Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

ikka,
Kõik tulud tuleb Eesti Vabariigis deklareerida.
Ilmselt on sellises mahus elektritootmist kasulik toimetada käibemaksukohustusliku ettevõttena? Vähemalt mõni mulle teadaolev sarnases mahus tootja on seda teinud. Siis saab mõningaid kulusid tuludest maha arvata..
Aga mina ei ole ei FIE ega OÜ kohustuste ja toimetamistega kursis.

Eraisiku maksustatava tulu hulka mittekuuluvad tulud on maksuameti poolt üles loetletud.. taastuvenergia toetus eraisikul kuuldavasti ei kuulu maksustamisele, elektri ostust/müügist üle jäänud raha küll.
Siit edasi on nüüd tegelikult veidi segane... eraisiku tulude deklareerimine käivat kassapõhiselt...mina saan sellest nii aru, et maksukohustus tekib alles siis kui lasen elektrimüüjal kogunenud ettemaksu oma arveldusarvele üle kanda...
Mina sain oma paneelid tööle alles 2020 sügisel ja tol aastal jäin veel miinusesse. Kogunenud ülejäägi võtsin välja alles tänavu esimese negatiivse elektriarve saabumisel, ehk siis maksustatav tulu tekkis alles äsja.
Mõni pikaajalisema kogemusega aasta lõikes plussi jääja võiks kommenteerida tegelikku praktikat...?

Ja üldse.. kui tuhandetest ettevõtetest laekuvad töötajate maksuandmed otse maksuametisse inimese eeldeklaratsioonile siis nendest viiest-kuuest elektrimüügifirmast võiks mikrotootjate väljamaksuandmed samamoodi liikuda...?

Peale selle on väiketootjad kuni 200 kW. Mainitud 0,5 MW ehk 500 kW käib v-olla miskite muude reeglite alla.

[ping]

... Mina sain oma paneelid tööle alles 2020 sügisel ja tol aastal jäin veel miinusesse. Kogunenud ülejäägi võtsin välja alles tänavu esimese negatiivse elektriarve saabumisel, ehk siis maksustatav tulu tekkis alles äsja.
...

Kui elektri müügist tekkinud ülejääki poleks rahaliselt välja võtnud, vaid kasutanud seda elektriarve tasumiseks tasaarvelduse korras talvisel kõrgema hinnaga perioodil, siis poleks maksustatavat tulu tekkinud.

Mina pole aastaid ettemaksu välja välja võtnud ega elektri eest maksnud ja selle aasta veebruaris oli esimene kord üle aastate, kui üldse maksin elektriarvet, ca 30eur.
Suvi läbi kasvatan miinusarvet talveks.

[trebla]

..vaid kasutanud seda elektriarve tasumiseks tasaarvelduse korras ...

no nii ma ju tegingi.. tuleva talve tasaarvelduseks hakkab raha kogunema sellel suvel..

...Rahalist poolt saab arutada peale 8. kui EE oma andmed saadab...

Võrku antud toodangu mahtu näeb e-eleringi lehel juba järgmisel päeval, ..ehk siis aprilli müüdud elekter on juba täna näha.
Kuna ma ükskord huvi pärast lõin excelisse ka tunnihinnad ja tunnitoodangud, kui siin keegi väitis, et kasutatakse miskist päeva keskmist börsihinda, siis vähemalt Alexela puhul ei pea see paika ja aprilli keskmine müügihind peaks tulema u. 10,28 senti/kWh (12,8 märtsis).
Müügitulu 30 € vähem kui märtsis, ehkki toodangut rohkem..,
Arve tulekul näeb jah täpsemalt, aga erinevus on olnud alla 1 %

[Ac457765]

Ok, kulud pool milli kuni mill ja garanteeritud tulu aastas 30000 miinus tulumaks (ettevõttest välja makstes läheb ka tulumaks) võrdub 24 000 eur aastas tulu. Nii et pool milli lööks laiaks ja 21 aasta pärast saaks selle sama summa tagasi. Kui mill panna huugama, siis 42 aasta pärast näeks seda summat uuesti ja kasu pole selleks hetkeks veel saanud. Ja arvestaks ka, et kogu selle aja on see 1 hektar hõivatud ehk siis põllumaana välja rentida ei saa (renditulu jääb saamata). Aja jooksul ka paneelide tootlikkus väheneb, invertereid vaja välja vahetada või mida iganes. Paneele S-tast puhastada ka vahepeal vaja ja ilmselt ei saa lasta ka heinal ülepeakõrguseks kasvada. Päris "kena" investeering tõotaks olla.
Siis muudkui jälgiks kuidas (kümned)tuhanded kWh-d tootmist tuleb ja käiks siin hüppamas nende numbritega. Vähemalt igav ei hakkaks.

[trebla]

See 30 000 oli pessimistlik stsenaarium.
Optimistliku võib igaüks ise juurde mõelda, kui muutujatele teised väärtused anda.

Kui palju hektari põllumaa pealt täna renti saab...?

Kui see maa ei ole ka juhuslikult just kõige viljakama massiivi küljes..?

[rannamees]

Räägime nüüd asjast mingi konkreetse näite põhjal. Palju raha välja käima peab, et 1 ha lage maalapp paneele täis pandaks (koos kõigi vajalike tegevustega) ja kui palju siis aastas raha sisse tulema hakkab sellest? Omatarbimist pole mõtet arvestada kuna see on väga väike. Mingi alajaam (seal peaks tehtama kõrgepingest 400 V) asub krundi servas kui sellest mingit tähtust on.

Ma hakkaks vaatama asja hoopis Elektrilevi poolepealt.
Kui suurt tootjat sinna alajaama lubatakse, ilma ümberehitusi tegemata? Mis liin sinna tuleb? 10KV või 20KV?
Hektarile mahub ca 600KW paneele aga see on juba suurtootja ja liitumisel juba hoopis teised jutud.
Kuni 200 võib olla oluliselt soodsam...
Tuleviku hinna prognoosimiseks peaks omama hoopis ägedamaid võimeid, kui minul täna on.
Aga paari asja julgeb ennustada küll:
Lähiaastatel siiakanti suuri võimsusi ei teki, küll suureneb iga aasta tarbimine.
Päikesepargid on orienteeritud enamasti lõunasse, seetõttu sealt head hinda ei saa.
Kui teha asja nii, et ise olen diivanil, keegi annab võtmed kätte, siis ei pruugi kasumisse jõudagi.
Sellesama teema alguse kodanikud ei ole veel kasumisse saanud...
Samas, asju veidi optimeerides on võimalik teha päris head tootlust

[rannamees]

..vaid kasutanud seda elektriarve tasumiseks tasaarvelduse korras ...

no nii ma ju tegingi.. tuleva talve tasaarvelduseks hakkab raha kogunema sellel suvel..

...Rahalist poolt saab arutada peale 8. kui EE oma andmed saadab...

Võrku antud toodangu mahtu näeb e-eleringi lehel juba järgmisel päeval, ..ehk siis aprilli müüdud elekter on juba täna näha.
Kuna ma ükskord huvi pärast lõin excelisse ka tunnihinnad ja tunnitoodangud, kui siin keegi väitis, et kasutatakse miskist päeva keskmist börsihinda, siis vähemalt Alexela puhul ei pea see paika ja aprilli keskmine müügihind peaks tulema u. 10,28 senti/kWh (12,8 märtsis).
Müügitulu 30 € vähem kui märtsis, ehkki toodangut rohkem..,
Arve tulekul näeb jah täpsemalt, aga erinevus on olnud alla 1 %

EE-l on samuti tunnihinnad. Ise pole viitsinud exeliga mässata aga hea teada, et erinevus ainult 1%

[Ac457765]

See 30 000 oli pessimistlik stsenaarium.
Optimistliku võib igaüks ise juurde mõelda, kui muutujatele teised väärtused anda.

Kui palju hektari põllumaa pealt täna renti saab...?

Kui see maa ei ole ka juhuslikult just kõige viljakama massiivi küljes..?

Eks suure investeeringu tasuvuse hindamisel peakski pigem pessimistlikumat varianti vaatama, et milline tasuvus on garanteeeritud.
"Tänase" kohta ei tea täpselt, aga "eile" ehk mõned aastad tagasi sai 100 eur/ha aastas.
Alajaama kohta täpsemat infot praegu ei tea, aga lihtsalt oletame, et saaks selle võimsuse võrku anda. Kui investeering nii "tasuvaks" kujuneks, nagu siin mulje jääb, siis ilmselgelt ei hakka pikemalt edasi mõtlemagi selle teema peale.

[Prill]

Tasuvuse vaatest ei ole ajad enam tavapärased, kui räägitakse kahekohalisest inflatsioonist ja sanktsioonide mõjud energiasektorile euroopas ja Eestis seisavad veel ees. Lühidalt, täna seisev raha kaotab kiiresti väärtust ja energiahinnad ka lähitulevikus tasuvusarvutuste tegemiseks ei ole piisavalt ennustatavad.
Selles perspektiivis tundub päikesepark natuke parem mõte, kui raha sukasääres või pangaarvel jõude hoida, võib ka mujale paigutada, osta maad-metsa-kinnisvara-aktsiaid või proovida kasiinos, krüptoäris õnne.

Unistan ka päikesepargist aga bürokraatia ja kogu asjaajamine heidutab, täna üks artikkel ka, kus kirjeldatakse, kuidas päikesepargi rajamise reaalsus on midagi muud, kui reklaamid ja meediamulje on asja kujutanud.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/96411 ... tuste-rada

[võhik]

...täna üks artikkel ka, kus kirjeldatakse, kuidas päikesepargi rajamise reaalsus on midagi muud, kui reklaamid ja meediamulje on asja kujutanud.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/96411 ... tuste-rada

artikkel tasuline, ehk keegi võiks panna copy, milles probleem seisnes... ?

[Prill]

artikkel tasuline, ehk keegi võiks panna copy, milles probleem seisnes... ?

Kopisin olulisema..

Paberimajandus
Kui puuduvad varasemad kokkupuuted ja pole tuttavaid, kes oleks selle protsessi läbi teinud, oled paljuski üksi ja pead olema lausa professionaalne e-kirjade kirjutaja ning omama kõrgema kategooria eksperdi pabereid Google-otsingumootoris surfates. Peavalu paberimajandusest, telefonikõnedest ja suhtlusest jagus kogu perele. Ehk on praegu seda protsessi lihtsustatud, aga meie kogemus näitas, et asjaajamine oli aeganõudev ja vajalike paberite, küsimuste ja kirjade edasi-tagasi solgutamine samuti väsitav.
Ilus ettekujutus päikeseparkide loomise lihtsusest osutus meie kogemusele tuginedes pisut petlikuks. Näiteks võtad paigaldusfirmaga ühendust ja nad peaks pakkuma justkui täisteenust, aga siis ilmneb, et kuna oled liitumispunkti omanik, pead küsima lisaks arvestite vahetust, ampreid juurde ostma, suhtlema võrguettevõttega. Ehitusloaga aitab ehitusfirma, aga see on piisk meres, võrreldes muuga, mille kõigega tegeleda tuleb. Küsimusi, millele tava­inimene vastuseid ei tea, tekib palju.
Kas su võrk kõike soovitut võimaldab ja kust sa seda teada saad? Ainuke võimalus on kirjutada võrguettevõtte infoliinile, sealt aga vastab iga kord erinev inimene ja see aeglustab protsessi. Kuna meie valisime maaraamil päikesepargi, mille pikkuseks ligi 30 meetrit, tuli teha omajagu maa tasandamist ja parandamist ning puude langetamist, et need varje ei heidaks.
Kui tuldi paneele paigaldama, küsisid mehed, kuhupoole paneelid tuleks suunata. Võiks ju eeldada, et nemad on spetsialistid ja teavad, aga võta näpust. Ka näitas meie kogemus, et töid tullakse tegema tööpäevadel, ent tellijad on ju samuti sel ajal kodust ära tööl. Sestap on pea võimatu teha ise ehitusele vajalikku omaniku­järelevalvet.

Esimesed mured
Rajamisega tagasilöögid aga veel ei lõppenud. Kui pargid olid juba töös, märkasime, et mõlemad hakkasid end ühtäkki iseenesest välja lülitama. Selliseid anomaaliaid on üpriski lihtne märgata monitooringuäpis, millest saab kontrollida päikeseparkide tootlikkust. Kuna väljalülitamisi hakkas juhtuma üsna tihti ja olime mures päikeseparkide töökindluse pärast, pöördusime paigaldusettevõtte poole. Nende sõnul oli pinge parkide jaoks liiga kõrge ja selle kaitseks lülitavad paneelid end välja. Nad soovitasid pöörduda võrguettevõtte poole. Sealt tulid töölised, kes paigaldasid kolme kohta pinge kõikumist jälgivad mõõturid.
Kogu see protsess võttis aega 3–5 nädalat. Olime lootnud, et selleks ajaks on mured ­lahendatud ja saame päikeseparkide maksimaalset tootlikkust nautida. Siis selgus, et pinge on liiga kõrge ja seda ei saavat alandada. Probleemi lahendus venis ja kuna me kaotasime selle ajaga sadu eurosid, pöördusime tarbijakaitseametisse. Tarbijakaitse võttis läbirääkimised Elektrileviga menetlusse. Kokkuvõttes venis probleemi lahendamine ligi kaks aastat.

Ohtlikud puud
Tänavu veebruaris kukkus tormiga elektriliinile puu. Puu kukkus nii õnnetult, et liin tõmbas puruks kaks elektriposti. Irooniline on see, et järgmiseks päevaks oli meil ohtlike puude langetamiseks tellitud arborist.
Ohtlikud puud on tarbija vastutada, eemaldama aga peaks need spetsialistide abiga, mis on suur kulu. Meie tegevust piiras ka see, et tegu on pargiga, kus kõiki puid ei saa maha võtta. Ka ei ole ohtlike puude eemaldamine elektriliinide ümbert kohustus, mis lasuks vaid tarbimispunkti omanikul. Isegi vastupidi – seda ei tohi ise teha. Kukutades ise puu elektriliinile, vastutad rahaliselt kogu tekkinud kahju eest. Seega tuleb kannatlikult oodata, kuni puu kukub liinile, vaid siis saad sellest ohtlikust puust lahti. Tundub ebaloogiline? Eks ta ongi.
Kuna meil on kaks tarbimispunkti ja mõlema järele on ühendatud ka päikesepark, mõjutas puu langemine mõlemat. Lülitasime pargid välja, et kaitsta seadmeid. Generaator andis meile piisavalt voolu, et hoida järel külmkappi, saada natuke valgust ja võimalust laadida telefone. Mõjutatud oli meie veevarustus ja kõik muu eluks vajalik. Tookordne elektrimure sai lahenduse neli päeva hiljem, kui meieni jõudsid elektrikud, kes vahetasid ära kaks elektriposti ja taastasid kaabli. Ent see juhtum ei ole veel meie jaoks lõppenud...

[ping]

...täna üks artikkel ka, kus kirjeldatakse, kuidas päikesepargi rajamise reaalsus on midagi muud, kui reklaamid ja meediamulje on asja kujutanud.
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/96411 ... tuste-rada

artikkel tasuline, ehk keegi võiks panna copy, milles probleem seisnes... ?

Tavaline hala, kui inimene arvab YuTubi vaadates, et elektritöö, automootori remont või ahju ja korstna ehitamine on väga lihtne ja ei vaja mingeid eelteadmisi ning ei taha spetsialistile teenuse eest maksta.
Ja kui suure hurraaga alustatud tegevus ootamatult keeruliseks osutub, siis on kõik teised süüdi, et peremehel kindlat plaani ega eelteadmisi pole.
(Kui mina igasuguseid reklaame usuks, siis võiks ka ennast tippkorvpalluriks või suusatajaks pidada, et osta ainult ägedad tossud ja ...)

[Hiid]

kuulge
mul on päiksepaneeliga prozektor, mis päeval laeb ja vajadusel öösel põleb.
Kui aku täis saab, kuhu siis see särts läheb, mida päike tekitab kogu aeg?
Sama küsimus nn offgrid süsteemi kohta.
Kui tarbimist ei ole ja päike muudkui sirab, siis mis....?

[trebla]

Päike tekitab ainult pinge.
Ja kuna vool puudub, siis võimsust ära ei transpordita ning paneel kuumeneb kõrgema temperatuurini nagu tavaline tume klaasiga kaetud plekitükk...

[rannamees]

Kopisin olulisema..

Selle osa järgi tundub olevat tegemist masendava siidikäpa ja eluvõõra tegelasega....

[Ac457765]

Tasuvuse vaatest ei ole ajad enam tavapärased, kui räägitakse kahekohalisest inflatsioonist ja sanktsioonide mõjud energiasektorile euroopas ja Eestis seisavad veel ees. Lühidalt, täna seisev raha kaotab kiiresti väärtust ja energiahinnad ka lähitulevikus tasuvusarvutuste tegemiseks ei ole piisavalt ennustatavad.
Selles perspektiivis tundub päikesepark natuke parem mõte, kui raha sukasääres või pangaarvel jõude hoida

Midaiganes teen rahaga, kasvõi ostan kullakange, aga päris kindlasti ei hakka mingisse 20-aastase tasuvusega "projekti" investeerima.

[rannamees]

Midaiganes teen rahaga, kasvõi ostan kullakange, aga päris kindlasti ei hakka mingisse 20-aastase tasuvusega "projekti" investeerima.

Uskumisel on nii võimas jõud taga, et siin ei ole küll mõtet mingeid numbreid näidata.
Iga mees teeb just nii, kuidas iseenese tarkusest heaks arvab.

[Ac457765]

Kui kuidagi ei saa garanteerida, et see summa mingi mõistliku aja jooksul kasvama hakkab, siis pole ju mõtet sellise mõttetu juraga nagu päikesepaneelidesse raha matmisega tegeleda.

[ping]

... Midaiganes teen rahaga, kasvõi ostan kullakange, ....

Igasuguse kauba väärtus sõltub antud hetke turusituatsioonist ja mingi hetk võib korralik nuga või kirves kullakangist kallim olla.

Meenub katkend ühe ema mälestustest viimasest suurest sõjast, et kui rõõmus ta oli, kui tal õnnestus kuldsõrmus vahetada ÜHE kanamuna vastu, et nälgivale lapsele midagigi süüa anda.

Tänapäeval on poodides müügil kommiraha eest nii palju kassikullast kulinaid, et keegi ei tahagi kulda (ehtena) osta.

[remo22]

Tere, ma küsiks siia teemasse sellist asja, et mis soovitused võiksid olla mppt kontrolleri osas. 3x140w paneele tuleb matkaauto katusele (akudeks 2x95ah DP agm akud)ning sinna oleks vaja kontroller. Millist ja mis andmetega peaks sinna otsima, kas 30a okei või tuleks 40a vaadata. Kas sellise väikse süsteemiga on üldse mppt vs pwn controlleritel mingit vahet?

[Ardi]

Kui kuidagi ei saa garanteerida, et see summa mingi mõistliku aja jooksul kasvama hakkab, siis pole ju mõtet sellise mõttetu juraga nagu päikesepaneelidesse raha matmisega tegeleda.

Õige. Mina ka ei ivesteeriks praeguses olukorras päikesejaama. Kui riik tahab rohkem taastuvelektrit, siis pritsigu toetusi. See 30000 aastas on veel ülioptimistlik stsenaarium. Sest pidevalt lisandub päikesejaamu, mida rajavad paneelimüüjate kergemeelsed reklaamiohvrid. Lisaks on tulemas ka suured meretuulepargid. See kõik viib selleni, et 0 ja miinusmärgiga elektrihinda näeme me üha sagedamini, aga paraku hakkame me tihemini nägema ka üle 1eur/kwh maksvat elektrihinda talviti (kui paneelid ei tooda). Seega aasta keskmine elektrihind jääb suurtes piirides samaks, ainult hinnahüpped ühes ja teises suunas tulevad suuremad ja sagedamini.

[Kalvis]

Tere, ma küsiks siia teemasse sellist asja, et mis soovitused võiksid olla mppt kontrolleri osas. 3x140w paneele tuleb matkaauto katusele (akudeks 2x95ah DP agm akud)ning sinna oleks vaja kontroller. Millist ja mis andmetega peaks sinna otsima, kas 30a okei või tuleks 40a vaadata. Kas sellise väikse süsteemiga on üldse mppt vs pwn controlleritel mingit vahet?

Vahed on, kuid ega tootjad väga neid avalikustada ei taha. Kui ilma mppt ja mppt ga võrreldes pidi vahe olema ca 10 % (seega tasub mppt igal juhul) siis nende omavaheliste algoritmide erinevus võib olla ehk 1-2%.
Üht parameetrit mida mina jahtisin ja mis oli palju olulisem - vaata minimaalset pinget mil mppt kontroller töösse rakendub. Võtsin kõige madalama pingega ja ei kahetse. Selgus - talvel veebruaris 10 cm lumekihi all tootis paneel isegi kõik kokku 700 W, samuti toimib varastel hommikutundidel. Naabril on kõrgema pingega mppt inverter ja temal on siis null kuna vanem inverter ja mppt rakendub kõrgemal pingel.

[ping]

Tere, ma küsiks siia teemasse sellist asja, et mis soovitused võiksid olla mppt kontrolleri osas. 3x140w paneele tuleb matkaauto katusele (akudeks 2x95ah DP agm akud)ning sinna oleks vaja kontroller. Millist ja mis andmetega peaks sinna otsima, kas 30a okei või tuleks 40a vaadata. Kas sellise väikse süsteemiga on üldse mppt vs pwn controlleritel mingit vahet?

Küsimuse sõnastusest saab aru, et küsimus on püstitatud üle 10 aasta vana tehnoloogia ja teadmiste kohta.
Mõistlik oleks uurida veidi uuemaid lahendusi (ka komponentide tehnilisi andmeid) põhjamaadest ja siis küsimus uuesti formuleerida.

[remo22]

Ma ei tea mis raketti sa ootad, tundus suht lihtne nagu. Aga kui tahad süveneda, siis võib vabalt. Komplekt ise see, millele on mõtted vahetada kontrollel mppt vastu. Samas ei leia ühtset vastust, et ks sellise väikse komplekti osas kahe eri liiki kontrolleri omadused omavad märkimisväärset rolli erinevuses või ei, rahas paistab kahe vahe 100 euri ja peale olema

https://www.solartronics.de/solarmodule ... ge-set420m

[ping]

Ma ei tea mis raketti sa ootad, tundus suht lihtne nagu. Aga kui tahad süveneda, siis võib vabalt. Komplekt ise see, millele on mõtted vahetada kontrollel mppt vastu. Samas ei leia ühtset vastust, et ks sellise väikse komplekti osas kahe eri liiki kontrolleri omadused omavad märkimisväärset rolli erinevuses või ei, rahas paistab kahe vahe 100 euri ja peale olema

https://www.solartronics.de/solarmodule ... ge-set420m

Selline komplekt ongi inimesele, kes asjast midagi suurt ei tea.
(Kes ei oska võrrelda tehnilisi andmeid ega kujuta ette oma soovide täitmiseks kuluvat energiahulka.)
Kindlasti ka see komplekt midagi oma funktsioonis toimetab aga tänapäeval ja meie põhjalaiusel on sellise komplekti soetamise mõtekus küsitav.
Kui tahad MPPT kontrollerit kasutada, siis tuleks ka teised paneelid valida.
Ehk valida kohe mõni teine komplekt seadmeid.