Ehitusfoorum

val kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 19:19 Ma vaatan, et paar ehitusfoorumi poliitikut on ka siin teemas oma "suurt tarkust" jagamas

Torkan vahele ühe päikesega seotud uudise, mis asjatundjatele arvatavasti teada, aga mulle igatahes oli väheke uudiseks, et Eestis tasub päikest püüda läänest: https://novaator.err.ee/1608863639/eest ... da-laanest

Kõigepealt on selline pealkiri eksitav, mitte "LääneST" vaid "LääneS".

See kaart näitab "kõiki päikselisi tunde" kokku ja kui paneelid on suunatud otse lõunasse, siis ei mõjuta aastatoodangut oluliselt kas hommikul kell 8.00 või õhtul 20.00 päike paistab või mitte, sest selle nurga alt päikest Lõunasse suunatud paneelidele oluliselt nagunii ei lange.

PV paneelide toodangut mõjutab, et kui suurel osal päevast langeb päiksevalgus paneelidele.

Olukord on hoopis erinev, kui kasutada mitmesse suunda suunatud paneele aga nende paigutust tavaliselt ei oska/viitsi keegi arvutada.

Väga palju muid faktoreid mõjutavad paneelide tootlikkust.
Näiteks Lõuna-Eesti kuplite vahel võib päike toota juba hommikul kella 6 alates aga Viimsis on merekohal olev udu päikest varjutamas kella 10'ni.

trebla kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 19:40... (Kuidas ma exceli tabeli graafiku siia saaks lisada ?)

Graafik pildiks nt win lõikeriista (snipping tool) abil ja pilt manusesse. Võib olla on ka exceli üles laadimine lubatud, pole katsetanud.

ping kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 22:37... See kaart näitab "kõiki päikselisi tunde" kokku ja kui paneelid on suunatud otse lõunasse, siis ei mõjuta aastatoodangut oluliselt kas hommikul kell 8.00 või õhtul 20.00 päike paistab või mitte, sest selle nurga alt päikest Lõunasse suunatud paneelidele oluliselt nagunii ei lange....

Ma sain artiklist sedasi aru, et kui panen identse koguse ja suunaga paneele nii Saaremaale kui Tartusse, siis saare pealt saan Eesti ühe kuu keskmise jagu rohkem tootlust pinnaühiku kohta. Suunad ja muud tingimused on eraldi teema, või siis sain ikkagi valesti aru?

Ok, said tootlust, aga kui seda energiat vajaks Kunda, kas siis viid akudega kohele? Kui ülekanne kulutab 10% ära, on vaja veel võrku tugevdada, kas siis on ikka pointi neid toppida sinna, kus ei vajata? Kui ma koolis energeetikat õppisin, käis jutt koormuskeskmetest. See tähendas, et määrati suuremate tarbijate x, y koordinaadid, anti neile tarbimise kaal ja siis lahendati tabel, kus leiti vajalik tootmise või alajaama asukoht. Paneele ei saa vaadata vaid tootjatena lahus tarbimisest. Imelik, et nii elemenetaarseid asju peab käsitlema.

kui ehitatakse valmis plaanitud gigavatised meretuulepargid ja nendega möödapääsmatud gigavatised merekaablid Rootsi, siis põhivõrguga ühendumised tulevad Lihulasse ning Pärnu kanti ja läänerannik muutubki uueks koormuskeskmeks... Seega kolib sinna ka uus energiamahukas tööstus, ainult töötjatele on veel elamist vaja.. seega tasub sealkandis hakata kokku ostma sobivat elamumaad juba praegu..

xxx111 kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 16:48 Leping poolte vahel on selline asi mille aktsepteerimine või mitte on poolte täiesti vaba valik - keegi ei saa kummalegi poolele peale sundida tingimusi millega üks osapool nõus ei ole...
Lihtsalt valitakse lepingu partneriks kolmas osapool või jäetakse leping üldse sõlmimata
Milles küsimus...

tuleb välja, et päikeseparke on kombeks ka nii ehitada, et see jääb hoonestusõiguse lõppedes maaomanikule.

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/1201 ... u-pankroti

val kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 23:09

ping kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 22:37... See kaart näitab "kõiki päikselisi tunde" kokku ja kui paneelid on suunatud otse lõunasse, siis ei mõjuta aastatoodangut oluliselt kas hommikul kell 8.00 või õhtul 20.00 päike paistab või mitte, sest selle nurga alt päikest Lõunasse suunatud paneelidele oluliselt nagunii ei lange....

Ma sain artiklist sedasi aru, et kui panen identse koguse ja suunaga paneele nii Saaremaale kui Tartusse, siis saare pealt saan Eesti ühe kuu keskmise jagu rohkem tootlust pinnaühiku kohta. Suunad ja muud tingimused on eraldi teema, või siis sain ikkagi valesti aru?

Jah said valesti aru, sest ei oskanud saatest mõista, et millise tehnoloogiaga mõõteriistadega (näidati saates) mõõdetakse päikese aktiivsust.

Selle "ühe kuu" jagu saab päikest rohkem siis kui kasutada mõlemas kohas liikuvaid paneele träkkeril, mitte fikseeritult suunatud paneele.

tuleb välja, et päikeseparke on kombeks ka nii ehitada, et see jääb hoonestusõiguse lõppedes maaomanikule.

Taga targemaks - ja mida ma selle kolaga peale hakkan?

xxx111 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 07:22

tuleb välja, et päikeseparke on kombeks ka nii ehitada, et see jääb hoonestusõiguse lõppedes maaomanikule.

Taga targemaks - ja mida ma selle kolaga peale hakkan?

Siis ei pea pargi ehitaja "kola" kokkukorjamisega ennast vaevama.
Kusjuures pole selge - kas aastal 2026 saab maaomanik omale tasuta endiselt 90 000 aastas tootva "kola" või negatiivse elektrihinna pärast kasutult seisva "kola" ? Kelle "usk" on tugevam...?

440 kW mahub ära 1 hektari peale...

Olenemata sellest kas see kola midagi toodab ei taha ma seda kola...

xxx111 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 07:58 Olenemata sellest kas see kola midagi toodab ei taha ma seda kola...

Mis ühele muld, see teisele kuld, ütleb vanasõna.
Ma võtaks hea meelega.

rannamees kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 08:12

xxx111 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 07:58 Olenemata sellest kas see kola midagi toodab ei taha ma seda kola...

Mis ühele muld, see teisele kuld, ütleb vanasõna.
Ma võtaks hea meelega.

Loomulikult - selle üle ei vaidlegi...

val kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 23:09

ping kirjutas: ↑26 Jaan 2023, 22:37... See kaart näitab "kõiki päikselisi tunde" kokku ja kui paneelid on suunatud otse lõunasse, siis ei mõjuta aastatoodangut oluliselt kas hommikul kell 8.00 või õhtul 20.00 päike paistab või mitte, sest selle nurga alt päikest Lõunasse suunatud paneelidele oluliselt nagunii ei lange....

Ma sain artiklist sedasi aru, et kui panen identse koguse ja suunaga paneele nii Saaremaale kui Tartusse, siis saare pealt saan Eesti ühe kuu keskmise jagu rohkem tootlust pinnaühiku kohta. Suunad ja muud tingimused on eraldi teema, või siis sain ikkagi valesti aru?

Erinevus on pilvisusest ja keskmisest õhutemperatuurist. Saaremaa kohal on pilvi natuke vähem (põhjuseks jahedam õhk mere jahutavast toimest) ja keskmine õhutemperatuur just suvel madalam, mis tõstab paneelide efektiivsust.

Rannikul on pilvitust vähem, sest rohkem pilvi koguneb maapinna toime tõttu alles teatud kaugusel rannikust. Sellepärast on ka sademeid rannikul ja saartel vähem. Päikesepaistelise ilmaga toodavad rohkem ka need paneelid, millele päike otse ei paista, oluline on valguse intensiivsus.

Jaanus2 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:32 ... Päikesepaistelise ilmaga toodavad rohkem ka need paneelid, millele päike otse ei paista, oluline on valguse intensiivsus.

Äkki paneks illustreerimiseks mõned füüsikalised suurused ka juurde, sest praegu paistab see tekst väga muinasjutulise "reklaamteksti" moodi Buratiinole?

Kui palju ja millest rohkem?

Või sõnasta see lause ümber.

Jaanus2 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:32 ... Päikesepaistelise ilmaga toodavad rohkem ka need paneelid, millele päike otse ei paista, oluline on valguse intensiivsus.

ping kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 20:29 Äkki paneks illustreerimiseks mõned füüsikalised suurused ka juurde, sest praegu paistab see tekst väga muinasjutulise "reklaamteksti" moodi Buratiinole?

Elementaarne, kasutaja ping- tuleb lihtsalt PV paneelid paigaldada põhja ilmakaarde ja nende vastu ehitada kõverpeeglid sujuva 90* nurga alla, mis suunavad Päikeselt kiirgava tasuta energia PV paneelidele. Kui šokolaadi ümber olev fooliumpaber on ideaalne soojusjuht põrandaküttes, siis miks see fooliuim ei võiks olla ideaalne peegeldi? Äkki mõni Hiina insener nopib selle minu uitmõtte üles?

Urmas kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 20:54

Jaanus2 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 09:32 ... Päikesepaistelise ilmaga toodavad rohkem ka need paneelid, millele päike otse ei paista, oluline on valguse intensiivsus.

ping kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 20:29 Äkki paneks illustreerimiseks mõned füüsikalised suurused ka juurde, sest praegu paistab see tekst väga muinasjutulise "reklaamteksti" moodi Buratiinole?

Elementaarne, kasutaja ping- tuleb lihtsalt PV paneelid paigaldada põhja ilmakaarde ja nende vastu ehitada kõverpeeglid sujuva 90* nurga alla, mis suunavad Päikeselt kiirgava tasuta energia PV paneelidele. Kui šokolaadi ümber olev fooliumpaber on ideaalne soojusjuht põrandaküttes, siis miks see fooliuim ei võiks olla ideaalne peegeldi? Äkki mõni Hiina insener nopib selle minu uitmõtte üles?

Kõik sellised süsteemid on ammu väljamõeldud ja katsetatud ning kui neist mingit kasu tõuseks, oleks need juba ammu kasutusel.

ping kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 21:11 Kõik sellised süsteemid on ammu väljamõeldud ja katsetatud ning kui neist mingit kasu tõuseks, oleks need juba ammu kasutusel.

Seda'nd küll, et välja mõeldud, aga "entusiastlikele planeedi Maa päästjatele" või viimasel ajal "äri" eesmärgil PV paneelide paigaldajatele vist kannataks isegi hetkel maha müüa kui tellida ÕL-e paar sisuturunduslikku artiklit koos sõltumatu Šveitši sõltumatu instituudi sõltumatute teadlaste sõltumatut uuringut, mille tulemus näitab, et teatud tingimustel on sellisel süsteemil ca 2% parem efekt kui tavasuunalistel(?)PV paneelidel.

Lume all?

kunn24 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 23:07Lume all?

Täna teekonnal Ida-Virumaa- kodu jäi ilma üks tee ääres olev PV paneelide veidi suurem paigaldus kui eramaja katustel asuv. Kui sula ilmaga on nad olnud haljad ja lumise ilmaga lumega kaetud, siis täna jäi silma, et olid kaetud härmatisega, kuigi päike paistis. Kas sellistel tingimustel PV paneelid toodavad ka midagi? Lisaks, kõigi 14 tuuliku labadel oli vist järjekordne streik, sest ei saanud "rohelise energia" hinnas NSP börsiga kokkuleppele?

Peaaegu kõik tuulikud ja osa päikesepaneele saavad riigilt garanteeritud "kuldse" elektrihinna (mitte NPS) kuna on ehitatud enne aastat 2xxx. Seda hüvitist makstaksegi taastuvenergia tasu näol sinu elektriarvel
Virumaal ühel tuulikufirmal olid väga viletsad tuulikud alatasa katki. Need läksid nii tihti katki, et neile kulus varuosadele rohkem kui elektrist tagasi said. Täieliku rämpsu ostes muidugi võid kenasti pankrotti minna muidu selles kindlas papiteenimise äris.

Urmas kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 23:39 Täna teekonnal Ida-Virumaa- kodu jäi ilma üks tee ääres olev PV paneelide veidi suurem paigaldus kui eramaja katustel asuv. Kui sula ilmaga on nad olnud haljad ja lumise ilmaga lumega kaetud, siis täna jäi silma, et olid kaetud härmatisega, kuigi päike paistis. Kas sellistel tingimustel PV paneelid toodavad ka midagi? Lisaks, kõigi 14 tuuliku labadel oli vist järjekordne streik, sest ei saanud "rohelise energia" hinnas NSP börsiga kokkuleppele?

Härmatise all tootsid pilves ilmaga ca 5% nimivõimsusest.
Lükkasin harjaga spordi mõttes suurema härmatise maha, siis tootsid ca 10% nimivõimsusest.
Seda ca nädal tagasi, mitte eile.

Urmas kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 23:39

kunn24 kirjutas: ↑27 Jaan 2023, 23:07Lume all?

Täna teekonnal Ida-Virumaa- kodu jäi ilma üks tee ääres olev PV paneelide veidi suurem paigaldus kui eramaja katustel asuv. Kui sula ilmaga on nad olnud haljad ja lumise ilmaga lumega kaetud, siis täna jäi silma, et olid kaetud härmatisega, kuigi päike paistis. Kas sellistel tingimustel PV paneelid toodavad ka midagi? ...

Ajaloost näen, et eile kattis omatarbe ja jagus ka võrku müüa.
Ei vaatanud, et kas oli härmatist või mitte.

Kalvis kirjutas: ↑28 Jaan 2023, 07:37 Peaaegu kõik tuulikud ja osa päikesepaneele saavad riigilt garanteeritud "kuldse" elektrihinna (mitte NPS) kuna on ehitatud enne aastat 2xxx. Seda hüvitist makstaksegi taastuvenergia tasu näol sinu elektriarvel
Virumaal ühel tuulikufirmal olid väga viletsad tuulikud alatasa katki. Need läksid nii tihti katki, et neile kulus varuosadele rohkem kui elektrist tagasi said. Täieliku rämpsu ostes muidugi võid kenasti pankrotti minna muidu selles kindlas papiteenimise äris.

Et seda taastuvenergiatoetuse asjaolu on kasutatud ikka ”masside õiglase viha” üles kütmiseks, siis olekks õige täpsustada.
Tuuleparkide loetelu aastast u. 2019.
https://web.archive.org/web/20190703142 ... lemasolev/
Toetust makstakse enne 2018 lõppu valminud parkidele max 12 aasta jooksul ja sedagi kokku max 600 GWh tuuleelektri toodangu eest aastas. Seega osad tuulepargid (sh Aulepa I) on juba toetusskeemist välja kukkunud ja lähiaasta(tel)l kukub veel mitu suurt välja. Sama seadus kehtis ka päikeseparkidele ehk toetuskõlbulikud pidid valmima enne 2018 lõppu, kuid kehtestati 2 a pikendus eramajade ja väikeettevõtete kuni 50 kW jaamadele. Sestap oli enne 2018 lõppu esimene päikeseparkide paigaldusbuum , nii et paigaldajaid toodi ka Poolast. Tuuleparkide paigaldusbuumi asemel käis 2018 vastakuti kaigaste kodaratesse loopimise buum ning Aidu ja Tootsi ehitused blokeeriti. Küll aga leiutati päikeseelektri ”kobarjaamade” jokk-skeem, ehkki selle oleks kasvõi täiendava seadusetäpsustusega saanud lihtsalt lõpetada?
Suurimaks "väikeettevõtteks " osutus ilmselt EE kes rajas vast kõige rohkem kobarjaamu?

Enamus taastuvenergia toetuse u 90 M€ aastasummast on läbi aegade läinud koostootmisjaamade puidu jms põletamisele pealemaksmiseks. Vast alles viimasel aastal on päike ja tuul kokku võtnud ehk poole? Tuulele üle 32 M€ maksta ei saa(600 GWh piir) ja nagu öeldud - kohe kukuvad suured jaamad sealt ea tõttu välja . Päikeseenergia toodang aga tõusis alles mullu lõpuks 500 GWh peale ja uuemad pargid kui 2020 pole niikuinii toetuskõlbulikud.


ping, miks sa 27.01.23 kell 23 äkki 109 eurost elektrit kukkusid tarbima kui kell 24 oleks seda 29 € eest saanud?
Oled ikka universaalteenusel ?

Täpselt seni kuni arvetel on rida taastuvenergiatasu ning sisuliselt korraldatakse vähempakkumisi toetuste maksmiseks pole midagi vaja "täpsustada"
Täpsustama (nt milleks kogu see jama) võiks hakata siis kui eespool nimetatud jura on lõppenud...