i, aga selle tihke peno juures hakkas kriipima mõte, et kui hingav selline maja saab olema?

[Külaline]

Ühtlasi on puitkarkass maja ehitamine kohati tüütum ja kohapeal vist aeganõudvam?
Algselt sai korra vaadatud ka Termoplokk -i, aga selle tihke peno juures hakkas kriipima mõte, et kui hingav selline maja saab olema?

kas sa võtad ise reaalselt sae ja haamri kätte mõlemal juhul? Kui , siis võib tõesti tüütu olla. Asjad ei hinga, neil puuduvad kopsud. Sul kas on või ei ole ventsüsteemi .

[pikk88]

Okei, lugemist on juba kõvasti ja ka valukohti, mis tuleks läbi mõelda veel 2-3 korda.
Vundamendi osas pelgalt sellepärast, et see lintvundament odavam on,, ei maksa tormata. Soov oleks saada ikka maja, mis ka tulevikus ilma kõvema kõpitsemiseta kannataks kriitikat ja elada. Eriti tore oleks tulevikus ka lastele sealt veel midagi peale varemete pärandada.
Kahele lapsele jääb ühest vanalinna korterist paraku väheks.

Rahapoolega on täpselt nii, et seda ei ole kunagi üleliiga, küll aga on üsna kindel see plaan, et pangaga mingisugust koostööd tegema ei hakka.
Küll aga ei jõua mulle veel pärishästi kohale, miks see palgiga ehitus kallim on niipalju..
Ei pea ju otseselt sise ja välis töösid sellises mahus tegema, nagu aeroc või puitkarkass majal.

Eks hinna ajab üles see, et oskajaid mehi on tuntavalt raskem leida, kui karkassmaja püstitajaid. Seda tööd ei õpi paari päevaga selgeks, erinevalt kipsi paigaldamisest. Lisaks veel riistapark sinna otsa, sest akudrellist ja käsisaest jääb väheseks

[Külaline]

Ka minul palkmaja soov oli nii kindel, et muudsorti ei vaadanudki hiljem. Aga üht ma ütlen- alla 23-25cm palgist ära tee. Mina lasin teha 23cm freespalgist. .....

Kas sul tänaseks valmis?
Kui suur ja palju kokku maksma läks?
Mis on aastased küttekulud?

[ku16]

Kahjuks ei saa ka aru karkassmaja ja palkmaja seina hinna võrdlusest. Siin arutelus on välja toodud materjalide hinnad. Samas tuleb need materjalid ka paigaldada ,ehk lisandub ka töö hind. Käsitöö palkmaja seina m2 hind koos paigaldusega on ca 120-140 €/m2 (olenevalt tootjast) ,koos materjali ja tööga. Lisandub viimistlus (värvimine vms.). Kas tõesti karkassmaja seina m2 hind, koos tööga, samas valmiduses on 2-3 korda odavam,kahtlen selles väga. Aga kui armsad kolleegid karkassmaja tootjad suudavad minu kahtlusi leevendada siis võtan oma kahtlused tagasi ja hakkan homsest karkassmaju tegema.

[Külaline]

Algselt sai korra vaadatud ka Termoplokk -i, aga selle tihke peno juures hakkas kriipima mõte, et kui hingav selline maja saab olema?

Asjad ei hinga, neil puuduvad kopsud. Sul kas on või ei ole ventsüsteemi .

kaasaegne maja hingab läbi (soojustagastusega) ventilatsiooni. Läbi seina saab ju ka aga milleks taegast kütta...