Ehitusfoorum

Andke nõu...ühed targad müüsid ja teised paigaldasid, nüüd nuputavad, et miks ei funka.
Nagu pumba välja lülitan, tõuseb temp näitaja süsteemist tuleva küttevee tasemele, nagu sisse lülitan, kukub 10'C, reaalselt tiirleb kontuurides praegu 23'C ja põrand on jahe, kõik pead on aga max lahti.
Loendurid tuksuvad kuskil pooles vinnas ja on nähe, et ringlus olemas.
Kas võib olla, et pump läheb vastuollu süsteemist tulevaga?

Päris pikad kontuurid on...

Põrandaküte 25m2 toas ei tohiks küll mingi eriline maht olla, 200 oli samm vist torul..

Ei ole väga põrandakütte spets, huvitav kas see on mingi levinud meetod, et pump pannakse sellise koha peale? Minu arust ei ole hea koht ja probleem võibki selles olla. Paneks pumba ülemisest kolmikust paremale (kolmiku ja kollektori vahele) ning sinna torule kus praegu pump on, tagasilöögiklapp, sel juhul raudselt töötab õigesti.

Kui kõiki nooli uskuda siis mida imemoodi see asi üleüldse peaks töötama ? Mõlemad kollektorid lükkavad vett torusse. Kuskohast see vesi sealt torust välja peaks minema ?

Tony6 kirjutas:Põrandaküte 25m2 toas ei tohiks küll mingi eriline maht olla, 200 oli samm vist torul..

Ei olegi mingi spets, aga minu mälu järgi üle 100jm toru ei soovitata ühte kontuuri paigaldada. Kui veidi arvutada, siis 150mm sammu puhul kulub 1m2-le ca 6jm toru ehk 6x25=150jm. Ja kui oletada, et 200mm samm(postituses on kirjas oli samm vist), siis kulu oleks 4x25= 100jm + kollektorist ja tagasi ehk väga piiripealne. Ei mäleta veel täpselt ka seda, et kas torude max lubatud pikkus sõltus ka torude läbimõõdust.

Urmas

Ei ole midagi keelatud. Lihstalt toru tagasijooksu poolne ots ei soojenda peaaegu midagi sest kogu soojusvahetus on juba ära toimunud.

Probleem ei ole pildil olevas süsteemis vaid küttevee väheses soojuse hulgas.

Kui pildil olev pump surub kõvemini kui eelnev pump, siis selle skeemi järgi nö. surub pealetuleva sooja vee läbivoolj kinni.

Kütja66 kirjutas:Ei ole väga põrandakütte spets, huvitav kas see on mingi levinud meetod, et pump pannakse sellise koha peale? Minu arust ei ole hea koht ja probleem võibki selles olla. Paneks pumba ülemisest kolmikust paremale (kolmiku ja kollektori vahele) ning sinna torule kus praegu pump on, tagasilöögiklapp, sel juhul raudselt töötab õigesti.

Täpselt nii võiks olla nagu sa kirjeldad. Mul on endal radiaatorite küttering niimoodi lahendatud ja toimib ilusti.

Hetkel ju kui põrand on soe ja soojust niiöelda juurde pole vaja põrandasse anda siis käib põranda kontuurides ringlus. Nii kui sooja on vaja juurde anda keerab ülemine segamiskolmik põrandakütte kontuure ringiajava pump otsa kinni. Jääb tunne, et see süsteem ei ole kunagi tominud ja ei hakka ka antud teostatud skeemi järgi.

sry jah, pildil on sinised nooled valepidi, ikka tagasi jooksevad kontuurist all

Palun kirjelda või näita pilti küttesüsteemi teistest sõlmedest.

Adlolf kirjutas:Palun kirjelda või näita pilti küttesüsteemi teistest sõlmedest.

Miks? Kas saad pildi põhjal öelda, kas kütteveel on piisavalt soojust? Enne ütlesid, et probleem ei ole pildil olevas süsteemis vaid küttevee väheses soojuse hulgas. Kas said oma eksimusest aru?

Tony6 kirjutas:Andke nõu...ühed targad müüsid ja teised paigaldasid, nüüd nuputavad, et miks ei funka.
Nagu pumba välja lülitan, tõuseb temp näitaja süsteemist tuleva küttevee tasemele, nagu sisse lülitan, kukub 10'C, reaalselt tiirleb kontuurides praegu 23'C ja põrand on jahe, kõik pead on aga max lahti.
Loendurid tuksuvad kuskil pooles vinnas ja on nähe, et ringlus olemas.
Kas võib olla, et pump läheb vastuollu süsteemist tulevaga?

See sõlm nimetatakse "põrandakütte segamissõlm", ta lisab põrandakütte pealevoolule jahtunud tagasivoolu küttevee.
Kui lülitat välja sõlme pumpa - siis segamist ei toimu ja pealevoolu temperatuur tõuseb kuni radiaatorkütte pealevoolu temperatuurini.
Seel juhul üleval vasakul paigaldatud regulventiil termopea ja anduriga automaatselt läheb kinni, kuna reguleeritud temperatuurile u 35-37C
See tähendab et pump peaks töötama kokku aega. Skeemis kõik Oki.

Aga kui kollektori vahel paigaldatud pump võimsam kui pump paigaldatud radikaküttele - siis ringlus toimub põhimõtteliselt ainult PK kontuuride vahel (tagasivoolust pealevoolule).
Radikakütte pumba võimsus väheneb et osa vee vooluhulga kasutatakse radiaatorite jaoks.
PK-pumba vaja panna reziimile "minimum", ja RK-pumba "maksimum". Vasakpool all tagasivoolukollektori ventiil (valge pea) vaja maksimum lahti teha.
Kui see ei aita - siis võib iga radiaatori tagasivoolu vetiili pooleks (või rohkem) kinni panna, et vähendata kasutatava seal vooluhulga.

Kui vaja et PK akab töötama ilma pumbata - siis vaja 3T-ventiilile paigaldatut anduri lihtsalt ära võtta, või isoleerda pealevoolu temperatuurist.
Seel juhul pealevoolu ventiil/termopea vaja lahti teha ainilt 1/4 või 1/5.

LP

Skeemil ei ole häda midagi. See puht Uponori Push-lahendus.
Samas on kontuurid liiga pikad. Samm 200 tähendaks kontuuri pikkuseks 125m. Kas see on probleem, ma ei tea. Ei näe pumba marki.
Võibolla ei olegi sul probleemi, sest põrandakütte üles kütmine on pikk protsess. Las süsteem käib 24h ja vaata, mis tulemuse siis saad.

Lambuke kirjutas:Skeemil ei ole häda midagi. See puht Uponori Push-lahendus.
Samas on kontuurid liiga pikad. Samm 200 tähendaks kontuuri pikkuseks 125m. Kas see on probleem, ma ei tea. Ei näe pumba marki.

See ei ole Uponori Push, pump teine.
Seal

(Põrandakütte kollektori komplekt 3 sektsiooniga koos Wilo Yonos Para 25/6 tsirkulatsioonipumbaga, HIND 335.-). Komplekti tootja nimi - teadmata.

Kontuurid liiga pikad, õige, sammuga 200 1m2 sisaldab 5jm toru. Ruum 50m2 = 250jm, 2 kontuuri x 125jm.
Kui kontuurid pikkemad nagu soovitab tehnoloogia - saame rohkem kui 5gr temperatuuri kaotus, pealevoolu ja tagasivoolu vahe (deltaT). Kontuurid ei pea olema pikkemad kui 100jm, ja see peaks teadma iga õige põrandakütte paigaldaja, ja meie variandil peaks olema paigaldatud min 3 kontuuri x 83jm. On arvestuse reegel: külm ruum (nt keldriruum) tahab lühemad kontuurid (külmad seinad, suurem soojuse kaotus, ...)

Nagu on oleme näinud Tony6 piltil - seal pealevoolu temperatuur ainult 33-35 gr, peaks olema std 42gr. See tähendab et PK saab vähem välja anda soojuse kW. Pikad kontuurid veel vähenavad soojuse väljaandmist.
Ruum 50m2 tahab min 0,06x50=3kW või 0,06kW/1m2 kohta.
Selline lugu.

Kui on võimalik - siis pelavoolu temperatuuri tõstmine kuni 50gr natuke parandab situatsiooni.
LP

Misasi see 5gr temperatuuri kaotus on ?

dumbuser kirjutas:Misasi see 5gr temperatuuri kaotus on ?

Pealevoolu ja tegasivoolu temperatuuride vahe ΔT 5°C
LP

gr tähendab siis kraadi või ?

prosanteh kirjutas: Ruum 50m2 tahab min 0,06x50=3kW või 0,06kW/1m2 kohta.

LP

Ruumide soojuskaod ei sõltu ruumi põrandapindalast vaid ikka välispiirete pindalast ja omadustest ning temperatuuride vahest hoones sees/väljas.
Samuti on 60W/m2 kohta suht niru soojustus. Samas, ega põrandaküttega väga palju rohkemat kätte saagi.

Aga eks siin foorumis juhtub ikka nii, et teema algataja kaob ära ning ülejäänud jahuvad edasi
Ise soovitaksin, et vaata projektist Seal peaks olema toodud ruumide soojuskaod, vooluhulgad kontuurides, temperatuurid jms.