Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[Urmas]

Reageeringuid on seinast seina. Üks väidab, et see punane tekitab mulje pesuehtsast pilpaküla puukuurist, teine väidab, et tulemus on umbeõlõ hää. Vähemasti ise olen igast otsast rahul ning see on kõige tähtsam.

Pildi järgi vaadates pole sel majal häda midagi. Ainuke, mida ise oleks vast teinud veidi teistmoodi on see, et sokli osa oleks olnud veidi kõrgem. Lumi ja sademed kipuvad kiirendama voodri alumiste otste ja veelaua koledaks minemist. Muideks, laiskadele, kes ei viitsi jännata igatsugu Tempsi plaatidega, siis nende jaoks tehakse klombitud välimusega vundamendiplokke(Columbia).

[pikk88]

Mul sai hoonele pandud sokliplekk. Veelaud on vaid lõunapoolsel, pildil oleval viilualusel kolmnurgal. Põhjaküljele panin ka sinna pleki. Kui veerennid paika saavad eks siis paistab, kuipalju vett ja soppa reaalselt voodri peale pritsib. Kui vähemaks ei jää siis mõtlesin vundamendi serva panna betoonplaadid ning selle käigus üksiti ka pinnast natuke madalamaks õgvendada. Hetkel peaks veepleki servast maapinnani ümmarguselt kümmekond sentimeetrit olema.

[Urmas]

Kui vähemaks ei jää siis mõtlesin vundamendi serva panna betoonplaadid ning selle käigus üksiti ka pinnast natuke madalamaks õgvendada.

Meie kortermaja keldri akendel on maja tagaküljes betoonplaadid ja seal on plaadi ja aknapleki vahe umbes 10-15cm. Maja eesküljes plaate ei ole ja maapind on tõusnud praktiliselt veeplekini.

[xxx111]

Rusikareegel...
Puitfassaadi sokkel min 30cm maapinnast...

[T25]

Huviga jälgin, kuidas uksed teed. Saab paras peavalu olema nende tihendamine.

[rundll]

Miks see plekk veeplekk seal üldse olema peab?

[tabarabarap]

Vihmapiisk põrkab tagasi 35cm maapinnast, plekk juhib seinalt valguva vee soklist eemale. Kõik mis tuul soklile puhub peaks saama kuivada. Sokkel saigi seal liiga madal, sest ajaga maapind tõuseb ja tuuldumiseka vähe ruumi. Vihm mis maale langeb sittab seina ära, sokli saab tavaliselt harjaga puhtaks lükata, aga suht suva , kestab kaua kestab ja kui sein ära mädaneb teeb järgmine mees kõrgema

[Urmas]

Reageeringuid on seinast seina. Üks väidab, et see punane tekitab mulje pesuehtsast pilpaküla puukuurist, teine väidab, et tulemus on umbeõlõ hää.

Kas Rootsis ei ole seda tüüpi värviga värvitud majad mitte rahvuspärandina UNESCO egiidi all?
Küsi kriitikutelt näha nende enda poolt ehitatud majade pilte ja siis ütle oma arvamus. Vaata, et sa kiitma ei hakka. Niipalju ikka sul hallrakke on, et välja mõelda, mis sulle nende ehitatu juures ei meeldi. Ja veel, EV ongi pilpaküla, mitte Mänhätten ja Mänhättenilt tullakse millegipärast spetsiaalselt nautima seda pilpaküla idülli. Ameerikamaalt pilpakülla sõitmine naudingute saamiseks ei ole üle tee baari minek. Rahalises mõttes.

Vähemasti ise olen igast otsast rahul ning see on kõige tähtsam.

Ise võid ju rahul olla, kuid kas ka direktor on rahul, vaat see on kõikse tähtsam.

[pikk88]

rundll kui sa pead selle vihmapleki all silma seda, mis sai põhjaküljele, viilu alla siis selle paigaldamise põhjus on väga lihtne. Kuna otsaseina kõrgus on ümmaguselt 6,4 meetrit siis pole ju võimalik teistmoodi seda seina 3,6 meetrisest lauast ehitada. Ja lauda ma ei tahtnud panna seetõttu, et põhjapoole sai ka pööninguluuk tehtud ning mõtlesin, et plekk peab lihtsalt paremini vastu.

Vihmapiisk põrkab tagasi 35cm maapinnast, plekk juhib seinalt valguva vee soklist eemale. Kõik mis tuul soklile puhub peaks saama kuivada. Sokkel saigi seal liiga madal, sest ajaga maapind tõuseb ja tuuldumiseka vähe ruumi. Vihm mis maale langeb sittab seina ära, sokli saab tavaliselt harjaga puhtaks lükata, aga suht suva , kestab kaua kestab ja kui sein ära mädaneb teeb järgmine mees kõrgema

Kõik õige. Minu eluaja peaks see konstrui vastu pidama ning lastelaste eest ei saa ju kõike tööd ära teha Tuuldumise koha pealt ei oska veel midagi kommenteerida, kuid usun, et see sai piisavalt hea. Selle koha pealt peavad endal silmad peas olema, et ei lase maapinnal tõusta nii kõrgele, et mõni nurk ära pinnase alla mattub. Kui nii juhtuma peaks siis sellisel juhul tuleb enne katastroofi mingi lahendus välja mõelda. See on mu meelest osa normaasest hoone hooldusest. Kuivõrd mul vundamendilindi kõrgus vaid 30 sentimeetrit siis ei pole ju võimalik kuidagimoodi seda kõrgust 35 sentimeetri peale saada?

Reageeringuid on seinast seina. Üks väidab, et see punane tekitab mulje pesuehtsast pilpaküla puukuurist, teine väidab, et tulemus on umbeõlõ hää.

Kas Rootsis ei ole seda tüüpi värviga värvitud majad mitte rahvuspärandina UNESCO egiidi all?
Küsi kriitikutelt näha nende enda poolt ehitatud majade pilte ja siis ütle oma arvamus. Vaata, et sa kiitma ei hakka. Niipalju ikka sul hallrakke on, et välja mõelda, mis sulle nende ehitatu juures ei meeldi. Ja veel, EV ongi pilpaküla, mitte Mänhätten ja Mänhättenilt tullakse millegipärast spetsiaalselt nautima seda pilpaküla idülli. Ameerikamaalt pilpakülla sõitmine naudingute saamiseks ei ole üle tee baari minek. Rahalises mõttes.

Vähemasti ise olen igast otsast rahul ning see on kõige tähtsam.

Ise võid ju rahul olla, kuid kas ka direktor on rahul, vaat see on kõikse tähtsam.

Seal see tühine detali, et mu kõrvalhoone asub Eestimaa pinnal, mitte Rootsi kunni valitsusalal. Eks kriitikuid leidub igal ajal ning iga asja kohta ja seal taandubki asi lõpuks sellele, et kõigil võimalus endale paremini teha.
Ma hetkel ise olengi kõrgem võim ja peadirektor ühes isikus. Vahetevahel käib esiema rääkimas kuidas asjad tegelikult käima peaks, kuid nende nõuannete ning targutamistega on ta juba päris mitu aastakümmet hiljaks jäänud. Sellepeale oleks varem pidanud mõtlema, et last õpetada, milline üks õige maja olema peab.

[rundll]

Soklipleki poindist ikka ari ei saa sellel majal.

[aero]

Reageeringuid on seinast seina. Üks väidab, et see punane tekitab mulje pesuehtsast pilpaküla puukuurist, teine väidab, et tulemus on umbeõlõ hää.

Kas Rootsis ei ole seda tüüpi värviga värvitud majad mitte rahvuspärandina UNESCO egiidi all?

Unesco maailmapärandi nimekirjas ei ole "faluni-punased majad". Seal on Faluni vasekaevandus koos linnaga, s.h. kaevurite majakesed 17 saj-st. https://en.wikipedia.org/wiki/Falun_Mine

EV ongi pilpaküla, mitte Mänhätten ja Mänhättenilt tullakse millegipärast spetsiaalselt nautima seda pilpaküla idülli.

Urmas, oled poliitikasse minemas? Google seletab pilpaküla lahti - "lobudikud (ja kasvuhooned)". Paljude ameeriklaste teadmised muudest maailmajagudest on pehmelt öeldes puudulikud. Kogu muu maailm on neile eksootika.

@pikk Sokkel on madalavõitu jah. Pääsed treppide ja pealesõidu ehitamisest . Inimeste, kel rootsi punane seondub pilpakülaga, arvamust mina tõsiselt ei võtaks. Nende silmaring, vähemalt arhitektuuri ja ajaloo osas... Rootsi, Soome, Norra stiilis punased puumajad on

[pikk88]

Soklipleki poindist ikka ari ei saa sellel majal.

Minuteada on sokliplekk oluline vihmaveesüsteemi osa ja selle ärajätmise poindist ei ole mina aru saanud. Kokkuhoid?

[Prill]

Sokliplekki kasutatakse vist juhul, kui vundament eendub seinast väljapoole ehk mööda seina voolav sademevesi jõuab soklit katva plekini ja tilgub sealt maha. Vanasti kasutati soklipleki asemel soklilauda, mis ajaga ära mädanes ja seinapidi vesi jõudis soklisse vundamendi ja seina ühenduskohta kahjustama.
Eranditult kõik uuemad hooned (vähemalt mina ei ole teistpidi kohanud), olenemata fassaadi ja sokli kattest, eendub sein vundamendist kaugemale ja seinapidi tilkuv vesi saab otse maapinnale tilkuda ning soklipleki vajadus puudub.
Kui sellisele uuemale seinale lisada sokliplekk, tunduks see tarbetu ja halvimal juhul isegi kahjulik, kus seinapidi tilkuv vesi pleki juures pidurdub ja võib tuule jm koosmõjul ohustada fassaadilaudise alumist osa.

[xxx111]

Nimetame seda sokliplekiks, veeplekiks või tilgaprofiiliks vms
Vajalik on see igal juhul
Nii siis kui sokkel nö astub sisse või astub välja

[netmaster]

hmm, ja milline oleks "sisse astuva" sokli puhul selle pleki funktsioon?
Juhib soklist eemale juhitud vee paar cm kaugemale?

Nagu siin juba mainiti, siis pigem hakkab ta mädandama voodliaua alumisi otsi, sest lumi, lörts ja muu alla vajuv kraam jääb selle pleki peale kinni.

Antud majal sisuliselt ei olegi soklit ja kuigi mingil määral võib siis see plekk seal all isegi mõtet omada, näeb ta lihtsalt veider välja. Sokkel (vundamendi maapeale ulatuv osa) tehaksegi selleks, et välisvooder maast lahti tõsta ja vähendada pritsmete, lumehangede ja muu sellise mõju laudisele. Kui soklilt ei ole, et päästa see plekk seal midagi. Ega sealt "seeliku" alt tegelikult muidugi ei paista, kas sokkel on laiem, kui laudis või mitte. Kui on, siis on muidugi ka plekk õigustatud ja muud sellise konstruktsiooniga kaasnevad negatiivsed aspektid tuleb lihtsalt ära kannatada.

[xxx111]

Märksõnaks võiks olla vee ärajuhtimine laudiselt ning tilgaprofiil
Vesi ei lange laudiselt lihtsalt maha / ilma tilgaprofiilita vesi nö pöörab tagasi
Ja alumised otsad kiiresti kahjustunud
Sama kehtib ka nt SILS süsteemide kohta kus kasvõi tootja antud juhistes on joonistel tilgaprofiil ka siis kui sokkel astub sissepoole
Antud koht on sisuliselt välismõjudele enim koormatud koht

[Prill]

https://puuinfo.ee/voldikud/Valisvooder.pdf
Täitsa ilma veeplekita lahendused, voodri alumise otsa nn "veenina" eraldi käsitletud.

https://www.rakennustieto.fi/rtnet/10571ee/data.htm

[xxx111]

Nõus
Kuid pean nö lollikindlamaks siiski tilgaplekki
Ainult minu arvamus...

[netmaster]

Vesi ei lange laudiselt lihtsalt maha / ilma tilgaprofiilita vesi nö pöörab tagasi

et kuidas siis?
Vesi voolab või koguneb vertikaalse laua lõppu ja siis kuhjub sinna või voolab üles tagasi? See, kui mingisugune tilk seal minuti peatub, ei tee sellele lauale küll midagi, võrreldes sellega, kui lörts jms. sinna pleki peale koguneb ja lauaotsi leotades vaikselt sulab.

Otsisin googlest ja ei leidnud praktiliselt ühtegi vertikaalse voodrilaua ja tilgaplekiga maja pilti või projekti. Vaatasin läbi mõned elementmajade pakkujate klantspildid ja ühelgi ei olnud seda plekki.

Kust selline jutt üldse pärit on, et vertikaalse voodrilaua otsas peaks mingi plekk olema?

[xxx111]

Ega keegi ju ei sunnigi seda paigaldama...

[tabarabarap]

Vesi ei lange laudiselt lihtsalt maha / ilma tilgaprofiilita vesi nö pöörab tagasi

Kust selline jutt üldse pärit on, et vertikaalse voodrilaua otsas peaks mingi plekk olema?

Selle füüsikalise nähtuse nimi on pindpinevus ja see jutt on pärit põhikooli füüsikast. Lisaks puidu puhul ka kapillaarsus mängib seal kindlasti suurt rolli.

Horisontaalne värvitud laudis kestab selle pärast kauem, et vesi ei imbu puitu ristikiudu nõnda kergelt, kui pikkikiudu. Voolab voodrilt plekile ja plekk juhib soklist eemale ja veenina katkestab vee pindpinevuse tilga oma raskuse abil.

Laua otsad on horisontaalpaigaldusel reeglina kaetud otsaliistuga ja vesi ei pääse alati laua otsast imbuma, kui, siis soodsa tuulega, aga selleks ongi tuulutusvahe ette nähtud.

Vertikaalpaigaldusel on laua alumine ots rohkem ilmastikule avatud ja isegi värvituna mingi hetk hakkab alt otsast vett imama, kuivatama, paisuma jne seega ka tilgapleki paigaldusel tuleks arvestada , et vesi sealt nõnda kergelt ära minna ei taha, kui horisontaalselt paigaldatud laudisel.

[netmaster]

Selle füüsikalise nähtuse nimi on pindpinevus ja see jutt on pärit põhikooli füüsikast. Lisaks puidu puhul ka kapillaarsus mängib seal kindlasti suurt rolli.

Ma pidasin silmas pigem seda, kust on tulnud jutt, et laudise alla serva peaks mingi pleki panema.

Mul on saun vertikaalse laudisega, mis on värvitud muldvärviga. Täna on päevaläbi sadanud. Umbes 50cm laudade alumisest otsast on märg. Ilmselt siis tänase tuulega umbes niipalju räästa alt sinna peale sajab. Võimatu on kindlaks teha, kui palju vett laua sisse jõuab. Käisin katsumas ja laudade alumised otsaservad on igatahes kuivad ja laudis on ka tagant kuiv. Seega on igasugune pindpinevus ja kapillaarsus antud juhul praktiliselt olematu. Pindpinevus vajab siledat pinda. Minu laudade otsad on igatahes liiga "karvased" selleks, et sinna mingeid tilku jääks. Ammugi ei tekita need servapeal minutiks peatuvad üksikud tilgad (mina näiteks ei leidnud ühtegi kuskilt) mingit kapilaareffekti. Selles valguses on pleki panemine sinna parimal juhul tühi töö ja raha raiskamine. Halvemal juhul tekitab lisakomplikatsioone, kuna igasugune taevas alla sadav paksem sodi koguneb sellele plekile ja hakkab vähemalt hooajati ladu mädandama, sest sel ajal nad ligunevad sisuliselt otsapidi vees. Lisaks pritsivad vihmapiisad vastu plekki kukkudes laudise märjemaks, kui ilma plekita. Ei kujuta küll ette, kuidas seda plekki paigaldama peaks, kuid on võimalik, et selle käigus tekitatakse lisaks raskesti tuulduvaid vahesi ja muid kohti, kuhu vesi saab pidama jääda. Mida positiivset see plekk seal üldse tegema peaks?

[tabarabarap]

See plekk on mõeldud vee eemale juhtimiseks seinast, soklist. Vabalt, kui vooder juba ise eendub piisavalt soklist võid laua otsad või alumise ääre lihtsalt kaldu lõigata, pleki ära jätta ja tekib sama tilgamurdmise efekt. Kui on piisavalt aega puidul kuivada ja õhk saab vabalt ligi ei juhtu ju midagi.

Teemaalgataja seinal lihtsalt liiga madalale paigaldatud ja tuuldumisega võib olla probleeme, aga mis seal ikka.

[pikk88]

Eile oli õues mõnus koerailm ja kui "tegudele" jõudsin oli juba mitu tundi sadanud. Tegin pildi soklipleki alumisest servast. Tuul lõõtsutas täpselt sealtpoolt puhuda.


Kuigi telefon pole sääraste võtete jaoks suurem asi aparaat siis on siit üpriski hästi aru saada, kuidas pleki alune on täiesti kuiv. Kaselehed kõrbisesid käes ja mullatükid tolmasid. Tilkagi vett pole sadanud sokli peale ja ka see koht paistab kätte kuhu langeb vesi pleki pealt. See pilt peaks andma piisava selgituse miks minu meelest on säärane plekk hoonele vajalik ja kasulik?
Nädalavahetusel sattusin käima Noarootsi poolsaarel ühes saunas millele kunagi aitasin vundamenti laduda. See hoone oli projekteeritud kõikvõimalikke nõudeid silmas pidades ühe arhitekti poolt, kes ilmselt arutas kõik murekohad targemate inimestega läbi. Silma jäi just see, et hoonel sokli serv praktilselt puudus. Veeplekk oli küll paigaldatud kuid siiski oli sokkel märg. See aga ei muutnud üldpilti, sest hoone oli niikuinii ehitatud vesisele alale ja maapinnast tuleb pidevalt vett juurde. Vundament oli laotud fibost ja see ulatus sügavale maa sisse. Umbes meeter. Pluss veel maapealne sokliosa umbes 60cm ja oli omal ajal ka mingisuguse bituumenmastiksiga täies mahus üle tõmmatud, kuid kümmekond aastat on teinud oma töö ja pinnasepealselt sokliosalt on praktilselt kõik see määre kadunud ning raha maha visatud. Samas poleks sellise kõrge sokli puhul seda kuivana hoidnud isegi mitte pool meetrit lai plekist seelik.
Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Põhjus, mis tolle hoone üldse teemasse tõin oli see, et saunas asus motamehe laotud keris ning sellel oli suurepärane leil

Tegemist siis põhimõtteliselt vene kerisega.
Midagi analoogset plaanin ma ka oma sauna rajada.
Kuna praegune hoone vajab veel umbkaudu nädalajagu pingutamist, et liistumajanduse ja välistöödega ühelepoole saada siis tuleb ennast veel natukeseks kokku võtta. Peale seda saan hakata loodetavasti tegelema oma saunaga ning selle ehitamise kõrvalt tahan hakata ajama ka maja projekti ning ehitusloa asju.
Eile käis üks tädi mul külas ning selgus, et hoone mõõdistamise teenusepakkumise all toimus pisikene teineteisest möödarääkimine. Tema tuli pakkuma ehitise ülevaatust ja mõõdistamist. Kuna selle saan ma loodetavasti ka ise vormistatud ning sain aru, et tema tuleb pakkuma ehitusjärgset geodeetilist mõõdistamist, siis jäi töö teostamata. Ajasime päris pikalt mutrijuttu ning läksime sõpradena lahku. Tänu sellele jäi mul üle hunnik vaba raha, tervelt 200 eurot.
Hommikul avastasin interneeduses müügiks 190mm laiuseid Columbia kivi õõnesplokke, 30 eurosenti tükk. Kuna õnnestus leida samaks päevaks ka transport siis investeerisin selle vabanenud ressursi teistpidi hoopis vundamendiplokkidesse. Neid õnnestus hankida 5 alusetäit. Üle lugeda pole jõudnud, kas kõik terved kuid väidetavalt on neid mul olemas nüüd 375 tükki, ehk ümmarguselt pool vajaminevast kogusest. Nendest plaanin laduda oma moosikeldri seinad.

[netmaster]

Tegin pildi soklipleki alumisest servast.

loomulikult on pleki alune kuiv, aga milleks sellist kohta iga hinnaga kuivas hoidma peaks? Vundament ja sokkel koos kattega peaks nagunii kõike seda kannatama, mis taevast alla sajab või maa seest ligi tikub.
Mis mõtet on sellist kohta kuivana hoida?

Sa oleks pidanud pildistama seda kohta, kus lauad plekiga kokku puutuvad ja märjal plekil ligunevad.