Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Riio12]

Küsimus, kui inverteri Operating voltage range 140-980V ja rated input voltage 600V (mppt ) kas nn paneelide summa pinge tuleks max kasuteguri saamiseks 600 v 900 installeerida. ELV ga liitumis leping sõlmitud 10kw , et kahele tracker -lile 600 v saada tuleb inst. 14kw. Lepingus on fikseeritud kasutusele tulev inverteri mudel SUN2000-10KTL-M1. Paneelidele valik hetkel 49V 545W. Või siis teised paneelid?

[võhik]

Kust saab trackereid (eesti keeles vast ’jälgijad’) ja mis hinnaga?
Ma pakuks välja, et jälgija hinna arvelt rohkem paneele ostes ja neid mõlemas jadas nii paigutades, et pooled jadas on hommiku ja teised pooled õhtu poole suunatud, saab kokku rohkem paneele paigaldada ning nii on ka pilves ilmade tootlus suurem...?

[trebla]

https://www.pv-magazine.com/2023/01/02/ ... on-ground/
kõik geniaalne on lihtne...
Iseasi kuidas see lumises kliimas toimib...?

[ping]

https://www.pv-magazine.com/2023/01/02/ ... on-ground/
kõik geniaalne on lihtne...
Iseasi kuidas see lumises kliimas toimib...?

Lumel ei ole suurt vahet, mis nurga all on paneelid, kui nad juhtumisi päris püsti ei ole.

[trebla]

Iseenesest ei oleks ju keeruline miski 300 m² kasvõi käsitsi lumevaba hoida....kui ise paneelide kõrval elada.
Kui jäädki rookimisega päeva-paar hiljaks, siis talvise madala tootluse tõttu pole suurt lugu. Madala päikese jaoks on nurk vale, samas pilves ilma jaoks just vägagi õige... kusjuures aastavahetuse ümbruse 3 kuud ongi pigem pilves.
Küll aga väheneb selle rauakola hind ning tormikindlus on ka hea, nagu artiklis mainitud.
Ja mul tuli kohe silme ette üks suht sobiv nõlv krundil...

[Urmas]

https://www.pv-magazine.com/2023/01/02/ ... on-ground/
kõik geniaalne on lihtne...
Iseasi kuidas see lumises kliimas toimib...?

Asukohas ei ole mingit vahet. Mõned aastatd tagasi Egiptuses olles saime kogeda liivatormi. Meie jaoks 3-4 tundi eksootiliselt ägedat ilmastikunähtust, aga hotellide töötajad nägid paar päeva kurja vaeva, et fuajeedest see liiv ära koristada. Kas tuulega tolm ja muu sodi horisontaalsele pinnale paremini ei ladestugi?

[new1]

Vaatasin et pildil on need paneelid üksteise kõrval tihkelt üksteise vastas, st kuidas neid üldse puhastada, peal vist kõndida ei tohiks? Ise eeldasin, et mingi kolm neli paneeli kõrvuti ja siis mingi liikumistee vahepeal hoolduse või mille iganes tarvis, ent seal ei tundunud. Kasvav muru muidugi ka madalad tutid juba varjutaks, külg külje vastas seal muidugi mullapinda poleks justkui, ent taim kipub end ajapikku ikka paneelide vahedestki läbi pressima ja aegajalt tuleks justkui ka selles suhtes üle käia. Sodi koha pealt siis madalal garaazikatusel on mul üks paneel peaaegu otse taevasse vaatamas, sinnapoole kuhu natuke kallet on, sinna nurka nagu vihmaveega on kogunenud sellist rokka rohkem, tõenäoliselt kui täiesti otse taevasse vaataks, siis ajapikku ikka omajagu seda rokka sinna koguneks, paneelil on sellised servad väikesed kõrgemad, pole täiesti sile klaaspind, kui oleks ilma servarantideta täiesti plank klaas, siis voolaks igasugune pahn vihmaveega tõenäoliselt üle serva maha, kui see serv olemas, nagu enamikel vist on, siis sinna jääb väikene millimeetri kuni paari paksune nn järv peale ujuma peale vihma kui paneel maapinnaga loodis ja jah, puhastamisvõimalus võiks nagu olemas olla siiski vähemalt korra aastas.

[kunn24]

Arvan, et tegijatel on täiesti savi, sest tõenäolisdelt on neilt mingilt silmaklappidega tolvanilt papihunniku kättesaamise eelduseks: "Katke x hektarit y arvu paneelidega võimalikult odvalt, kiirelt ja tihedalt".

[võhik]

Arvan, et tegijatel on täiesti savi, sest tõenäolisdelt on neilt mingilt silmaklappidega tolvanilt papihunniku kättesaamise eelduseks: "Katke x hektarit y arvu paneelidega võimalikult odvalt, kiirelt ja tihedalt".

100 MW peaks maksma vähemalt 50 M$...
Täna võib vast vabalt rehkendada 200 Wp/m² -> see 100 MW oleks pool km²...
ja oma klimaatiliste tingimustega on nad seal Arizonas ehk kursis kah...

Lumi sulab ise ära, tolmu aga ainult lisandub juurde. Ka kaldpaneelide puhastamine on lõunas ammune teema.
https://www.google.com/search?q=pv+clea ... 00&dpr=1.5

Palju lihtsam on sinna horisontaalse plate peale miski robottolmuimeja tuuritama lasta....?

[new1]

Kui suur tööstuslik park, siis see oleks ka päris huvitav variant jah, mingi max 10 kilone robot võiks seal peal vist probleemideta öösiti ringi siblida. Tea kui kulukas oleks näiteks kusagil aafrika kõrbes mingist suurest lahmakast pargist suhtkoht kohapeal vesinikku toota, siis see talvisel ajal näiteks siiakanti pimedasse laevatada ja sellest näiteks lihtlabaselt nagu gaasijaamas elektrit pluss sooja kusagil pealinna rannikule ehitatud jaamas toota? https://merendus.postimees.ee/7590593/k ... eid-saatma Siin nagu link, et eksisteerib vaikselt selliseid vesinikutankereid. Sedapidi võiks idee poolest siinse pimeda aja energiavaru katta ja ei peaks vene gaasi või muud sarnast fossiili põletama. Fossiiliga põletamisega seoses, eile oli selline külm ja suht tuulevaikne õhtu siin tartus, läksin välja ja no pagan milline räige ving oli üle linnaosa, korralikult häiriv lebra ja nähtavus oli ka selline nagu oleks udune hommik, reaalselt neis eramajades igaüks küttis ma ei tea millega, mõni vist ajas kivisüsi sinna ahju mul jäi selline tunne, see toss kuramus ei hajunud ära ja vajus kõik linna peale laiali. mingi 50-100 aasta pärast võiks need eramajade kärssavad ahjud küll siin linnas olla maasoojuspumpadega asendatud näiteks ja elektri peal kõik ning kusagil mingi keskne suur jaam toodaks lihtsalt energiat selle tarbeks.

[Riio12]

Sealt tuleks ka väljatuua ja tõlkida: Uue meetodi puhul kasutatakse ka 70% vähem kaableid ja kraave ning see vähendab väidetavalt paigalduskulusid vähemalt 20%. Maapealne päikesepaneel vajab tavaliselt vähem kui 2,5 hektarit ühe MW kohta, saavutades rohkem kui KAKS korda suurema energiatiheduse kui tavalised süsteemid." Ettevõte pakub oma Earth Mount Solar süsteemi koos oma tarkvaraplatvormi ja pikaajaliste energiateenustega, sealhulgas täieliku käitamise ja hooldusega. Samuti pakub ta robotpuhastusteenuseid.
Aga jah, need projektid, hetkel Arizona ja Texase kõrbealade ettenähtud. Liiv lendab üle ja rohi niikui nii ei kasva.

[Urmas]

Fossiiliga põletamisega seoses, eile oli selline külm ja suht tuulevaikne õhtu siin tartus, läksin välja ja no pagan milline räige ving oli üle linnaosa, korralikult häiriv lebra ja nähtavus oli ka selline nagu oleks udune hommik, reaalselt neis eramajades igaüks küttis ma ei tea millega, mõni vist ajas kivisüsi sinna ahju mul jäi selline tunne, see toss kuramus ei hajunud ära ja vajus kõik linna peale laiali. mingi 50-100 aasta pärast võiks need eramajade kärssavad ahjud küll siin linnas olla maasoojuspumpadega asendatud näiteks ja elektri peal kõik ning kusagil mingi keskne suur jaam toodaks lihtsalt energiat selle tarbeks.

Vähemalt Tartu kohta on juba ammu käinud see jutt, et tahetakse ära keelata ahjuküte ja üle viia ka eramajad tsentraalsele küttele. Arvestade viimase aasta elektri hindasid, tsentraalsete katlamajade pakutavaid soojuse hindasid jne ja soovitusi hankida endale alternatiivi elektrile või gaasile, siis võid ainult aimata kui palju tekkis juurde uusi ahjusid või mõne pottsepa käest uurida.

[RaJy]

Fossiiliga põletamisega seoses, eile oli selline külm ja suht tuulevaikne õhtu siin tartus, läksin välja ja no pagan milline räige ving oli üle linnaosa, korralikult häiriv lebra ja nähtavus oli ka selline nagu oleks udune hommik, reaalselt neis eramajades igaüks küttis ma ei tea millega, mõni vist ajas kivisüsi sinna ahju mul jäi selline tunne, see toss kuramus ei hajunud ära ja vajus kõik linna peale laiali. mingi 50-100 aasta pärast võiks need eramajade kärssavad ahjud küll siin linnas olla maasoojuspumpadega asendatud näiteks ja elektri peal kõik ning kusagil mingi keskne suur jaam toodaks lihtsalt energiat selle tarbeks.

Vähemalt Tartu kohta on juba ammu käinud see jutt, et tahetakse ära keelata ahjuküte ja üle viia ka eramajad tsentraalsele küttele. Arvestade viimase aasta elektri hindasid, tsentraalsete katlamajade pakutavaid soojuse hindasid jne ja soovitusi hankida endale alternatiivi elektrile või gaasile, siis võid ainult aimata kui palju tekkis juurde uusi ahjusid või mõne pottsepa käest uurida.

Eks see tahe liituda tsentraalküttega või kasutada elektrikütet vs. puudega mässamine oma mugavuse arvelt on suhtelises sõltuvuses majanduse olukorraga üldiselt - headel aegadel on rohkem mugavustega kütjaid (a-la kaug ja/ või elektriga (kõikvõimalikud soojuspumbad on samuti elektriga kütmine - lihtsalt natuke efektiivsemad kui otseelekter, samas seadmed kordades kallimad)) Viletsamatel aegadel hakkavad inimesed hindama odavamaid ( samas rohkem oma tööpanusega) ehk siis "tasuta" kütteliike. Tasuta siis selles mõttes, et ei ole igakuiseid kohustuslikke arveid vaid köetakse seda mis on ja seda oma tööga vabast ajast.

[new1]

Keskküte siin küll kallis ei ole isegi praeguste hindade juures, umbes eur ruutmeetri kohta oli eelmine kuu kortermajas(eks sõltub hoonest ka muidugi), pigem ilmselt probleem, et kes need trassid seal kõik välja ehitaks, ilmselt seal eramajade vahel pole ühtki toru veetud.

[Urmas]

Keskküte siin küll kallis ei ole isegi praeguste hindade juures, umbes eur ruutmeetri kohta oli eelmine kuu kortermajas(eks sõltub hoonest ka muidugi), pigem ilmselt probleem, et kes need trassid seal kõik välja ehitaks, ilmselt seal eramajade vahel pole ühtki toru veetud.

Oeh, ära ole nii lihtsameelne. Kui koguneb piisav hulk kasutajaid, siis tõstetakse ka soojuse hindasid, et kiiremini saada tagasi investeeringuid ja hakata teenima kasumit. Olen ennegi maininud elektrikütte propat, siis pelleteid, siis gaasi jne. Mis on saanud nendest tolleaegsetest kõige-kõige odavamatest ja soodsamatest kütteliikidest. Näiteks meie alevis on alates eelmisest jaanuarist kaugküttefirma tõstnud hindasid 4x, kusjuures eelmise aasta viimases kvartalis 3x. Aasta jooksul 65€-lt 108€-ni + km ehk keskeltläbi statistilise keskmise järgi iga kuu on kaugkütte hind tõusnud ca 3.58€+km ehk 78% aasta jooksul. Ja inimesed on sundseisus ja maksavad. Kusjuures alevi katlamaja töötab mitteammuse propaganda poolt soovituslikul rohelisel ja kõige odavamal puidujääkide energial(hakkepuit). Ja neid kohalikke katlamaju renoveeriti riiklikul "soovitusel" riigi kodanike heaolu nimel, et kasutada ära puidutööstuse jääke. Lausa riiklike toetusi jagati nii EV kui EL poolt.
Veelkord, ärge olge nii sinisilmsed igatsugu rohelise propaganda suhtes, sest idee järgi toimiv asi ei vaja 10-t sisuturundslikk artiklit iga päev, rääkimata audiomeediast.
OT. Väike mõistujutt. Aastaid tagasi läksin ühele oma pojale(kah oli tol ajal maaler) appi ja tal mängis objektil raadio ja kuulas sealt Kuku programmi. Küsisin, et ega ta raadioprogrammi valikul eksinud ei ole? Vaatas mõistmatult mulle otsa. Mainisin siis moka otsast Kuku raadio motot, et Kuku on mõtlevale inimesele. Aru sai, aga minu arvamus teda ei huvitanud ja jaama ka ei vahetanud. Jurakas teine!

[new1]

Siin on juba piisav hulk kasutajaid, alevite jms pisikohtade juures kerib hinna üles just see, et kliente nii vähe ja kogu seda katlamaja tuleb käputäie klientidega üleval hoida. Mul ka ühe korteriga stabiilselt ülevaade, mis asub sellises pisemas alevikus, mitte linnas, seal maksab ka keskküte kordades rohkem kui siin linnas.

[ping]

Arvan, et tegijatel on täiesti savi, sest tõenäolisdelt on neilt mingilt silmaklappidega tolvanilt papihunniku kättesaamise eelduseks: "Katke x hektarit y arvu paneelidega võimalikult odvalt, kiirelt ja tihedalt".

Kergeusklikele investoritele on praegusel ajal päris kerge igasugu jama müüa ja hiljem on omanikud sunnitud ka hooldusteenust ostma.

Paneelidel kõndimise saab päris ruttu selgeks ja tugevusvaru on küllaldane, et nendel isegi jalgrattaga sõita.
Olen messil näinud trikiratturitele tehtud paneelidest rada, kus tehti hüppeid ka ühel rattal hüpates.

[Urmas]

Siin on juba piisav hulk kasutajaid, alevite jms pisikohtade juures kerib hinna üles just see, et kliente nii vähe ja kogu seda katlamaja tuleb käputäie klientidega üleval hoida. Mul ka ühe korteriga stabiilselt ülevaade, mis asub sellises pisemas alevikus, mitte linnas, seal maksab ka keskküte kordades rohkem kui siin linnas.

Huvitav, et Utilitase hinnad on näiteks Raplas kallimad kui Märjamaal. Rapla peaks ometi olema ju suurema klientuuriga. https://www.utilitas.ee/soojuse_hinnad/

[new1]

Ei tea, alevi vahel igatahes ringleb jutt, et seetõttu on hind niipalju kallim, kuna see 10 kortermaja või palju neid seal kokku on maksab kogu süsteemi eest. Tundub igati loogiline ka, kui linnas siin ühe katlamaja taga ma ei teagi, kümneid kui mitte sadu kordi rohkem kliente, siis turumajanduse loogika peab ka täiesti paika, et kui ikka saad toota kõvasti suuremas mahus, siis on võimalik ka soodsamat hinda teha.

[RaJy]

Kui vaadata tervet eestit siis hind asula suurusest küll ei sõltu https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi- ... olastamine kohati on väiksemas asulas kaks korda odavam hind kui linnas.

[new1]

Kas siis mingid erinevad soojatootjad ja lihtsalt mingi tootja küsib räigelt rohkem ja ega valikut ka pole, et teise soojapakkuja vastu vahetada ja nii ongi? Ma pole muidugi mitmeid aastaid enam uurinud selle seisu kohta seal, kuna pole otseselt huvi/vajadust olnud, ent mõningad aastad tagasi, kui võrdlesime neid arveid, siis siin linnas küttearveid vs seal maal, siis maksid nemad ikka mitu korda rohkem toasooja eest, ehk nüüdseks on seda hinda kuidagi tasandatud riigi keskmisega. Samas seal tabelis suht vähe neid, iga suvalise alevi kortermajade kütte hinda üle riigi ka kusagilt sarnase tabeli kaudu näha saaks?

[xxx111]

...erinevad soojatootjad ja lihtsalt mingi tootja küsib räigelt rohkem ja ega valikut ka pole, et teise soojapakkuja vastu vahetada ja nii ongi?

Põhimõtteliselt nii ongi - väike aga - hinna peab kooskõlastama konkurentsiamet ja sel ei saa olla sees "õhku ja ülemäärast kasumit"

[ping]

...erinevad soojatootjad ja lihtsalt mingi tootja küsib räigelt rohkem ja ega valikut ka pole, et teise soojapakkuja vastu vahetada ja nii ongi?

Põhimõtteliselt nii ongi - väike aga - hinna peab kooskõlastama konkurentsiamet ja sel ei saa olla sees "õhku ja ülemäärast kasumit"

Väikse küttevõrgu (alevi) küttehinnas sisaldub ka trasside korrashoiu tasu ja kui võrguettevõte on trasside renoveerimiseks võtnud laenu, siis ka selle laenu tagasimakse sisaldub lõpptarbija küttehindades.

[Kalvis]

JAH, kaugküttevõrgu omanik on monopol ja peab hinna kooskõlastama konkurentsiametis. Kuid loll on see, kes ei oska hinda maksimumis kulusi juurde kirjutada. Ega konkurentsiametis ka lollid pole aga kindlalt lähevad läbi alati - elektri hinnatõus, kütte väidetav kallinemine (puiduhake, gaas jne.). Isegi administreerimise kulusi, laenud jne. osav oskab vägagi hästi kirjutada.
Kuid igal piirkonnal on siiski üks oht - kui krunt leiab - soojuspump või oma kütteallikas on odavam siis loobub kaugkütte võrgust. Ja siis sa enam klienti tagasi ei saa. Kuigi käsu korras püütakse seda takistada Tallinnas ja Tartus siis keelata otse kah ei saa. See on mehhanism, mis paneb päitsed pähe ja seega kaugkütte hinda ei saa väga kallimana hoida Soojuspumba hinnast.

[xxx111]

Kaugküttepiirkonna määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele.