Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Urmas]

Just nii ongi. Harvester mõõdab kõik(!) palgid peenemast otsast üle.

Kuidas see harvesteri mõõtmine klienti puudutab? Selleks ajaks kui mingid palgid jõuavad kliendi õuele, on need harvesteri mõõdetud juba vähemalt kolm korda läbi segatud- harvester viskab metsa maha, metsast korjatakse kokku ja viiakse tee äärde, sealt korjatakse suurele autole, see viib kuhugile hoiuplatsile ja alles sealt jõuab kliendini.

[rannamees]

Kuidas see harvesteri mõõtmine klienti puudutab? Selleks ajaks kui mingid palgid jõuavad kliendi õuele, on need harvesteri mõõdetud juba vähemalt kolm korda läbi segatud- harvester viskab metsa maha, metsast korjatakse kokku ja viiakse tee äärde, sealt korjatakse suurele autole, see viib kuhugile hoiuplatsile ja alles sealt jõuab kliendini.

UUed Paneelid ruttu katusele, täna on jälle hind taevas

[ping]

päikespaneelidest on see teema kole kaugele läinud, aga siin Urmasele tabel, kui tahad kontrollida
https://metsauhistu.ee/wp-content/uploa ... uhistu.pdf
see ka üks tarvilik meetod
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/00 ... /lisa1.pdf

Tegelikult on sellised tabelid puidu mahu ruumala arvutamiseks ja sobiliku rohkem saekaatrile toodangu arvutamiseks.

Puidu kütteväärtuse määrab rohkem puukoorma kaal ja niiskuse sisaldus selles koormas olevas puidus.
Ruumala järgi ostes saab ostja vähem või rohkem alati tüssata.

Hakkepuidu (puistematerjali)veoautodel on sildades kaalud ja juht näeb ka rooli tagant koorma kaalu ning koormast võetud kütuseproovi niiskust mõõtes saab teada koorma kütteväärtuse.

(Suuremates hakkekatlamajades on ühe koorma kütteväärtus ainult "statistiline number" ja tegelik arvestus käib katla väljundis oleva soojamõõtjal olevate numbrite järgi, mis vähendab müüja huvi kütusesse mittepõlevat ollust (sammal, muld, lumi, jne.) segada.)

[Ac457765]

RMK puhul tasub tähele panna ka asjaolu, et nad müüvad tihuga ehk ilma õhuvahedeta m3, erinavalt küttepuumüüjatest kes müüvad ruumimeetriga ehk koos õhuvahedega m3.

Mitte ainult RMK puhul, vaid palke mõõdetaksegi ALATI tihumeetrites. Küttepuid aga ruumimeetrites ja kui palju ruumimeetreid ühest tihumeetrist palgist saab, sõltub juba sellest kas mõõta puistehunnikus või laotuna ja oleneb ka sellest kuidas on laotud ehk siis see ruumimeeter on üsnagi suhteline mõõtühik.

[trebla]

Ehk oleks küttepuude ümber arutamiseks küttefoorum kohasem?

Artikkel, kus tuleb välja, et ülekompenseerimise tõttu minnakse ka mujal päikeseparkide toetuse kallale.
https://www.pv-magazine.com/2022/07/25/ ... v-systems/
Jutt käib esmalt suurtest parkidest. Ja 20 aastane toetusperiood on muidugi ka ikka üsna pikk...

Samas võib artiklis toodud kriitikast järeldada, et süsteem neil ei toimi nagu meil, (kus paneeliomanik müüb ülejäägi börsihinnaga). Seal nad saavad miskeid rohelisi sertifikaate, mille kurss muutub vastavalt nõudlusele ja ülekompenseerimisele viitajad rõhuvad omatarbele, mis praeguste kõrgete hindadega andvat suure sissetuleku.
Omatarbimisest üle jäänud elektri eest makstakse sealkandis kuuldavasti suht vähe (mis aga tähendab, et keegi teine teenib selle pealt...kes?).

Nii, et omatarbe protsent on see, mille üle vaieldakse..
Meil siinsamas foorumis ei osatud kah omatarbe protsenti öelda....

Kas meil siin aga on sarnase kärpimise ohus ka need enne 01.07.2020 valminud paigaldised.....?
(teiste rahkotis on alati kõige huvitavam raha lugeda ...)

[Kalvis]

Mõnes riigis välismaal makstakse selliseid roheklisi toetusi, millest meie siin eestis võime vaid und näha.

[ping]

Ehk oleks küttepuude ümber arutamiseks küttefoorum kohasem?

Omal valikul küttepuid eelistav seltskond ei ole osav arutama energeetilise väärtuse ja majandusliku aspekti teemal.

Nii, et omatarbe protsent on see, mille üle vaieldakse..
Meil siinsamas foorumis ei osatud kah omatarbe protsenti öelda....

Kas meil siin aga on sarnase kärpimise ohus ka need enne 01.07.2020 valminud paigaldised.....?
(teiste rahkotis on alati kõige huvitavam raha lugeda ...)

Millise arvutusmetoodika alusel peaks "omatarbe protsenti" arvutama?
Kuna puudub mingi ühtne, aktsepteeritud metoodika, ei saa ka võrreldavaid numbreid välja tuua.

Kui minu majapidamine (eluhoone, mitte eraldiseisev tootmiskompleks) tarbib võrgust igal suvekuul 100kWh ja müüb võrku 1300kWh, milline siis oleks omatarbe protsent?
Ja mida keegi sellise "umbes numbri" teadmisega teeks?

Isegi lihtne arvutus näitab, et minul pole majanduslikult tasuv omatarbe protsendi suurendamiseks lisaks akuparki soetada.

[new1]

Kasvõi paari kWh jagu suvel salvestust kusagil maakohas, kus elektrivõrk kuigi kindel pole oleks päris hea kindlustunne siiski. Külmkapid võiks igal juhul ka võrgu kadumisel töövõimelised olla, soojal ajal sulaks kõik kokku ära muidu, kui väljas miinuskraadid siis poleks hullugi, tassid oma sügavkülma ja tavakraami kusagile välitingimustesse, suvel oleks kõik kiirelt nahas.

[ping]

Kasvõi paari kWh jagu suvel salvestust kusagil maakohas, kus elektrivõrk kuigi kindel pole oleks päris hea kindlustunne siiski. Külmkapid võiks igal juhul ka võrgu kadumisel töövõimelised olla, soojal ajal sulaks kõik kokku ära muidu, kui väljas miinuskraadid siis poleks hullugi, tassid oma sügavkülma ja tavakraami kusagile välitingimustesse, suvel oleks kõik kiirelt nahas.

"Reservenergiavarustus hädajuhtumiks" ja "ökonoomne energiakasutus" on vägagi erinevad asjad, kuigi nende toimimiseks võib kasutada samu komponente.

Näiteks enamus inimesi investeerib auto turvavöödesse ja turvapatjadesse teadlikult "mõtetult raha", kui hiljem selgub et nad pole neid turvavahendeid elu jooksul sihtotstarbel kordagi kasutanud.

Tavaliselt on "tavalise kodukülmiku sisu" väärtus kümneid kordi odavam, seadme maksumusest, mis suudaks sama külmikut 3 päeva (ca 1kWh/ööpäevas) elektriga varustada.

Tavaliselt kaasaegsete majapidamise akupankade ostjad ei teadvusta endale, et enamikku moodsaid akusid ei tohi laadida miinustemperatuuril, sest muidu need riknevad.
Ning talvekülmas peab kas akuruumi varustama küttega või tooma akud tuppa ahju kõrvale sooja.

[insippo]

Palju on neid kes siis selle jutustamise aja sees on omale pv jaama püsti pannud ?

Mina. 2tk.
Planeerin kolmandat.

Vähemalt on keegi kes ausalt tunnistab. Enamjaolt ikka ainult jutt. bla bla bla bla.

[Ac457765]

Mina mitte ühtegi ja ei ole ka tulevikus plaanis, sest ma suudan oma rahaga midagi mõistlikumat ette võtta.

[Kalvis]

Praeguste 4x kallinenud elektrihinna juures peaks diiselgene tasuv olema. Eriti kui saab kasutada põllumajanduslikuks otstarbeks.

[ping]

Praeguste 4x kallinenud elektrihinna juures peaks diiselgene tasuv olema. Eriti kui saab kasutada põllumajanduslikuks otstarbeks.

1L naftasaadust põletades saab ca 10kWh soojust.
1L läbi generaatori põletades saab ca 3kWh elektrit ja ca 6 kWh soojust.
Sõltuvalt eraldunud soojuse ärakasutamise protsendist ja kütuse liitri hinnast, saab arvutada majandusliku efekti.
Kui õnnestub generaator teha vanast mehaanilise pumbaga diiselmootorist ja selles generaatoris (ilma saadud vana)õli põletada, siis on kasutegur märksa parem.

[Ac457765]

Kui õnnestub generaator teha vanast mehaanilise pumbaga diiselmootorist ja selles generaatoris (ilma saadud vana)õli põletada, siis on kasutegur märksa parem.

Kasutegur mitte, lihtsalt rahaliselt on kasulikum.

[vtl]

See teema siin on juba pikalt olnud. Palju on neid kes siis selle jutustamise aja sees on omale pv jaama püsti pannud ?

Mina panin 2020 aastal 12.5kW jaama püsti. 14kW paneele.
Esialgu sai tasuvusajaks arvutatud 6...7 aastat. Praeguse elektrihinna juures on tasuvusaeg kõvasti lühenenud. Siin on olnud päevi, kus jaam toodab ca 5€ tunnis pluss taastuvenergia toetus.
Kui aktiivne tootmisperiood saab läbi (september-oktoober), eks siis saab teha selle aasta kokkuvõtted.

Mõistlikum oleks mingid jurad paneelid ostmaa jätta ja see raha kohe mõistlikult investeerida.

Mina mitte ühtegi ja ei ole ka tulevikus plaanis, sest ma suudan oma rahaga midagi mõistlikumat ette võtta.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kui suur see investeeringu tootlus tänapäeval siis on alternatiivse "mõistliku ettevõtmise" korral?

[ping]

...

Mõistlikum oleks mingid jurad paneelid ostmaa jätta ja see raha kohe mõistlikult investeerida.

Mina mitte ühtegi ja ei ole ka tulevikus plaanis, sest ma suudan oma rahaga midagi mõistlikumat ette võtta.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kui suur see investeeringu tootlus tänapäeval siis on alternatiivse "mõistliku ettevõtmise" korral?

Lasnamäe üürika elanik investeerib bemmi valuvelgedesse ja tal pole sellist kohtagi, kuhu kasvõi üks OMA paneel võiks mahtuda.
Iga inimene võib avaldada arvamust teemas, millest tal aimugi pole.

[Kalvis]

Lasnamäe elanik saab KÜ kaudu katusele paneele paigutada. Isegi maja fassaadile personaalselt kui KÜ lubab.
Tasuvusaeg mis on lühem 7 aastast - loetakse tasuvaks. Praeguste elektri hindade juures oleks jah paneelide panek tasuv projekt.
Samamoodi kiire arvutus näitas, et Diiselgenekaga võib täitsa toota, eriti kui odavuse nipid mängu tuua. Kui talvel DG veesärgiga maja kütta - no siis oleks täieslik kullaauk. Eriti paslik on see imeseade lisada sünkroonggeneraatorina võrku olemasolevatel PP omanikel (töötab siis kui päike ei paista või väga kallistel tundidel).

[ping]

Lasnamäe elanik saab KÜ kaudu katusele paneele paigutada. Isegi maja fassaadile personaalselt kui KÜ lubab. ...

Fassaadile paigaldamine on "hoone välisilme muutmine" ja peab läbima kogu bürokraatia kadalipu.

Ja tõsiselt usud, et "elukolhoosis" lubatakse kellelgi erastada katus või osa välisseina oma isiklike paneelide paigaldamiseks?
Ja kuidas sellisel juhul hakkaks elektriraha arvestus toimuma?

[Kalvis]

Ei ole välisilme muutmine. Riputatavad või kinnitatavad asjad, nagu antennid, soojuspumbad, satipaneelid, maja räästad ja PP ei käi välisilme alla. Maja originaalne fassad ju säilib. Isegi rõdu kinniehitamisel on võidukaid rõduomanikke edukalt oma tahtmise saanud.
Keegi ei keela muidugi KOV vastav projekt esitada.
Elektriraha arvestusega on lihtne. Kui PP paneelid ehitas korteriomanik ja sai paigaldamisek KÜ loa siis loomulikult teeb personaalse Liitumise võrguettevõtjaga.
Kui paneelid ehitas KÜ siis tulu laekub KÜ arvele ja võrguettevõtjaga on liitumispunkt KÜ elektriarvestiga.

[rannamees]

Ei ole välisilme muutmine. Riputatavad või kinnitatavad asjad, nagu antennid, soojuspumbad, satipaneelid, maja räästad ja PP ei käi välisilme alla. Maja originaalne fassad ju säilib. Isegi rõdu kinniehitamisel on võidukaid rõduomanikke edukalt oma tahtmise saanud.

Oled ikka kindel?
Omaaegne satiketaste räga on kadunud, samuti kadus kontide ja soojuspumpade läbu kortermajade seintelt.

[Hiid]

mu isa korteris ütles maja juhataja, et korjake oma antenn ära, see paistab alla kätte.
Elab 6ndal korrusel ja traatantennist paistis pool, üle rõdu serva...

[Kalvis]

Su jutt on sama nagu oli välisuksele kinnitatava uksekella küsimus kas see vajab ehitusluba või mitte. KOV vastus oli, et vajab. Kuid põnevam oli selle uksekella nupu juures põhjendus miks peab olema ehitusluba. ... Kuna uksekell tuleb kinnitada kruvidega siis kruvide tungimine kandvasse seinaprussi on kandekonstruktsiooni muutmine.... Ja uksekell vajab elektrijuhet, see nõuab aga maja kandva seina puurimist ja see on kandekonstruktsiooni muutmine. Tegu oli juristi vastusega küsimusele....
Kiusasin pärast seda tuttavat projekteerijat - et kui palju on tal neid siis uksekella projekte tellitud... Lisaks veel satipannid, antennid ja muu kamarajura. Vastus oli null, kuna jah seesama 1m riputatavad või kinnitavad asjad ei kuulu projekteerimisele.
Enamus juhtudel tahab KÜ ise neid asju seintelt eemaldada ja selleks on KÜ kui omaniku õigus. Ei peagi kohut käima, kuna omanikuna võib töömehel lasta kõik eemaldada ja vihane satipanni omanikul kohtust õigust saada pole.
See minu väide on aga pärit ühest kohtulahendist (Talllinna linn versus ....). Kõige huvitavam oli aga ühel teisel omanikuga, kus oli vaidlus KOV ja maja m2 ulatuse osas (60 m2 piiri üle) ja siis KOV ise ütles - et kuna räästas on täpselt 1 m seinast üle (maja seintega pindala oli täpselt 60 m2) siis on tegu riputatava asjaga ja maja paberid on seega korras.
Rõdu lugu on pärit ka Tallinna linn versus ....

[aero]

Su jutt on sama nagu oli välisuksele kinnitatava uksekella küsimus kas see vajab ehitusluba või mitte. KOV vastus oli, et vajab. Kuid põnevam oli selle uksekella nupu juures põhjendus miks peab olema ehitusluba. ... Kuna uksekell tuleb kinnitada kruvidega siis kruvide tungimine kandvasse seinaprussi on kandekonstruktsiooni muutmine.... Ja uksekell vajab elektrijuhet, see nõuab aga maja kandva seina puurimist ja see on kandekonstruktsiooni muutmine. Tegu oli juristi vastusega küsimusele....

See KOV jurist ei suutnud ette kujutada, et uksekell võib olla wireless, patareidega ja kinnituda nt liimiga . Aga tegelikult isegi vanal ajal oleks pidanud lajatama juriidilises kastmes vastulause, mis oleks käsitlenud kruvikeste olematut pikkust ja diameetrit vs hoone KANDVAD konstruktsioonid ... ja miks mitte ka mõni arvutuskäik tugevusõpetusest vms.

[new1]

Kasvõi paari kWh jagu suvel salvestust kusagil maakohas, kus elektrivõrk kuigi kindel pole oleks päris hea kindlustunne siiski. Külmkapid võiks igal juhul ka võrgu kadumisel töövõimelised olla, soojal ajal sulaks kõik kokku ära muidu, kui väljas miinuskraadid siis poleks hullugi, tassid oma sügavkülma ja tavakraami kusagile välitingimustesse, suvel oleks kõik kiirelt nahas.

"Reservenergiavarustus hädajuhtumiks" ja "ökonoomne energiakasutus" on vägagi erinevad asjad, kuigi nende toimimiseks võib kasutada samu komponente.

Näiteks enamus inimesi investeerib auto turvavöödesse ja turvapatjadesse teadlikult "mõtetult raha", kui hiljem selgub et nad pole neid turvavahendeid elu jooksul sihtotstarbel kordagi kasutanud.

Tavaliselt on "tavalise kodukülmiku sisu" väärtus kümneid kordi odavam, seadme maksumusest, mis suudaks sama külmikut 3 päeva (ca 1kWh/ööpäevas) elektriga varustada.

Tavaliselt kaasaegsete majapidamise akupankade ostjad ei teadvusta endale, et enamikku moodsaid akusid ei tohi laadida miinustemperatuuril, sest muidu need riknevad.
Ning talvekülmas peab kas akuruumi varustama küttega või tooma akud tuppa ahju kõrvale sooja.

Kui elekter läinud ja toit kõik kapis riknenud, siis muutub see toidu rahaline väärtus kui selline teisejärguliseks, eriti kui poodi või söögikohta kusagil maja nuka taga ei asu(kui sealgi siis elekter olemas oleks sellisel juhul). Seda mõnda kWh-d saaks põhimõtteliselt ka igapäevaselt kui elekter olemas on päeval päikesega laadides ja öösel kappidesse tilgutades käigus hoida, sel juhul ei seisaks niisama tühja ja vähendaks mõne kWh jagu pimedal ajal võrgust tarbimist. Kui endal oleks selline maakoht ja paneelid juba katusel, siis võtaks taolisi elemente https://shop.gwl.eu/LiFePO4-cells-3-2-V ... h-1-1.html mingi 8 tk näiteks ja lisaks mingi asisem 24V to 230V inverter pluss mõtleks sinna mingi sobiva laadimislahenduse lisaks ning ikka hoopis kuivem tunne oleks, kui süsteem mingiski osas offgrid oleks. Muidugi kõige õigem oleks kohe sobiv päikeseinverter lasta paigalduse ajal juba panna, kuhu ka akud lisada saaks, muidugi ma ei kujuta ette mis pingele need üldiselt seal mõeldud on(akupakid siis) ja kas on meeletult kallimad võrreldes tavaliste inverteritega.

[trebla]

...ai kus tahaks homme müüa oma elektri Eesti asemel hoopis Lätti....
meil 7,3 € ja neil 510 €.... (mis lahti ? )

Või pigem - kui 10 kWh akut maksab 5000 € siis selle ühe tsükli müügi nihutamisega paar tundi saaks 5 €....
Niimoodi 1000 korda ja aku hind olekski tasa...

Aga 1000 korda oleks... ? mitu aastat... ?