Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Hetkel on ikka plaan ventilatsiooni kasutada vajadusel, mitte pidevalt, sest ei ole plaanis koguaeg minigit lebra sinna toota. Suvel saab ka uksed-aknad lahti hoida, kuid kui talvel kasvõi gaasikeevitust kasutada siis kuluks vent ära ja lahtiseid uksi kasutada selle tarbeks ei taha. Hetkel on plaanis nõrgem ventilaator paika kruvida ja juhul kui sellest ei piisa siis tuleb võimsama vastu ümber vahetada. Kogu konstrui mõtlesin paigaldada vahelae peale, villa sisse. Kui vent kohe kõrva ääres undab siis hakkavad küll korgid kärssama ja siis jääb päris kindlasti nõrgemast mootorist väheseks, sest vaja korraga juba kahest saasteallikast tulev reostus likvideerida. Värske õhu jaoks tuleb kindlasti panna ka üks või kaks värskeõhuklappi, sest vähemasti hetkel on hoone nii tihe, et külmale ahjule ei saa teisiti tuld alla, kui tuleb akent tuulutusasendis hoida.

[pikk88]

Praeguseks jõudnud oma tööjärjega nii kaugele, et nüüd peaks lõplikult valmis olema jaotuskilp. Käis elektrik ja mõõdistas oma mõõtmised ära. Kõik oli normis. Esialgu soovitati mõne kaabli otsad lühemaks teha, et kilbis ilma rüüsita vaske näha poleks, millele näppudega vastu oleks võimalik minna ning lisaks soovitati klemmidele katteks peale teha läbipaistvast plastikust kate, et ka väikesed lapsed võiksid rahulikult kilpi sukelduda. Materjali osas ei teatud soovitusi anda. Öeldi vaid, et pleksiklaas on selleks natuke liiga rabe, kuid mis see õige materjal on, see talle meelde ei tulnud.
Kuna endal igasugune kokkupuude plastikust plaatidega puudub siis ei oskanud seisukohta võtta. Üks tuttav liinielektrik teadis küll rääkida, et tema on omal kodus küll kõik kilbisisud kaitsnud pleksiklaasiga ning see kestab küll. Materjali hankimiseks käisin Proplastikus ning sealt soovitati algul küll mingit polüpropeeni või teist materjali, kuid kuna too tundus liiga õhuke ja nende jutu järgi pidada ka pleksiklaas kõlbama siis otsustasin ikkagi pleksiklaasi kasuks. Sealt firmast sain mingisuguse 1 ruutmeetrise ja umbes 2mm paksuse plaadijäägi 10 euroga kätte kuid tegutsemise käigus veendusin ka ise, et pleksiklaas ikkagi on liiga rabe. Mitmest kohast tõmbas juba painutamise ajal paari sentimeetri pikkused mõrad jooksma kuid kuna seda igapäevaselt sealt kilbist liigutama ei kavatse hakata siis olgu nii. Eks maja kilbi tegemise ajaks katsun välja uurida mis materjali EE enda liitumiskilpides kasutab.

Natuke häguseks jäi mulle ka elektriku nõue, et kilbi uksel peab olema skeem kaitselülitite kohta. Kord jäi nagu mulje, et piisab välja trükitud nimekirjast ja nummerdamisest, kuid järgmine kord teemast rääkides jäi nagu mulje, et nimekirjale lisaks vaja ikkagi ka skeem joonistada ennem kui asi ametlikuks saab. Kirjutasin ka elektrikule aruande ning kui tuleb vastus, eks siis selgub ka see skeemi-nimekirja osa.

[pikk88]

Ei, nuppude kohale on ikka avad sisse lõigatud, et saaks vajadusel lülitada.

[Küülaline]

Kilbi jaoks tuleks kasutada sellist kesta, mis on kattega varustatud, mitte hakata aretama midagi.
https://emikson.ee/index.php?route=prod ... ct_id=2654

[pikk88]

Seda katte aretamist soovitas mulle master isiklikult, sest siin on kohe ust avades näha mis kilbis toimub. Mis-kus-kas kärssab jne. Ainult, et ta jättis täpsustamata ühe tühise detaili. Mis peaks olema selleks tööks sobiv materjal. Taolisi läibipaistmatuid katteid müügis igas hästivarustatud eletrikaupade poes, pole sugugi tarvis ropu raha eest poest uut kilpi osta. Hinnavõrdluseks võin tuua, et mul läks kilp koos siinide ja katte ning läbiviikudega järelturult soetades maksma vist 50-60 eurot ehk jämedalt võttes poole odavam, kui see Hageri oma. Lisaks sellele on mu järelturu kilbil IP tase kõrgem, kui 44. Mälu järgi vist 56 ja ka sisseviigud sain kilpi teha sinna külge, kuhu mulle endale kõige paremini sobis. Tollel Hageri tootel on juba kõik sisseviigud katusel olemas. Mitte, et ma arvaks, et see Hageri kilp kehva oleks, kuid pole minu maitse.

[Küülaline]

Ei pea Hageri oma olema, ma tõin esimese ettejuhtuva näite. Aga see läbipaistva katte jutt on muidugi jama, minu kilbil on see kate plekist.

[pikk88]

Selge see, et peale Hageri on ilmas teisi firmasid ka, kuid see arutelu kilbi ja katte osas hakkab juba taanduma sinna auku, et kellele ema, kellele tütar. Mul Empoweri paigaldatud liitumiskilbis samuti kõik läbipaistvast plastikust.
Tõtt öelda polnud algul üldse plaanis sinna mingit katet aretama hakata, kuid kuna vallast saksad nõudsid paberit ning master soovitas teha läbipaistva katte siis nii ka sündis. Ja üks pluss on sellel asjal küll. Peale selle katte paigaldamist on julgem sinna kilpi sisse ronida. Kuigi ennem teadsid mis ja kus ja kuidas on ühendatud siis ikkagi tekkis väike psühholoogiline blokk ette ning olid ülimalt ettevaatlik, et omaenese lollusest kuhugi valesse kohta vastu ei läheks. Arvata võib, et ühel ilusal päeval saab maja jaotuskilbile samasugune kate peale aretatud juba täitsa vabatahtlikult. Kasvõi pleksiklaasist, kui kindlamat materjali tolleks ajaks võtta pole
Küülaline nagu ma pildi pealt näen siis sul kogu kilbi "skeem" seisneb selles, et kaitselülitid on lihtsalt siltidega tähistatud? Ei mingit lisaskeemi kuhu oleks joonistatud, et mis on millega ühendatud ja kuidas? Ja see siis täiesti seaduslik ning kõigile nõuetele vastav? Vaatasin, et oma kortermaja uues kilbis on küll nii tähistused kui ka skeem sees, kuid kortermajadele ilmselt ka natuke karmimad nõuded kui abihoonele.

[Küülaline]

polnud algul üldse plaanis sinna mingit katet aretama hakata ... on julgem sinna kilpi sisse ronida ... Ei mingit lisaskeemi kuhu oleks joonistatud, et mis on millega ühendatud ja kuidas

1. Puutekate on täiesti kohustuslik, selles ei ole mingit küsimustki.
2. Ma ei saa aru miks on peale kilbi kokkupanekut vaja sinna "sisse ronida"? Ma olen 20 a jooksul paar korda need katted lahti võtnud.
3. Skeem on jah, üldiselt nõutud, kuid see ei pea selles mõttes skeem olema - kuhu oleks joonistatud, et mis on millega ühendatud ja kuidas - vaid piisab ka grupi numbritega loetelust:
Näiteks:
1. Köök valgus C10
2. Köök pistikupesad B16
JNE.
Minul see tõesti puudub.

[pikk88]

1. Nagu sa isegi tead siis kohustuslik on päris palju asju, kuid reaalsus on see, et ega neid nõudeid ei täideta. Kas siis teadmatusest või siis lähtudest sellest loogikast, et ma ise ju tean kuidas peab ning tunnen ennast seda kasutades piisavalt ohutult.
2. Peale kokku panemist "ronin sinna sisse" kasvõi kaitselüliteid lülitama. Katteid tõesti lahti ei lammuta selle tarbeks.
3. Lõppkokkuvõttes võib sellega siis teema minu poolt lõpetatuks lugeda, sest kilbi uksele on vaba käega see nimekiri koostatud ja kaitselülitid on nummerdatud. Tänud teemaarenduse eest.

Paar päeva tagasi leidsin netist pakkumise kus müüakse betoonist aiaposte, mis on kasutuses olnud. Vaatasin, et siin foorumis on rokikas kunagi nendega hangeldanud, kuid üldiselt paigaldusest juttu vähe. Kunagi olen mingit videot näinud, kuidas neid paigaldati suurema tehnikaga mitte käsitsi. Oskab keegi kommentaarida, kuidas neid paika installeeritakse ja kas sellel on ka mõtet või läheb see väga vaevaliseks ning mõislikum on raudtorud maasse betoneerida? Kas betoonpostide jaoks on kindlasti ka betoonsoklit vaja või saab ka ilma selleta? Oletan, et peaks ka niisama saama, kuid kuidas post kindlalt maasse paigale saada? Maasse lähevad saadaval olevad postid kuni 80 cm ja täispikkus neil 2 meetrit. Et kui matta maksimaalselt maasse (betooni või lihtsalt killustikupadja sisse?) siis saab 1,2m kõrgused aiapostid.

[Küülaline]

kohustuslik on päris palju asju, kuid reaalsus on see, et ega neid nõudeid ei täideta ... "ronin sinna sisse" kasvõi kaitselüliteid lülitama

Ise võid muidugi teha kuidas tahad, ma pean silmas elektriauditit kasutusloa jaoks.
See peaks ometi arusaadav olema et kaitselülitid on iseenesest mõistetavalt lülitatavad.

[aero]

Peale kokku panemist "ronin sinna sisse" kasvõi kaitselüliteid lülitama. Katteid tõesti lahti ei lammuta selle tarbeks.

"Sisse ronima" oli ju mõeldud "katted maha ja seal midagi näppima". Lülitite kasutamine ei ole tegevus, mida 20a jooksul paar korda ette tuleb .

Minu kilbil plekist katted. 9a jooksul 2x ära käinud. Viimati selleks, et suunata sisenev valguskaabel (oma personaalses läbipaistvas pvc-"kõris") läbi kilbi korpuse. Valguskaabel siseneb majja ja kilpi suurema kõri kaudu, kus oli üks kilbist väljuv kaabel juba ees.

[Urmas]

Ise võid muidugi teha kuidas tahad, ma pean silmas elektriauditit kasutusloa jaoks.
See peaks ometi arusaadav olema et kaitselülitid on iseenesest mõistetavalt lülitatavad.

Kas see skeemi nõue kilbi kaane siseküljel on mingi hiljutine ja salajane EVS-s kirja pandu? Omal ajal, 15 aastat tagasi, kui meie kokkuehitatud korteris kilbis oleva koostamise usaldasin tolleaegse EE elektriku teha, siis tema küll ei sundinud mind mingit skeemi kaanele kleepima. Enda ja teiste pereliikmete mälu huvides(ei pea kõike meeles pidama) panin iga kaitsme kohale sildid, et mis kaitse millegile on nagu pildil sinu kilbist. Kohad siltide (avatavad plastikribad) jaoks olid kilbis kaitsmete rea kohal juba tehases pandud.

[Äärenurk]

Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses. 1F RVK taha võib endiselt mitu erinevat liinikaitselülitit panna, eeldusel, et nende nimivoolu summa ei ületa RVK peale märgitut.

[Küülaline]

See nimivoolude summa ei ole küll mingi näitaja, kui RVK lubatud vool on näiteks 40 A ja ja maja pealaitse on 25 A.

[Äärenurk]

Kui ühel hetkel paigaldatakse 63A peakaitse, siis peab hakkama ka muus osas kilpi ümber ehitama.

[pikk88]

Ma oma peaga olen üritanud süsteemi ehitada sellisena, et vajadusel saaksin peakaitsme suurust muuta 25A. 32A oleks hetkeseisu järgi ilmselt juba liiast, kuid peaks ka olema täiesti reaalselt teostatav. Kuivõrd tegemist on koduse töökojaga siis on mul alust arvata, et ka 20A peakaitsmest piisab mulle rohkem kui küllalt, kuid kui ühel ilusal päeval maja koos köögiga valmis saab ning seal parajasti töötavad boiler ja pesumasin ning pliit koos ahjuga siis võib juhtuda, et pole lihtsalt võimalik keevitada ennem kui seapraad ahjust välja võetakse. Muidu ei tohiks nagu probleeme tulla ja 63A oleks minu arusaamist mööda juba väiketootmises vajalik suurus. Kui kunagi peaks säärane vajadus tekkima no eks siis tuleb hakata kilpi ümber ehitama. Pole ka mingi ületamatu raskus.

[pikk88]

A-tes ei mõõdata võimsust, vaid voolu. Kui pretendeerud füüsikateemalisele populaarteadusele, siis pane mõisted korda.

Sobib?
Üldjuhul ma ei pretendeeriks siin mingile teadusele vaid jagaks oma kogemusi ja teadmisi. Need on säärased nagu nad on.

[Äärenurk]

Ma oma peaga olen üritanud süsteemi ehitada sellisena, et vajadusel saaksin peakaitsme suurust muuta 25A. 32A oleks hetkeseisu järgi ilmselt juba liiast, kuid peaks ka olema täiesti reaalselt teostatav. Kuivõrd tegemist on koduse töökojaga siis on mul alust arvata, et ka 20A peakaitsmest piisab mulle rohkem kui küllalt, kuid kui ühel ilusal päeval maja koos köögiga valmis saab ning seal parajasti töötavad boiler ja pesumasin ning pliit koos ahjuga siis võib juhtuda, et pole lihtsalt võimalik keevitada ennem kui seapraad ahjust välja võetakse. Muidu ei tohiks nagu probleeme tulla ja 63A oleks minu arusaamist mööda juba väiketootmises vajalik suurus. Kui kunagi peaks säärane vajadus tekkima no eks siis tuleb hakata kilpi ümber ehitama. Pole ka mingi ületamatu raskus.

Sinu kilpi kommenteerides mõtlesin seda, et tänapäeval ei panda 3F RVK järele erinevaid liinikaitselüliteid, vaid kasutatakse näiteks kombikaitselüliteid.

[pikk88]

Mille poolest need kombikaitselülitid paremad on?

[Küülaline]

Sellepärast, et on kaks-ühes, liigvoolukaitse ja rikkevoolukaitse, uuemad on ühe mooduli laiused. Tänaste normide järgi on eluruumides vaja kaitsta rikkevoolukaitsega kõik pistikupesade grupid ja ka kõik valgustuse grupid.

[pikk88]

Palju seda reaalselt tänapäeval üldse juhtub, et igatepidi normide kohaselt ehitatud ja töötav süsteem ennast ühel hetkel täiesti tühja välja lülitab? Mulle küll nagu mulje jäänud, et sellise asja juhtumiseks peab ise midagi kusagil surkima ja siis on ju ka koht teada, kus vea otsimisega pihta hakata?
Küülaline kui sa hoolega vaatad siis mul ongi terve kilp 100% kaitstud rikkevoolukaitsmega. Küll ainult üks terve hoone/kilbi peale, kuid samas meenutan, et tegemist ei ole eluhoonega vaid abihoonega. Kuid eks ma katsun seda nõuet siis nii kaua meeles pidada kuni ühel ilusal päeval maja kilpi hakkan koostama.
Eile käis mul külas kaevukaevaja, sest saunale on tarvis imbkaevu kuhu juhtida pesuvett. Kaevu asukoht sai enam-vähem täpselt paika sätitud sauna taha ja samuti sai plaani peetud ka seoses maja reovetega. Kuna mul on olemas kolme kambriga kahe kantmeetrine septik siis siiani oli plaanis paigaldada see maja (ja ka abihoone) taha krundi piirile ning rajada sinna ka imbväljak. Kuna aga krundil pinnas hea imavusega siis soovitati mul imbväljaku asemel rajada hoopis imbkaev ning juhtida kõik septikust tulevad veed sinna. Tolle kaevu asukohaks sai kokku lepitud sama krundinurk kus ennevanasti asus tuleohtlik kemmerg. Pole ka üldse mitte kehv plaan, sest imbväljak on mul veel niikuinii soetamata ning võrreldes kaevu kaevamisega on selle rajamine jupp maad suurem ning kallim ettevõtmine. Juhul kui mingil X põhjusel kaev oma eesmärgiga hakkama ei saa ning piisavalt vett ära ei suuda immutada siis saab tulevikus selle imbväljaku sinna septiku ja kaevu vahele ikkagi rajada. Külaskäik lõppeski kokkuleppega, et paari nädala pärast tulevad Kalju ja Aivar taas minu juurde töölähetusse ning rajavad mulle aia ääres seisvatest truubitorudest kaks imbkaevu.

[Küülaline]

Küülaline kui sa hoolega vaatad siis mul ongi terve kilp 100% kaitstud rikkevoolukaitsmega ... tegemist ei ole eluhoonega vaid abihoonega

Ma nägin seda, et kogu kilp. Tegelikut on selles kilbis vaja RVK ainult pistikupesade gruppidele.
Ma vastasin ainult sinu küsimusele, miks kombikaitsed paremad on.

[Urmas]

Kas see skeemi nõue kilbi kaane siseküljel on mingi hiljutine ja salajane EVS-s kirja pandu?

Küülaline, selle teema sellel leheküljel esitasin vahepeal ühe küsimuse, aga ju on sul see kuidagi lugemata jäänud. Või eirad minu küsimusi. Kuna teemas oli juttu skeemi kohustuslikkusest(?) kilbi kaanel, siis ootaks mingit vastust. Nonii üldhuvi mõttes.

[Küülaline]

Ma ei oska sellele nõudele viidata kohe.
See on jälle selline küsimus, et tundub asjaga tegelejatele iseenesestmõistetav. Tegelikult hakkas ennastki huvitama ja püüan leida selle määruse või standardi.

[pikk88]

Minule lõppes asi sellega, et piisas nimekirjast kilbi uksel. Nagu ma aru sain siis asjaga tegelejatele tähebab ka see skeemi. Mingit muud lisaskeemi ei soovitud.
3f pistikute algne tähistamine oli minu jaoks "natuke" hägune, sest ülevaatuse käigus nummerdati 3f kaitselülitid ning selgituseks kirjutati juurde lihtsalt vastav aparaat mis antud lüliti poolt kaitstava liini taga asub. Näiteks käi või puurpink. Mulle tundus, et sellest jääb natuke väheseks, sest aja jooksul tekkib ehk vajadus masinaid liigutada ja seetõttu kirjutasin numbrid ka 3f pistikute korpustele.