Ehitusfoorum

Tere

Üürin korterit 1939. aastal ehitatud kivimajas ja siin on veel eestiaegsed vanad malmradikad. Küttearved on suured ja radikad pidevalt liiga kuumad. Radikatel on olemas reguleerimisketas, käepide on kadunud ja ketas ise kaetud paksu värvikorraga, aga ketta pealt saab lugeda ilusas eesti keeles, ühel pool "soe" ja teiselpool "külm" ja nende vahel 4 astet.

Tulin mõttele et lasen soojaõhupüstoliga vana värvikorra maha ja püüan tangidega regulaatorit kinnipoole keerata. Lugesin siis nõukaaegsete malmradikate reguleerimisekohta ja seal valdavalt ei soovitata isetegevuslikku reguleerimist. Radikas pidavat jääma tilkuma, võib kogu majas küttesüsteemi tasakaalust välja viia jne jne. Ei oska ka hinnata kas tegu on ühe- või kahetorusüsteemiga, sest torustik jookseb seina sees.

Samas kui süsteemile on algselt sellised regulaatorid projekteeritud, siis miks nad ei võiks toimida ka praegu?

Kas keegi asjatundlikum oskab kommenteerida, et kas võiks proovida sellist "iidset" radikat reguleerida?

Aitähh


https://drive.google.com/file/d/0ByWvwy ... sp=sharing


https://drive.google.com/file/d/0ByWvwy ... sp=sharing

kutsu mõni san tehnik ja lase moodsate termostaatide vastu vahetada. Lootus, et see kraan veel töötab on 0. Sa võid seda tempi oma korteri piires niimoodi regullida, aga ega see su küttearveid vähemaks ei tee.

Jutt käib ilmselt ühetoru süsteemist. Seal on ülimalt ohtlik ise reguleerida, veidi vale pööre ja kogu ühistu külmas.
Nõuka aegseid kraane oli 2 tüüpi - rauast ja pronksist. Rauast kraani ära näpi - see võib lisaks tilkumisele ka suurema uputuse korraldada. Pronksist võid vabalt näppida, kui vaid esmalt lahti saad. samas ühe toru süsteemis polnud need mitte reguleerkraanid vaid ventiilid. seega vaheasendis saad kogu püstaku kinnisesse asendisse. Kui ag saad oma radika välja lülida, kuid kogu püstak toimib siis miks mitte kui korteris on ülekütmine. Lasnas ämma juures saigi üks kraan sedasi püsivalt uude asendisse pandud - siiani pole ülekütmisega ühistu viitsinud tegeleda.

Küttesüsteem on ikka ühistu rida. Igamees seda oma suva järgi (loe: foorumist saadud juhiste järgi) näppida ei tohi!

L

Kalvis kirjutas: Nõuka aegseid kraane oli 2 tüüpi - rauast ja pronksist. Rauast kraani ära näpi - see võib lisaks tilkumisele ka suurema uputuse korraldada. Pronksist võid vabalt näppida, kui vaid esmalt lahti saad. samas ühe toru süsteemis polnud need mitte reguleerkraanid vaid ventiilid. seega vaheasendis saad kogu püstaku kinnisesse asendisse. Kui ag saad oma radika välja lülida, kuid kogu püstak toimib siis miks mitte kui korteris on ülekütmine. Lasnas ämma juures saigi üks kraan sedasi püsivalt uude asendisse pandud - siiani pole ülekütmisega ühistu viitsinud tegeleda.

Mõnele jättis see nõukaaeg ikka übersügava jälje.

Loodan, et isegi 76 aastat tagasi nii lollid ei oldud, et selline reguleerimise võimalus pandud oleks kui 1 kraani reguleerimine oleks mõjutanud mitut korterit (tuba).
Kui korteris eraldi energiaarvestit ei ole, siis ka küttearved oluliselt ei vähene kui oma korteris vähemaks keerad (mingil määral ikkagi peab vähenema, sest kokkuvõttes majas kulub vähem kütet), küll aga võimaldaks reguleerimine saada sobivama toatemperatuuri.

Enamus nõuka paneelmajadest ühetorusüsteemis olidki selliste kraanidega. Õnneks olid pea kõik roostes, mistõttu tavainimene neid kruttima ei pääsenudki.
Kui on korteris ülekütmine ja kraaniga viid oma radika välja akna avamise asemel siis hoitakse kokku kütet ühistu tasandil. See on hea. Paraku siiani ühistu juhtide seas pole inimesi kes taipaks, et korras, tasakaalus ja õigesti reguleeritud küttesüsteem hoiab ära ülekütmise ja annaks säästu. Ja nii ongi paljud ühistutes tavaline - paljud korterid on ülekütmises, teised jälle alakütmises. Ülekütjad teevad akna lahti ja alakütjad kaebavad kuni ühistu lõpuks kütmise intensiivsust tõstab - jälle kaod.