Ehitusfoorum

Tervist

Kuna siin palju asjalikke inimesi koos, siis küsiksin pisut nõu. Sai hangitud töötoa kütmiseks pisike bullerjan (suurus 01). Töötuba paikneb saunaga samas hoones, hoonel poole kivi korsten. Kuna bullerjanist väljuvad suitsugaasid on väga madala temperatuuriga,ning tootja soovitab korstnasse roostevaba toru ja villa paigaldamist, siis ei tahaks seda saunakerisega samasse korstnasse ühendada. Pigem tekitaks uue korstna mis oleks sellise kütmisviisi jaoks sobilikum.
Kaalun hetkel kahe variandi vahel:
1)paigaldada algusest kuni lõpuni moodulkorsten villa ja shamottsisuga, 160mm lõõri läbimõõt. Tundub kõige lollikindlam.
2)laduda täistellisest ühekivilõõriga korsten kuni vahelaeni, paigaldada siiber, ning jätkata moodulkorstnaga kuni lõpuni. Jätkamine toimuks allpool vahelage, köetavas ruumis. Selle meetodiga saaks pisut sooja salvestada ja ei peaks bullerjanil pidevalt tuld all hoidma. Samuti poleks tarvis osta spetsiaalseid suitsutoru ühendusmooduleid, ning oleks võimalik küttekeha vajaduse korral ruumis ümber paigutada. Kuidas on lood pigi tekkimisega sellise variandi puhul, kuidas ühendada kultuurselt moodulkorsten kivikorstnaga? Mingeid muid probleeme, millele ma oma kogenematusest ei oska tähelepanu pöörata?

Ehk oskate nõu anda kumb variant oleks mõistlikum, või on olemas veel mõistlikumaid lahendusi?

Sinu soovides on palju vasturääkivusi, mida pole tõesti võimalik koos saavutada. Bullerjanile, millel eriti madalad suitsugaasid, soemüür. Saad ju isegi aru Bullerjan tõrvab ka ilma soemüürita varem või hiljem iga kivikorstna. Kui soov seda Bullerjani kasutada, siis see esimene variant on võimalikum.
Kuna oled valmis tegema arvestatavaid kulutusi, siis miks ei võiks seal töötoas olla mõistliku suurusega tellisahi? Soovitan, igatahes. Ei saa otseselt soovitada ahju saunaahjuga ühte korstnalõõri, aga lubatavad variandid on olemas.

Tänud soovituse eest. Kui aus olla, siis alguses plaanisin ka kividest küttekolde ladumist. Kuna töötuba ei ole kasutusel igapäevaselt, ning teinekord piirdub seal viibimise aeg vaid paari tunniga, siis kivikolle ei pruugi alati soovitud tulemust (plusskraadides tuba) piisava kiirusega anda. Teine probleem oli veel see, et kividest küttekolde asendit ruumis enam muuta ei õnnestu. Kuna ruumi lõplik planeering on veel lahtine, ning võib veel aja jooksul muutuda, siis bullerjani nihutamine tundub teostatavam.
Lugesin siin, et moodulkorstna puhul ei saa hiljem enam küttekolde ühenduskohta muuta. Kas oleks mõeldav näiteks laduda tellistest ca. meetri kõrgune moodustis (justnimelt hilisema ühenduskoha korrigeerimise lihtsustamiseks), ning sealt jätkata mooduliga?

Mul omal ka just valminud väikseke töötuba ja samuti ei kasuta mina seda igapäevaselt. Küll aga on seal materjale, mkis ei kannata külma. Seega tuleb seal hoida soe ka siis kui töö kulgeb objektil. Eelduseks oleks muidugi see, et töötuba asuks koduõuel.

Kõiki soovitud ei saa, kuid plekist moodulkorstent saab veel kuidagi mängida uude asukohta.

Vastuseks eelnevale postitusele - liigutada plaanin siiski bullerjani, mitte korstent. Lihtsalt tellistest laotud osa
tundub kergemini töödeldav. Kui vaja teen augu sisse, enam ei meeldi täidan augu uuesti kividega. Moodulkorstnaga sama protseduur hulga keerulisem.

Bullerjan ei pea ainult 'säästurezhiimil' töötama. Anna pisut rohkem õhku ja saad korstna soojaks. Ühel eite-taati meite kandis on bullijaan lisakütjaks majas ning pole aastatega veel probleeme. St. kütmine toimub mitte vindumisena.

Siis mängidki kivikorstna juures plekkorstna lõiguga. Kivikorsten peab kondentsikindel olema.

Keskmine kirjutas:Bullerjan ei pea ainult 'säästurezhiimil' töötama. Anna pisut rohkem õhku ja saad korstna soojaks. Ühel eite-taati meite kandis on bullijaan lisakütjaks majas ning pole aastatega veel probleeme. St. kütmine toimub mitte vindumisena.

Lugesin, et töötuba asub saunaga samas hoones. Seega järeldan, et see on selline väiksemat mahtu töötuba?
Olekski hea teada, mis mõõdus see ruum on? Mis juhtub temperatuuriga aja jooksul kui kütta aina mittesäästureziimil
Katsetatud variant on malmkaminake soojamüürikesega. Mis üle jääb, läheb salve, harakad jäävad korstna otsas puhaste sulgedega...ei tossuste ei kõrbenutega.

Õhtust.

Ruumi mõõdud on 4m x 6m, kõrgus 2,4m. Küllaltki pisike teine tõesti. Seinad on aga tehtud savist, ca poole meetri paksused. Soojustus hetkel praktiliselt puudub, kui aus olla siis ei mõistagi sedasorti seina normaalselt soojustada.

Kas Bullerjanile kõlbaks siis ajutiseks lahenduseks ka suvaline tsingitud vent toru korstnaks?

Hiid kirjutas: 12 Okt 2025, 20:34 Kas Bullerjanile kõlbaks siis ajutiseks lahenduseks ka suvaline tsingitud vent toru korstnaks?

Kas kusagilt vanarauast natuke paksema toruga ei leia? Ma ei tea kuidas sinu kandis, kuid meie kandis küll müüakse vanaraua kokkuostus kokkuostu hinnast natuke kallima hinnaga.

Hiid kirjutas: 12 Okt 2025, 20:34 Kas Bullerjanile kõlbaks siis ajutiseks lahenduseks ka suvaline tsingitud vent toru korstnaks?

Meil on töökojas suuremat sorti bullerjanil korstnaks tavaline metalltoru. Toetub põrandale ja lae alt keerab 90 kraadi läbi seina välja, ning väljas uuesti 90 kraadi üles tagasi. Pole sellega 20 aasta jooksul midagi juhtunud ja ei paista, et ka tulevikus midagi juhtuks.
Ma ei näe ka põhjust, miks vent toru ajutiseks lahenduseks ei sobiks. Ilmselt põleb tsink varsti maha ja roostetab läbi, aga see ei juhtu üleöö.

mul on 3m ka musta plekki, mis vähe paksem, ülemise otsa paneks siis vent torust. Neid võin vahetada kasvõi iga aasta, see ei maksa midagi.

elektron kirjutas: 12 Okt 2025, 21:36 Meil on töökojas suuremat sorti bullerjanil korstnaks tavaline metalltoru.

Tavalisel metalltorul on kindlasti olemas ka mingid parameetrid, a´la toru läbimõõt ja toru seina paksus. Äkki valgustaks nendest modet Hiid?

elektron kirjutas: 12 Okt 2025, 21:36 Pole sellega 20 aasta jooksul midagi juhtunud ja ei paista, et ka tulevikus midagi juhtuks.

Kohe mitte ei ei usu, et mode Hiid poolt idee kasutada bullerjani jaoks venttoru peaks vastu 20+ aastat ja oleks nagu uus. Oled ikka kursis tavaliste, tsingitud ventorude pleki paksusega? 0,5-0,7mm.
Konkreetsust, seltsimehed, konkreetsust.

Urmas kirjutas: 12 Okt 2025, 22:31

elektron kirjutas: 12 Okt 2025, 21:36 Meil on töökojas suuremat sorti bullerjanil korstnaks tavaline metalltoru.

Tavalisel metalltorul on kindlasti olemas ka mingid parameetrid, a´la toru läbimõõt ja toru seina paksus. Äkki valgustaks nendest modet Hiid?

elektron kirjutas: 12 Okt 2025, 21:36 Pole sellega 20 aasta jooksul midagi juhtunud ja ei paista, et ka tulevikus midagi juhtuks.

Kohe mitte ei ei usu, et mode Hiid poolt idee kasutada bullerjani jaoks venttoru peaks vastu 20+ aastat ja oleks nagu uus. Oled ikka kursis tavaliste, tsingitud ventorude pleki paksusega? 0,5-0,7mm.
Konkreetsust, seltsimehed, konkreetsust.

Jah, tegemist on 200x4mm toruga.
Ja ma pole kuskil väitnud, et vent toru bullerjani taga 20+ aastat vastu peab - kui sa kuskilt midagi sellist välja lugesid on see küll sinu probleem.

Mul on õuevannil neli aastat olnud tsink ventoru(tsink on kadunud alla 1m osa ja see aasta läheb teine toru ka bullerjanile õue osaks. Ruumi sisene on olnud kümme aastat 1mm lehest keevitatud toru koos kahe põlvega ja ka see läheb uues kohas taas paika bullerjanil. Teistele ei soovita, ise julgen kasutada.p.s. ei ole igapäevaselt köetavad.Paksemat toru ei taha raskuse pärast ning probleemide korral asendan kerge-õhukese roostevabaga, ahi ise on alla milline roostevaba, milleks paksem? Kahe meetri kõrgusel võin ahju küdemisel kätt vastu panna, bullerjan tiba kangem, mul 00 suurusega "põrsas"

Eks proovin siis 150mm tsinkplekk spiraaltoru ja annan teada, mis sai

ChatGPT:

Miks tsingitud toru ei sobi suitsutoruks:

1. **Tsingi aurustumine kõrgel temperatuuril:**

* Tsingitud toru pind on kaetud **tsingikihiga (Zn)**, mis kaitseb rooste eest.
* Kui toru kuumeneb üle umbes **200–250 °C**, hakkab tsink **aurustuma ja lagunema**.
* Küttekolde suitsutoru temperatuur võib ulatuda **300–600 °C** või rohkemgi — seega ületatakse tsingi ohutu temperatuuripiir.

2. **Tsingi aurud on mürgised:**

* Kui tsink kuumeneb, tekivad **tsingioksiidi aurud**, mis on inimesele ohtlikud sissehingamisel.
* Need võivad põhjustada nn **“metallitõve”** (ingl. *metal fume fever*), mille sümptomid sarnanevad gripile:

* palavik, külmavärinad
* peavalu
* iiveldus
* hingamisraskused
* Pikaajalisel kokkupuutel võib tekkida tõsisem tervisekahjustus.

3. **Materjal ei pea vastu kõrgele temperatuurile:**

* Tsingitud toru ei ole mõeldud pidevaks tööks kõrgetel temperatuuridel.
* Tsingikiht võib maha põleda, toru võib korrodeeruda ja lõpuks lekkida suitsu või vingugaasi.

---

### Ohutu alternatiiv:

Küttekolde suitsutoruks tuleks kasutada **kuumuskindlast materjalist toru**, näiteks:

* **must metalltoru (must teras)** – mõeldud just suitsutoru jaoks;
* **roostevaba kuumuskindel toru** (nt AISI 304, 316, 430 jne – olenevalt temperatuurist ja keskkonnast);
* torud, mis on **märgistatud suitsutoru või korstnasisese kasutuse jaoks** (nt EN 1856 standardile vastavad).

---

### Kokkuvõte:

| Toru tüüp | Sobib suitsutoruks? | Märkused |
| --------------------------------------- | ------------------- | --------------------------------------- |
| **Tsingitud terastoru** | Ei | Tsink aurustub, mürgised aurud, tuleoht |
| **Must terastoru** | Jah | Levinud ja ohutu valik |
| **Roostevaba terastoru (kuumuskindel)** | Jah | Parim ja vastupidavaim variant |

abe kirjutas: 24 Okt 2025, 18:35ChatGPT: Miks tsingitud toru ei sobi suitsutoruks:

Kogu selle foorumi ja arutelu mõte kipub tasapisi ära kaduma, kui siia neid vastuseid lihtsalt kopeerida.

Olen näinud neid tsingitud metalltorude kasutamisest. Kerisel üle 2 aasta vastu pidada ei taha, põlevad läbi.
Poes (N:Depo, Espak) müüakse igati õigeid plekktorusi, mis on kerise taga igavesed. Vaadata kerise osakonna lähedalt.

Venditoru on ka roostevaba saadaval- hind nuidugi teine võrreldes tsingitud plekiga.

Hiid kirjutas: 24 Okt 2025, 06:45 Eks proovin siis 150mm tsinkplekk spiraaltoru ja annan teada, mis sai

Arvad, et tsinkplekist venttoru vs rauast suitsutor hinnavahe õigustab ennast ära? https://torujyri.ee/kategooria/kute/kor ... rud/150mm/

asi on tuleohutuses. Korstnatoru ei põle läbi, tsinkventtoru paraku küll.

Urmas kirjutas: 26 Okt 2025, 09:50

Hiid kirjutas: 24 Okt 2025, 06:45 Eks proovin siis 150mm tsinkplekk spiraaltoru ja annan teada, mis sai

Arvad, et tsinkplekist venttoru vs rauast suitsutor hinnavahe õigustab ennast ära? https://torujyri.ee/kategooria/kute/kor ... rud/150mm/

ta kipub nii 5x kallim olema jahh