Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Palkmajade teema
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas val »

xxx111 kirjutas: 04 Dets 2022, 11:47
...seda enam ma otsiks võimalust teha nii, et pole vaja seda lisaseadet...
Lisaseade koos jooksvate kuludega võib osutuda optimaalsemaks kui muud võimalused...
Võib, aga ei pruugi ja selle teada saamiseks on kõige mõistlikum viis mitte ehku peale valmis ehitada vaid paberil arvutada-mudeldada spets programmidega. Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse kohta on isegi juhend kirjutatud. Tellija seda omale selgeks tegema ei pea ja soovitus on pädevate spetside käest abi otsida. Ideaalis ma võtaks nii projekti koos vastava nõustamisega kui vastavad kontrollarvutused samast büroost ja lähteülesanne oleks "palun võimalusel ilma aktiivjahutuseta" või "aktiivjahutus ainult juhul, kui see on kõige kuluoptimaalsem".
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

val kirjutas: 04 Dets 2022, 11:18 Ping, seda enam ma otsiks võimalust teha nii, et pole vaja seda lisaseadet. See võimaldaks lisaks vabaneda seadme soetamise ja hooldamise kuludest lisaks juba mainitud energia kulule.
Kas nimetad "jahutusvõimalusega põhi kütteseadet" lisaseadmeks?

Tean mitut uut elamist, kus alguses suure optimismiga ehitatud soojamüüriga pliit on osutunud hiljem tegelikult "lisaseadmeks" ja tagantjärgi ohkamiseks, et "vast läheb kunagi vaja", sest seda igapäevaselt kütta pole tegelikult vajadust.
Sest suvel ajab kuum pliit maja veel soojemaks ja talvel on ebamugav külma kuuri puude järgi käia.

Isegi kui kodus samakat ajada või mahla aurutada, saab induktsioonpliidil seda kvaliteetsemalt teha ja kui omal on PV tootmine olemas, siis lisanduva kuluta.

Muidugi kui maja on hõre kuur, siis peab koguaeg "tuli all olema" aga näiteks minu (normaalselt soojustatud majas) oli Novembri kogu majapidamise kulu ainult 535kWh ja nii väikse kuluga ei tasu maakütteseade majanduslikult ära.
Arvatavalt on ka plaanitud 7x10m mõõtudega maja piisavalt mõnusalt väike ja väikse soojatarbega.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas val »

ping kirjutas: 04 Dets 2022, 13:46.. Kas nimetad "jahutusvõimalusega põhi kütteseadet" lisaseadmeks?..
Kuna pikk88 ütleb, et hoonet on plaanis kütma hakata põhiliselt põrandaküttega, siis mis nipiga saab õsp olla põhiküte? Õsp korda olen omakorda kuulnud, et seda ei soovitata üldse põhikütteks isegi siis, kui see kõikse odavam (kuluoptimaalsem) on.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

val kirjutas: 04 Dets 2022, 16:30
ping kirjutas: 04 Dets 2022, 13:46.. Kas nimetad "jahutusvõimalusega põhi kütteseadet" lisaseadmeks?..
Kuna pikk88 ütleb, et hoonet on plaanis kütma hakata põhiliselt põrandaküttega, siis mis nipiga saab õsp olla põhiküte? Õsp korda olen omakorda kuulnud, et seda ei soovitata üldse põhikütteks isegi siis, kui see kõikse odavam (kuluoptimaalsem) on.
Plaane võib ju palju olla aga seni kuni asjad pole läbi arvutatud ja elus katsetatud pole midagi selge.
Minul oli ka plaan ja teostus, et hakkan põrandaküttega 1 korrust kütma aga juba teist talve on põrandaküte avariikütte/lisakütte staatuses, sest toa temp ei lange +22C'ni alla, et põrandakütte klapid kollektoris avaneksid.
(Kusjuures on mul kergpaigaldusega põrandaküte, nii et ca 15 minutiga saan laminadi pealispinna tembi tõsta üle +40C ja põrandabetoonis on varuks 2kW (külmumiskaitse) kaabel millega kütsin esimesel talvel hoonest ehitusniiskust välja.
Ehk teen elulisi katsetusi "väikse maja" soojusenergia jaotuseks.)

Üks on selge, et "väikse soojatarbega" (-20C välistembil alla 3kW) maja kütmiseks ei ole maasoojuspump mõtekas, sest alginvesteering ei tasu ennast seadme arvestuslikul eluajal ära.
Selle pärast ei toodeta ka alla 4kW võimsusega maasoojapumpi.

Kui keegi toodaks 2,5kW võimsusega maasoojuspumpa, mis tarbiks võrgust ca 500W 1F võimsust, sobiva soetushinnaga, siis see oleks igati kaalumist vääriv seade ja arvatavasti katsetaks seda seadet ka ise.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

val kirjutas: 04 Dets 2022, 16:30 ... Õsp korda olen omakorda kuulnud, et seda ei soovitata üldse põhikütteks isegi siis, kui see kõikse odavam (kuluoptimaalsem) on.
"ÕSP" on seadme tehnoloogilise protsessi nimetus aga mitte seadme toimise disaini määratlus.

Sõnade tähendustel on oluline vahe, ehk iga soojusenergiat "tootev seade" kõlbab hoone kütteks aga mitte iga "samal tehnoloogial" töötav seade ei sobi ruumikütteks, kus pidevalt asuvad inimesed.

Siit selgub, et ongi osaliselt õigus ja nii nagu seadmete kasutusjuhendites on kirjutatud, et IGA Õsp ei sobi sellise ruumi kütteks, kus asuvad pidevalt inimesed.
Aga on olemas ka sellised seadmed, mis inimeste eluruumi kütteks sobivad.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas val »

Hr ping, mis msp, millest sa räägid? Ma soovitan ehku peale valmis ehitamise asemel väheke raha paberil arvutamise-mudeldadamise peale kulutada, sh kütte ja jahutuseg seotud spets arvutused. See on asi mida ise teeksin täna teisiti võrreldes oma ehitamisega.
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 480
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

Tean mitut uut elamist, kus alguses suure optimismiga ehitatud soojamüüriga pliit on osutunud hiljem tegelikult "lisaseadmeks" ja tagantjärgi ohkamiseks, et "vast läheb kunagi vaja", sest seda igapäevaselt kütta pole tegelikult vajadust.
Sest suvel ajab kuum pliit maja veel soojemaks ja talvel on ebamugav külma kuuri puude järgi käia.

Isegi kui kodus samakat ajada või mahla aurutada, saab induktsioonpliidil seda kvaliteetsemalt teha ja kui omal on PV tootmine olemas, siis lisanduva kuluta.

Muidugi kui maja on hõre kuur, siis peab koguaeg "tuli all olema" aga näiteks minu (normaalselt soojustatud majas) oli Novembri kogu majapidamise kulu ainult 535kWh ja nii väikse kuluga ei tasu maakütteseade majanduslikult ära.
Arvatavalt on ka plaanitud 7x10m mõõtudega maja piisavalt mõnusalt väike ja väikse soojatarbega.
:hello:
[/quote]
.....minu tädi Maali kulutas nov 2022, 213 kw/h elektrit, Ta ka ei plaani maasoojuspumpa muretseda!! Ei pidavat ära tasuma!!
Kaasfoorumlane pikk88 võiks modedele märku anda, et pole vaja oma teemasse igasugust sodi kirjutamist lubada!
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

kaimagk kirjutas: 04 Dets 2022, 19:34 .....minu tädi Maali kulutas nov 2022, 213 kw/h elektrit, Ta ka ei plaani maasoojuspumpa muretseda!! Ei pidavat ära tasuma!! ...
Kui Tädi Maali ei ela võrdväärse suurusega majas ja pole teada, et kas Tädi Maali majas kasutatakse automatiseeritud kütet, siis Tädi Maali maja energiakulu võrdlusega pole selles teemas mitte midagi teha.

Täpselt sammuti nagu erinevad tavalise 10 aasta vanuse 250m2 suuruse maja küttelahendused, kaasaegse "väikse, ökonoomse maja" küttelahendustest.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

xxx111 Moosikelder/tehnoruum pole minu ettekujutuse kohaselt päris võrreldavad autogaraaziga. Garaaz on ikkagi rohkem mugavus, mitte hoone juures ilmtingimata vajalik ehitis.
Mul on pinnas selles mõttes kuiv, et põhjavesi on 12+ meetri sügavusel ning esimesed savitükid tulevad samuti kusagil 6+ meetri sügavusel. Kõrvalkrundil asub elumaja mille köögi all on pisike kartulikelder muldpõrandaga. Seal pole kunagi olnud mingit niiskusprobleemi. Ja kui nüüd ehitada 6x6 täisbetoonist plaadile 190mm Columbia kivist betoneeritud sein ning see katta pealt paneelidega ning väliskülgedelt isoleerida pinnasest peale põletatud SBSiga ning soojustada 100mm paksuse EPS100ga siis peaks mu mõistuse järgi olema lahendatud ka teoreetiline niiskusmure. Hoonest kaugemale, pinnasele rajamisel oleks minu jaoks kõige suurem pluss see, et pole tarvis kaevata suurt auku kuhu vedada hiljem materjali ehitamiseks ning tagasitäite tegemiseks. Ehk üleüldine ehitamismugavus. Samas tõi T25 ilusasti välja ka need lisaplussid kommunikatsioonide hooldamise näol mis tekkivad, kui kelder on rajatud hoone alla.
Ping, kui hoone on põhja-lõuna suunalise harjaga ja katus 45 kraadise kaldega siis ju paratamatult on mingi osa päevast üks katusepool varjus. Samuti on ebamugav hooldada neid kõrgel asuvaid paneele. Mul muidugi puudub ettekujutus kui tihti seda tegema peaks, kuid kord aastas tuleks neid ju ikka puhastada. Seda oleks aga lihtsam teostada, kui paneelid oleksid paigaldatud maapinnal asuvate raamide külge. Paneelide paigaldamine hetkel väga teoreetiline tulevikumuusika, sest esmatähtis on hoone elamiskõlblikuks saada. Seda muidugi võimalikult väheste kulutustega ning piisava kvaliteediga, et hiljem ei peaks enam suuri ümberehitusi tegema. Olen nagu aru saanud, et tänapäeval võib elamiseks ehitada vaid liginullenergiahooneid ning seda klassi ei ole võimalik saavutada ilma, et projekti oleks märgitud näiteks PV paneelid, ÕSP jne. Sinu jutt madalast energiatarbest on otseloomulikult ahvatlev, kuid kuna mul krunt asub keset põldu (põlispuud ümber krundi serva ei ole mestaga võrreldav tuulekaitse) siis on paratamatult kahtluseid, et kogu hoone saab soojana hoida ilma pliidi ja/või ahjuta. Eriti veel siis kui keset talve toimub pikem elektrikatkestus.
Otseloomulikult unistada ju võib, et kui saab 200-300 kWh kuus hakkama siis ei viitsi tänapäeval keegi enam puid vedada ja ahju kütta, kuid ise eelistaks olla valmis ka selleks, kui elektrikulu ületab kordades planeeritut või siis kasvavad hinnad lihtsalt üle pea. Ahjukütmiseks materjali varuda on aega terve aasta, kuid elektrit tagavaraks hetkel ei korja ning raha sööb inflatsioonimoolok näpuvahelt lihtsalt ära. Tagantjärele hoonesse korralikku korstent ehitada ning küttekoldeid rajada on küll kallis ettevõtmine.
Tegin ka ühe algelise ruumijaotusplaani ja ilmselgelt on kõige keerulisem kitsaskoht koridoriosa. Kui kõik muu mahuks veel ära siis trepp võtab ära hunniku ruumi, kuid seda elutuppa paigutada ei tahaks, sest teisel korrusel tahaks suurema magamistoa teha lõunakülge. Keskele WC (kahel vannitoal nii väikses majas pole küll mingit mõtet) ja põhjakülge ka ühe magamistoa. Lisaks jääks keskele väiksem koridor-trepihall.
Pilt
Torutööd Tartus 56 932 898
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas val »

pikk88 kirjutas: 05 Dets 2022, 11:19... Olen nagu aru saanud, et tänapäeval võib elamiseks ehitada vaid liginullenergiahooneid ning seda klassi ei ole võimalik saavutada ilma, et projekti oleks märgitud näiteks PV paneelid, ÕSP jne. ...
Seda ei tahaks uskuda, et ilma õsp-ta pole võimalik? Kui aktiivjahutust ei vajata (selliselt projekteeritud) ja küttevajadus on tagatud (misiganes viisil), siis millest tuleneb õsp vajadus?
pikk88 kirjutas: 05 Dets 2022, 11:19 ... kuna mul krunt asub keset põldu (põlispuud ümber krundi serva ei ole mestaga võrreldav tuulekaitse) ...
Mõni aeg tagasi kui ise ehitasin, siis targemad rääkisid, et piisava maa olemasolul (linnas reeglina ei saa) on kõikse mõistlikum (nii rahaliselt kui muud aspektid) teha ühekordne hoone.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

@pikk88
xxx111 Moosikelder/tehnoruum pole minu ettekujutuse kohaselt päris võrreldavad autogaraaziga.
Aga kus ma viitasin, et on...

@val

Isegi valiksin võimalusel ühekordse maja...
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Prill »

Kelder on tõesti tänapäeval väga lai mõiste ja vajaks otstarbe lisandit juurde. Hoidiste hoidmiseks kelder eeldab lausa erinevat lahendust, kus kelder kasutab temperatuuri hoidmiseks maapinna sisest temperatuuri nn külmiku temperatuur 5..7C ehk sellise keldri seinte-põranda soojustamist tuleks vältida ja soojustada tuleks keldri lagi-sokliosa, et minimeerida väliskeskkonna mõjusid keldri kliimale.
Aga kui räägime nö keldrikorruselt, mis võib olla ka pea täievääriline elamisekorrus, oleks sobilik ka seinte ja põranda soojustamine - juba ehitustehniliselt oleks mõistlik keldri otstarve määratleda.

Üldiselt olen ka seda meelt, kui maad ehk ruumi ehitamiseks on, ei ole suurt mõtet majaaluse keldrikorruse pungestamiseks. Olukord võib teine olla tiheasustusega alal, kus krundipinda napib ja iga ruutmeeter on kallis - nendes kohtades on juba maa-alused, olgu elamise- või parkimiskorrused majanduslikult mõistlikud, mõnel juhul juba ka enam kui üks korrus maa alla trügida.
Samas tean ühte nn pisikest 600m² suvilakrunti, kus suvilakäkk lammutati, omavalitsus lubas ehitada ainult eelmise mahu piires ja onnikese alla suudeti maa sisse terve korrus ära mahutada. Aga ka antud teema oli kinni puhtalt asukohas, kus tegemist oli sisuliselt linnas oleva (juriidiliselt küll vald) krundiga ja massiliselt ehitati suvilaid aastaringseteks elamisteks ümber - ju oli asukoht&majanduslikult atraktiivne nii teha.

pikk88, tasub meenutada, et ka keldrikorrus tähendab reeglina ühte lisatreppi, mida aina vananevad kondid vallutama peavad hakkama. Lisaks paljude eramute keldrite trepp kipub praktikas olema rohkem redelimoodi trepp kui trepp ehk kas on liiga kitsastesse oludesse tehtud liiga järsk trepp või ongi jäänud arvatavalt ehituse ajast redeli moodi ligipääs :D

xxx111 kirjutas:Isegi valiksin võimalusel ühekordse maja...
Olen samale järeldusele jõudnud.. kui peaks uue maja valima, oleks esimene eelistus ühekordne..
Liiga palju maju näinud kus trepid on sõna otseses mõttes ebamugavad, ka tänases elamises, kus katusekorrus sai välja ehitatud, "tuli trepp kuidagi ära mahutada" ehk kompromiss ruumiga mugavuse arvelt. On maju kus on mugavad trepid ja ruumiga ei ole kokku hoitud aga seal on ka kohased mõisted nagu trepihall jms - ehk trepi jaoks on nagu eraldi ruum majas eraldatud, millel muud tarka otstarvet ju ei olegi, küta, korista, komista, kuku.. palveta, et külaliste väiksed lapsed ei libastuks - kellele seda vaja on.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

@Prill
Olen samale järeldusele jõudnud.. kui peaks uue maja valima, oleks esimene eelistus ühekordne..
Minul ka praegune maja ühekordne...
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Urmas »

pikk88 kirjutas: 05 Dets 2022, 11:19 Pilt
Mind natuke häiris selle väikse toa piklikkus(3x7m). Kas sa ei tahaks sellest toast eradada 2m pikkust direktorile sahvri jaoks. Ainult uks on vaja prjekteerida köögi poolt. Usu, ta on sulle pärast väga tänulik ja sina ei pea hiljem kuulma, et miks köögis on kappide puudus, kuhu kõik potid-pannid, tolmuimejaid, põrandamopid jnejne asjad ära peita. ;) Mingi aasta või rohkem tagasi isegi sisekujundajad ja7või arhitektid tõid projektidesse sõna "sahver", mis 100 aastat tagasi oli enesestmõistetav. Lihtsalt unustatud vana!
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

Kui keldri sissepääs oleks tuulekoja põranda all, siis ei peaks talvel moosi järgi minnes ümber maja koperdades, nii pikalt lumes sumpama.
Või maja otsas, et katuselt tulev lumi ukseauku ei kukkuks.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Plaanid peavad olema koos mööbliga - võimalikult realistliku mööbliga...
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1162
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas val »

Kasutasin kunagi mööbli jm sisustuse arvestamiseks ja tundub, et siiani alles: https://www.floorplanner.com/
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Mul seab hoone maksimaalsetele mõõtudele piire mõningad vahemaad ja materjalikogused mida muuta pole võimalik. Alustuseks kaevu ja abihoone vahel olev vaba maa mis on 17 meetrit. Teiseks takistiks on olemasolevate katusekivide arv. See on ümmarguselt kuni 2000 kivi ja neid juurde hankida pole võimalik, sest on tootmisest maas. Lisaks sellelele tahan teha hoonet enam-vähem 45 kraadise katusekaldega ning lisaks veel see aga, et kui rajada näiteks karp mõõtudega 10x10 meetrit siis tekkiks teisele korrusele tohutult suur tühi ruum mis jääks siis hetkeseisuga lihtsalt pääsukestele ja kassidele. Samuti tahan teha hoonele normaalselt laiad räästad ja viilud, mitte nagu need tänapäeva moodsad majad, kus räästas on seinast heal juhul paarkümmend sentimeetrit eemal. Muidu eelistaks tõtt öeldes ise ka ühekorruselist hoonet. Samas pole veel jõudnud läbi mõelda ega ette kujutada, milline jääks hoone välimus, kui teha katusekalle näiteks 35-40 kraadi, samas olen suht kindel, et 30 kraadi oleks juba liiga lauge nurk.
Urmas, seda sahvri rajamise plaani olen ise ka pidanud juba päris pikka aega. Iseenesest käis see hoone loodenurk peast korduvalt läbi, kuid joonisele kandmata jäi see vaid sellepärast, et teoorias peaks sahver olema küll külmemas majanurgas, milleks too sektor sobib muidu ilmakaarte järgi väga hästi, kuid samas tuleks kohe sinna kõrvale kohe pliit koos soojamüüriga, mis ei oleks vist kõige targem kooslus?
Samuti häirib ennast WC väikene mõõt. Paras oleks umbes 3x4, et kõik pesumasinad ja muud abivahendid koos vanni või duššinurgaga sinna sisse ära mahuks ning seal ennast normaalselt liigutada saaks. Samuti eelistaks ise aknaga WC-d kuid siis ei oskaks enam kööki kuhugile paigutada. Sest kui vahetada köögi ja WC asukohad siis tekiks üks suur köök-esik, kus saaks üksiti ka diivani peal jalgpalli vaadata. Seda mööbliga koos projekteerimist olen kunagi katsetanud ning ise sellest väga ei vaimustunud, sest peas on üldpilt olemas ning ruumi peaks olema piisavalt vähe niikuinii. Üks võimalus oleks veel esimeselt korruselt ära kaotada see väike lisatuba, kuid siis jääks koridor-trepihalli osa jällegi mõttetult suureks.
Torutööd Tartus 56 932 898
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Loomulikult on persooniti erinevad eelistused, piirangud jms
Nt mulle on viilkatus täiesti vastuvõetamatu
Ja nii ongi, et iga mees teeb nii nagu heaks arvab... Täiesti loomulik...
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

pikk88 kirjutas: 06 Dets 2022, 09:4730 kraadi oleks juba liiga lauge nurk
Mis mõttes liiga lauge? Minu majal on 27°ja katusekorrusele mahub piki maja parajasti 2 kaldlagedega tuba ja keskele WC.
pikk88 kirjutas: 06 Dets 2022, 09:47aknaga WC-d kuid siis ei oskaks enam kööki kuhugile paigutada ... esimeselt korruselt ära kaotada see väike lisatuba ... siis jääks koridor-trepihalli osa jällegi mõttetult suureks
Kõikide selliste küsimuste lahendamist õpivad arhitektid ülikoolis 5 aastat.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Küülaline sul on jäänud mainimata, kui kõrge on su maja harjakõrgus, maja laius ja tubade mõõdud ja külgseinte kõrgused ? Need peaksid olema need arvud, mis määravad ära, et saad endale ehitada 27 kraadise kaldega katuse. Liiga lauge on see 30 kraadise nurga visuaalne effekt. Kui ümberringi on kõik hooned 45 kraadi all, üks rehakuur välja arvata, siis ei sobitu selline hoone ansamblisse. Lisaks sellele ei meeldi mulle isiklikult üldjuhul need uuselamurajoonidesse ehitatud madala katusega majad. Mitte, et nende hulgas poleks ilusaid hooneid. On vägagi kauneid eksemplare, kuid pole minu maitse.
Mul on plaanis hetkeseisu järgi teha alumine korrus suhteliselt kõrge, tubade sisekõrguseks on plaanitud põrandast laeni 3m ja kuna projekteerimistingimusega on lubatud harjakõrgus minu mäletamist mööda 7 meetrit siis väga palju mänguruumi pole.
Eelnevas postituses sai suure hooga küll vähemasti WC mõõtude osas natuke üle pingutatud, sest see oleks siis juba suurem, kui köök :) Tegelikkuses ajaks ilmselt asja ära ka 3x3 meetri suurune ruum. Naabrist peab ju ikkagi parem olema, muidu ei saa rahulikult magada ja äkki ikkagi ei õnnestu see väikese peldikuga nii hästi.
Torutööd Tartus 56 932 898
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas ping »

pikk88 kirjutas: 07 Dets 2022, 09:21 ... Liiga lauge on see 30 kraadise nurga visuaalne effekt. Kui ümberringi on kõik hooned 45 kraadi all, üks rehakuur välja arvata, siis ei sobitu selline hoone ansamblisse. Lisaks sellele ei meeldi mulle isiklikult üldjuhul need uuselamurajoonidesse ehitatud madala katusega majad. Mitte, et nende hulgas poleks ilusaid hooneid. On vägagi kauneid eksemplare, kuid pole minu maitse. ...
Visuaalne teema on isiku enda subjektiivne hinnang ja sellel ei ole midagi "reaalselt mõõdetavate nähtustega" (füüsikaga) pistmist ning selle võitluse peab omanik ise "iseendaga" lahendama, et lõpuks rahule jääda.
Muidu jääb konflikt hinge kauaks vaevama.
pikk88 kirjutas: 07 Dets 2022, 09:21 .... tubade sisekõrguseks on plaanitud põrandast laeni 3m ...
Kas oled kunagi uurinud, et kuidas on vaja kütta 3m kõrget eluruumi, et seal oleks mugav olla?
Tavaliselt tehakse eluhoonesse kõrged ruumid omaniku jõukuse näitamiseks aga praktilist vajadust elamise kohalt selleks ei ole.

Ka elamus olev (moodne) läbi kahe korruse ulatuv elutuba võib varsti muutuda häirivaks, sest kõik elutuppa avanevad ruumid muutuvad "kõlakoja kaudu ühendatud akustiliseks süsteemiks" kus iga heli levib kõikjale.
(Eelmisse maija tegin 2,8 - 3m laed ja ei tundunud hubane ning viimasesse tegin 2,5m kõrgused.)
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

Hr Pingi kommentaare ruumide kõrguse kohta tasuks kuulda võtta...
kaimagk
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 480
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänanud: 28 korda
On tänatud: 12 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

….. mina tegin oma onni lagekõrgusteks 2,7 m, täna kui uuesti teeks , siis elutoa lae lahendaks kuidagi nii katuseaknast tuleks valgust. Elutuppa tahaks avarust nii külgedele kui ka kõrgusele. Aukustika lahendaks vastavate materjalidega.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

ping kirjutas: 07 Dets 2022, 13:29 Kas oled kunagi uurinud, et kuidas on vaja kütta 3m kõrget eluruumi, et seal oleks mugav olla?
Tavaliselt tehakse eluhoonesse kõrged ruumid omaniku jõukuse näitamiseks aga praktilist vajadust elamise kohalt selleks ei ole.

Ka elamus olev (moodne) läbi kahe korruse ulatuv elutuba võib varsti muutuda häirivaks, sest kõik elutuppa avanevad ruumid muutuvad "kõlakoja kaudu ühendatud akustiliseks süsteemiks" kus iga heli levib kõikjale.
(Eelmisse maija tegin 2,8 - 3m laed ja ei tundunud hubane ning viimasesse tegin 2,5m kõrgused.)
:hello:
Tunnistan täiesti ausalt ja avalikult, et ei ole uurinud, kuidas. Oleks asi jõukuse näitamises, siis planeeriks pigem kullast uksenuppe, sest ega iga külastajat tuppa ei kutsuta, kuid uksenupud paistavad kaugele külateele välja :)
Aga kui kasutada põrandakütet, siis ei tohiks ju seda häda niiväga tekkida, et põrandad külmaks jäävad ja lae all õhk umbne ning kuum? Ise planeerin hetkel kõrguse sääraseks osalt ka seepärast, et maja tuleb lai (hetkel elutoa sille vist 7+meetrit) ja selleks, et teisel korrusel ilma merehaigeks jäämata ringi liikuda, olen mõtelnud pikku maja paigaldada vahelae talade alla 3 palki läbimõõduga 20-30cm ja pikkusega 6 meetrit. See toob vähemalt elutoa lae kõvasti madalamaks. Maja keskmisel osal see niiväga rolli ei mängi, sest köögis on mu meelest lisaõhku niikuinii vaja ning lae alla saab kappe ning riiuleid monteerida. Kui ka pliiti kütta siis pole ju seda hirmu kindlasti mitte, et põranda ligidal jahe hakkab. Vannitoa lae tooks kindlasti madalamaks. Iseasi on põhjaküljes asuva pisikese kambrilaega. Kuid ka seal majaosas on tarvis teise korruse peal liikuda ning suure tõenäosusega paneks sinna samuti pikku maja mingisugused lisatalad jooksma. Kas siis prusside või palkide näol. Iseasi, kas need nähtavale jätta või mitte. Vahelae talad on hetkel plaanis teha 5x20 prussidest, mis keskkohast tuleb ilmselgelt kuidagi jätkata nii, et hoone keskele tekib põhimõtteliselt 10x20 kokku monteeritud tala.
See läbi kahe korruse ulatuv elutuba on äge ainult ukselt vaadates. Olen paaris sellises hoones sees olnud. Ka pikemalt, kui ühe õhtu jagu. Ning pole samuti minu maitse. Vähemasti täismõõdus maja puhul küll mitte. Madala sauna eesruumi korral on lugu teine.
Seinad oli siiani plaanis teha 5x20 prussidest ning soojustada kivivillaga, aga see tundus tõtt öeldes endalegi liiga õhukesena. Kuid nüüd leidsin netist taaskord säärase lehekülje: http://passiivmaja.laar.ee/ Kunagi olen seda korraks sirvima sattunud kuid siis jooksis arvuti kokku ning järg kadus käest. Seal on maja sein tehtud jutu järgi 5x15 prussist millele on ristipidi peale pandud 5x10. Pole küll saanud midagi lähemat mõleda ei hinna ega kasuteguri osas aga kui vormistada sein hoopis 5x20 prussist ja sinna peale panna horisontaalis 5x10? Või horisontaali lüüa koguni 5x15? Kas või kuipalju sellel effekti oleks?
Ping sa kirjutasid eelnevalt, et sul maja kulud madalad? Milline su hoone seina läbilõige on? Võimalik, et oled seda kusagil ka kirjutanud, kuid mõistus ei hoia säärases koguses arve peas pikalt kinni...
kaimagk ise tahaks ka elutuppa nii valgust kui ka arvarust. Seepärast plaanin hetkel ka igasse külge aknad teha ja nö avatud köögi ja teise serva nö avatud koridori ning ei taha maja mõõte laiemaks ajada. Võiks ju teha ka näiteks 8x12 või 9x10 või ka 10x10 kuid siis kaoks elutoas vähemalt ühest küljest aknad. Iseenesest võiks väljast ka päris uhke välja paista 10x10 maja millele on täiskelpkatus peale pandud ja teoreetiliselt võiks isegi säärase kivikoguse kokku saada. Ruudu kujuline maja olevat ju kõige mõistlikum ja soodsam energia kulutamise kohapealt. Kuid sellisel majal olekski kaks aga. Elutoa ühest seinast kaoks aknad ning ehitamata jääks ka tuulekoda-veranda. Kui lisada sellele Lutsu majamuuseumile ka tuulekoda siis poleks see enam ruudu kujuga.
Torutööd Tartus 56 932 898
Vasta