Ehitusfoorum

tere

ei tea kas on õige platvorm küsimiseks.
100 a vana palkmaja koralikul maakivivundamendil 7x11, üks külg teisest ca 20 cm pikem alles jääb vaid karp, tuleb uus katus jne
sellele 7x11 osale oli millalgi hiljem juurde ehk otsa ehitatud 7x5 meetrit aga nõnda et vundamenti polnud jms ning kõigest sellest tulenevalt lammutasin selle 7x5 osa üldse ära ja tahan sarnase põhiplaani põhjal samasuguse 7x5 uue karkassi ehitada kuid peale lammutamist selgus et see terve osa on rombikujuline ja nii et üks külg veel 20 cm pikem. loodan et siiani on arusaadav olnud jutt. nii, aga nüüd kui uue 7x5 vundamendi maha märkisin ilmnes et 20 cm erinevus kasvab tulevase maja külged puhul 30 cm peale? mida teha? uue osa peaks ikka vinklisse tegema? või selle hälbe kuidagi hajutama ? ´aga kui ei hajuta ja teeb ühe maja otsa vinklisse ja kui sarikatega teise otsa jõuab siis seal ootab30 cm nihe?

tuulehoog kirjutas:tere

ei tea kas on õige platvorm küsimiseks.
100 a vana palkmaja koralikul maakivivundamendil 7x11, üks külg teisest ca 20 cm pikem alles jääb vaid karp, tuleb uus katus jne
sellele 7x11 osale oli millalgi hiljem juurde ehk otsa ehitatud 7x5 meetrit aga nõnda et vundamenti polnud jms ning kõigest sellest tulenevalt lammutasin selle 7x5 osa üldse ära ja tahan sarnase põhiplaani põhjal samasuguse 7x5 uue karkassi ehitada kuid peale lammutamist selgus et see terve osa on rombikujuline ja nii et üks külg veel 20 cm pikem. loodan et siiani on arusaadav olnud jutt. nii, aga nüüd kui uue 7x5 vundamendi maha märkisin ilmnes et 20 cm erinevus kasvab tulevase maja külged puhul 30 cm peale? mida teha? uue osa peaks ikka vinklisse tegema? või selle hälbe kuidagi hajutama ? ´aga kui ei hajuta ja teeb ühe maja otsa vinklisse ja kui sarikatega teise otsa jõuab siis seal ootab30 cm nihe?

tee siis teine külg ka 30 cm pikem lihtsalt, kui ei saa sja "vinklit" himustad, siis tee sisesein sirgeks

vinklit ei himusta, esteetilises mõttes on suva, üritan vaid ette mõelda võimalike probleemide peale mis võivad hakata ette tulema sellise rombikujulise karbi puhul... sarikad tuleb ka veidi viltu siis paigaldada, viltusest otsaseinast tulenevalt.
katusekattele mõeldes jookseb see vähenegi teadmine ja ettekujutusvõime täiega kokku....

no pole diagonaalid võrdsed ju rombi puhul, kas nii on võimalik katust teha?

tuulehoog kirjutas:no pole diagonaalid võrdsed ju rombi puhul, kas nii on võimalik katust teha?

aga tee aint üks nurk üleminekuks katusest teise nurgaga ilma joonist nägemata on teistel väga raske seda ette kujutada.

Viilkatuse küljed võiks ikka olla nagu pooleksmurtud A4 paberileht, täisnurksed, mõlemad küljed ühtede mõõtudega. Hoone pikiseina pikkuste erinevused hajutab ehk otsaviilude erinevate laiustega ära

Selgitavast joonisest oleks abi. 11m harjapikkuse peale on külgseinte pikkuste erinevus 30 cm? 2,7%... Kas olemasoleval vundamendil on laiuse mõttes mingi varu, mille arvel saad seda erinevust vähendada?

Rookatust sa vist ei taha? Bituumen/PVC rullmaterjaliga saaks 2,7% erinevuse lihtsalt ära hajutada. Aga nt profiilplekk või katusekivi vist ei võimalda teha rombjat katust nii, et see silma ei torka. Kui valid katte, mis eeldab täisnurkset katust, siis keskmisest pikemad räästad aitavad visuaalselt ära petta. Mina arutaks teemat mõne arhitektiga.

aitäh-aitäh.
täpselt nii ongi et 11 m harjapikkuse juures on külgseinte erinevus 20 cm. ja nüüd kui maakividest uus 7 m pikk vundament sai otsa juurde ehitatud(täisnurgas) saab 18 m harjapikkuse juures külgseinte erinevus olema 30 cm. ärge küsige kuidas aga nii on. ja sinna pole miskit teha, sest nagu ka aero märkas küsida, pole vundamendil ka erilist varu.
arhitektiga, õigemini projekteerijaga sai arutatud ja tüüp ütles et anna aga minna, kui üles st katusele hakkad jõudma küll siis ka lahendus tuleb.
praeguse seisuga mõtlen et midagi peitma ei hakka, vbl vastupidi, näiteks viimistlusega rõhutabki täisnurkse katuse viilualuse karniisi võikuidassedanimetataksegi erinevat laiust. et sihuke maja ehitati kunagi, 3 klassi külakooli, vbl täisnurga võtmist ei õpetatud...

igaks juhuks täpsustan et kui kellelgi esimest postitust lugedes tundub et miskit ei klapi, siis lammutatud 7x5 majaosa asemele ei kerkinud viimase nädalaga mitte samas mõõdus 7x5 vaid 7x7 uus vundament. ruumist tuli nats puudu.

Olen seda teemat lugenud mitmel korral ja kunagi pole aru saanud, et milles on probleem? Hea lõpuks kuulda, et projekteerija pole algaja....ja et sellisesse paanikasse oma elukogemusega kaasa ei läinud.
Kui A-sarikatega katusel on külgseinad erinevad, siis sarikate paigaldajal on väike peavalu ja rohkem sebimist. Aga visuaalselt, nii pika põhikatuse harjaga hoonel see eriti välja paistma ei jää. Edu!

taastaja

Ps. Muidugi telliskatusekatte või tellisprofiili korral jooksevad, sarikate erinevate pikkuste korral katusekülje otstel, katusekatte põiki jooned harjal viltu. See võib üldpilti vähe rikkuda. Siis soovitaks korrapäraselt rõhtjooni jätvaid katusekatteid vältida.

Külaline kirjutas:
Ps. Muidugi telliskatusekatte või tellisprofiili korral jooksevad, sarikate erinevate pikkuste korral katusekülje otstel, katusekatte põiki jooned harjal viltu. See võib üldpilti vähe rikkuda. Siis soovitaks korrapäraselt rõhtjooni jätvaid katusekatteid vältida.

Kummad seinad nüüd konkreetsel hoonel ühepikkused pole, jutt on ikka piki ehk harjaga paralleelsetest seintest? Kui nii siis sarikad tulevad ikka ühepikkused ju

jah, sarikad oleks ikka ühepikkused(maja pikemad küljed on ebavõrdse pikkusega) , ja kui paigaldamist alustada nn uuest otsast, mis täisnurkne siis teise otsa jõudes jääb siis viimasel sarikapaaril ühest otsast toetudes müürilatile 30 cm puudu majanurgast. roovitus tuleb siis ühest viilu otsast üle, noh palju pannakse ei veel seda jõudnud vaadata, ca 50 cm ütleme, ja teisest otsast 80 cm jääb viiluotsast üle. siis on mõlemad viilkatuse küljed täisnurgad ja katteks võib kõike panna. see 50 ja 80 cm hakkavad silma vaid maja otsast ja see on üsna jõhker vahe et seda peita pole mõtet, ja ei saagi, las ta olla

Ehk siis tegelikult läheb tuulekastide ehitusega jamaks. Kui teed nii, et sarikas låhemal kåljel ei tule mingi lisatoestusega 30 cm åle serva, siis jooksevad tuulekastid vist rööpkålikusse räästast harja poole åhes otsas. Kui tood sarika åhel pool åle serva, siis tulevad tuulekastid seina suhtes erineva paksusega. Teine variant tundub normaalsem. Kui tood molemalt poolt ule serva, saad 30 cm hajutada kahele poole ja siis tuleb 15 cm kitsam.

tuulehoog kirjutas: täpselt nii ongi et 11 m harjapikkuse juures on külgseinte erinevus 20 cm. ja nüüd kui maakividest uus 7 m pikk vundament sai otsa juurde ehitatud(täisnurgas) saab 18 m harjapikkuse juures külgseinte erinevus olema 30 cm.

Vabandan, et valesti aru sain.
Kui pikkiseinte vahel on erinevus, siis see juba lust ja lillepidu...kõik sarikad tulevad ju ühesugused jne.

Meite külas nii lihtne see asi kahjuks ei ole. Ehk kolmandikul kõigist tänavatest kulgevad kruntide piirid mingi päris suure nurga all võrreldes tänava telgjoonega. .. ja majad ja tulemüürid on ehitatud mööda krundi piire ikka. Ei tea, miks vanal ajal nii krunte välja mõõdeti? Ju oli liiga igav.
Lisan ka ühe pildi, millel vana maja ja muide kõik seinad ei pikkusega






taastaja

jaotad sarikad sektoriteks alumise otsa järgi. Peale tavaline roov ja kivideks nt Monier Rubin. Need rubini kivid mängivad 8-10 mm ühe kivi piires, lõdvalt saad selle 20 cm laiemaks alumise serva.

Mul panid estlanderi mehed katust, kaks meest teineteisel pool ja no ei lähe otsa tuulekasti juures äärekivi normaaselt - ei jää otsalauaks ruumi ühel pool. Lappasid katust ringi 3x - no ei saa. Ütlesivad siis et sul katus trapets. Siis lugesin kivid kokku - joppenpuhh, tüübid olid ühele poole katust lõpuotsas pannud 1 kivi vähem... Helistasin, tuli mees kohale, häbi oli, lappas veerand katuse peale ühe kivi juurde. siis oli kõik hästi. Moraal - rubini kiviga annab lahedalt mängida.

Pärsat mehed rääkisid et pole sellist kivi näindki, et see nõuab oskusi jne. Muidu kivid 2-3 mm liiguvad aga see palju rohkem.

Seega - õige kiviga saad ilusasti oma trapetsi katuse alla nii, et konn kaa ei köhi.