Ehitusfoorum

Grunfosi materjale lugedes jäi silma võimalus kasutada puurkaevupumpa (SQ) koos "Presscontrol" nimelise vidinaga (ilmselt mingit tüüpi rõhurelee?) mille puhul hüdrofoor (pressure tank) võis ka ära jääda. (Application examples -- SQ with Presscontrol (with/without pressure tank))

Samas on kogu jutt konkreetse lahenduse kirjelduse juures niisugune, mis eeldab hüdrofoori kasutamist ja ei sõnagi sellest, kuidas asi toimiks ilma hüdrofoorita.

Kas keegi oskaks sellele teemale natuke valgust heita?

Kui tausta rohkem lahti seletada, siis mõlgutan mõtteid suvekodusse puurkaevu rajamisest ning enam-vähem korrektse veevarustuse tekitamisest. Kuna vähemalt esialgu seda elamist talviti ei kasutata, siis üritaks minimiseerida nende tükkide hulka, mida tuleks talv läbi plusskraadidel hoida.

Konkreetsest imevidinast ei tea midagi, kuid on võimalik ju teha külmakindel kooslus allapoole külmumispiiri nii, et hüdrofoor, pump on koguaeg külmumisohust väljas (tavaliselt selleks uputatav pump, trass ja hüdrofoor allpool külmumispiiri). Vot delo tehniki on kuidas sealt edasi olev torustik teha et ohtu poleks. Tehniliselt on lihtne - keldris või põrandas on peavarustuskraan (maakraan kui keldrit pole) ja maja sisetrassi tühjenduskraan. Enne lahkumist varustuskraan kinni ja tühjenduskraan lahti ja majasisene trass peab nii tehtud olema et jookseb tühjaks. Paraku kipub inimene selle variandil tihti tühjendamisprodseduuri ära unustama, muud viga muidu poleks.
Teine variant oli rohkem kasutusel NSVL ajal kus uputatavast pumbast jooksis otse kraani voolik koos käsilülitiga. Kraan oligi kogu aeg lahti ja lasti lülitist ämber vett täis. Pump väljas asendis jooksis kogu trass ise tühjaks.

Presscontrol on aegunud toode. Onnises stendis olemas pressure manager. Grundfosi lehel on inglise keelset infot olemas, märksõnad PM1 ja PM2

Tere,

Endal samuti plaan ehitada suvila ja olen ka küsimuse ees, kuidas teha veevärk nii, et see talve üle elaks. Kuna näen, et kasutaksin suvilat ka aegajalt talvel (pakasega mõnus sauna teha), siis peaks vesi olema ka talvel kättesaadav. Minu nägemus hetkel on nii, et veetrass tuleb suvila dušširuumi (~5m2), kus asuvad hüdrofoor ja boiler jms. Ja dušširuumis hoian talvel elektripõrandakütte ja/või elektriradiaatoriga pluss kraadid sees.

Rostfrei, veel kord tänud! Püüan ennast natuke harida, siis oskan korrektsemaid küsimusi välja käia

Külaline -- mul mõneti sama teema. Ühes kohas peaaegu Sinu kirjeldatud kombel tehtud saigi. Seal oli veesisendis küttekaabel ning sealt edasi minevate torude külge oli samuti pandud isereguleeruv küttekaabel. Ja torud omakorda koos küttekaabliga soojusisolatsiooni sees. Toide küttekaablitele anti peale siis kui temperatuur langes alla 2 kraadi.

Lõpptulemus oli päris mugavalt kasutatav -- ei pidanud tervet maja kütma, samas oli vesi olemas, kui mingi uitmõtte ajel keset talve nädalaavhetust veetma sai mindud.

Nüüd tahaks midagi analoogset tekitada, ainult et tolles kohas oli vesi trassist, nüüd tuleb ilmselt oma kaevust...

Kalvis, ma olen mugavusega harjunud inimene, kes otsib lihtsamaid lahendusi. S.t. Sinu pakutu küll toimib, aga paraku ei vasta tellija nõuetele

Märksõna on sagedusmuundur.
Kui andekalt neid osatakse teha veepumbale, ei oska öelda, kasutan hüdrofoori.

Külmkappides juba ammu ju ka sagedusmuundur "külma tootmas" ... töötab. Isegi kui külmkapi ukse sulgudes tekib "tõuge -2°C" suunas siis ega järsku vast jäässe midagi lähe, samas veevärgis iga tõuge vanandab PN6 klassi toru kuniks ...

Sagedusmuundur on mõistlik lahendus, kahjuks on esma investeering tihtilugu piisavalt suur, et sellest otsustatakse kahjuks loobuda. Samuti seavad oma piirangud pumpadel kasutatavad mootorid, enamus 1 x 230V toitepingega mootoreid ei sobi sagedusmuunduriga juhtimiseks. Samuti ei saa Grundfos SQ pumpadel kasutatavaid MS3 mootoreid juhtida sagedusmuunduriga. Samas on turul väga head ja üli lihtsa kasutajaliidesega muundurid just pumpade juhtimiseks.

Rostfrei kirjutas:Sagedusmuundur on mõistlik lahendus, kahjuks on esma investeering tihtilugu piisavalt suur, et sellest otsustatakse kahjuks loobuda. Samuti seavad oma piirangud pumpadel kasutatavad mootorid, enamus 1 x 230V toitepingega mootoreid ei sobi sagedusmuunduriga juhtimiseks. Samuti ei saa Grundfos SQ pumpadel kasutatavaid MS3 mootoreid juhtida sagedusmuunduriga. Samas on turul väga head ja üli lihtsa kasutajaliidesega muundurid just pumpade juhtimiseks.

Selleks on SQE pumbad koos CU 301 juhtimisega.
Tegu ongi sagedusmuunduriga, mis tuleb komplektis umbes 7 liitrise hüdroforiga.
Tavakasutaja saab üles alla nuppudega rõhku muuta. Spets puldiga saab veateateid, pumba max pöördeid jne muuta.

Torustiku tühjaks laskmiseks saab kasutada drenaaziga maakraani kui maapind vähegi vett vastu võtab.

Kui tahta asja peeneks ajada, siis ei ole see CU301 mitte sagedusmuundur, vaid liides pumba mootorisse sisseehitatud sagedusmuunduri juhtimiseks. Spets pultide nimed on on R100 või MI301.

Nii ta on jah. Endalgi R100 pult olemas. Lisaks veel arvutimoodul (PC Tool Link) GENIbus-i kaudu asjade monitoorimiseks/seadistamiseks.

Vaadates CU301 küljes rippuvat hinnasilti, tekib küsimus, et mida nimelt praktilises kasutuses CU301 teeb paremini kui PM1/PM2? S.t. millist kasutusmugavuse vms. tõusu selle hinnavahe eest saab?
Vabandused, kui rumalavõitu küsimus aga mis parata kui kogemusi napib...

Põhiline on püsiv surve, ehk püütakse hoida süsteemi rõhku konstantsena ehk muutumatuna.
PM1 töötab põhimõttel - 1,5 (või 2,5) bar pealt pump tööle, aga pump seisma alles siis, kui kraan kinni. Ehk kui pump suudab 8 bar välja lüüa olukorras, kui kraani sulged, siis seda ka ta teeb. Pumpa EI lülitata välja rõhutõusust, vaid vee voolu peatamisest. PM2 vähe targem, kuvab rõhku ning lubab üht-teist muuta.

Näh -- räägi inimestega, saad targemaks Veel kord tänud, et viitsite kohtlast harida...

Vaadates variante, võimalusi ning küsitavaid rahanumbreid tundub, et kõige mõistlikum variant on siiski vana klassika -- s.t. rõhurelee ja mingi väiksem hüdrofoor millele tuleb siis talviseks ajaks soojemapoolne pesa meisterdada (näiteks isereguleeruvat küttekaablit ümber mässida). Või oskab keegi mingeid muid huvitavaid alternatiive välja pakkuda?

Muide, kas Grundfos (sq2-55/sqe2-55) ongi selliste ühe majapidamise (ja pigem suvekodu) pumpade mõttes ainus mõistlik alternatiiv või kannatab veel midagi vaadata? Hinna poolest on Grundfos kergelt soolase kõrvalmaitsega

Poodides on palju variante, millelegi konkreetsele viidata ei oska.

Eelolevate postituste põhjal tundub mulle hea lahendus suvila talviseks veevärgiks alljärgnev:
1) Juhul kui on soov aegajalt suvilat talvel kasutada, siis peaks puurkaevust majja tulev veetoru olema enne majja sisenemist kaitstud küttekaabliga. Hüdrofoor, boiler jm veevärk oleks mõistlik hoida ühes ruumis, kus hoitakse (elektriküttega) väikest plussi sees.
2) Lisaks eelolevale oleks majja tuleval torustikul maakraan ja sellest maja poolsemat osa peaks olema võimalik tühjendada.

Nii oleks võimalik suvilat vajadusel talvel kasutada, aga kulude kokkuhoidmiseks on võimalik ka kogu süsteemist vesi välja lasta.

Ma ei ole spetsialist ja hea oleks kuulda teiste kommentaare eelolevale jutule. Endale tundub hägune see osa, et kuidas ma saan kindel olla, kas maa all olevast kraanist tõesti vesi ka välja läheb.

Kõige odavam ja tüüpseim lahendus on, et põranda all on konku (või mingi minikelder) kus on hüdrofoor pump. See konku seinad ja lae vooderdad rohke soojustusega (vahtplast?), ruumis on termostaadiga elektriküte (tavaliselt +5 sättega). Ja selles ruumis saad majasisese veetorud kõik tühjaks lasta (kas siis ämbrisse või võib isegi maha lasta, sõltub pinnasest). Kuna küte hoiab pumba koos kraanidega sooja ja sealt edasi on veetrass kaevu külmumispiirist allpool siis on selline lahendus toimiv. Kui ruumi rohkem siis võib isegi soojaveeboileri sinna sokutada (seejuures võib soojaveeboiler ise sisse jääda, sõltub kui pika vaheajad planeerid). Hea soojustus tagab, et tegelikkuses termostaadiga kütet polegi vaja, mitmed tuttavatel polegi sellises keldris mingit kütet ja seni pole ka lõhki külmunud.

Hea teada!
Samas ei saaks ma oma planeeritava maamaja juures seda süsteemi kasutada, kuna majal postvundament (puitlaagidel põrandaga) ja puurkaev asub majast 40m eemal.

Mõni on selleks kaevule pumbamaja ehitanud. Soojustatud putka.
Veel ehitas üks betoonrõngastest augu enne majja sissetulekut ja seal asusid maakraan ja tühjenduskraan ning kogu rõngas oli villa täis. Pump oli uputatav, kaevus siis pole peale 2 kraani ja klapi sinna rohkem midagi vaja. Ühel oli see rõngas integreeritud kaevuga, rõngas pandud puurkaevu kohas maasisse, toru muidugi lühemaks ja pumbasüsteem rõngas.

Igasugune seadmete maa alla viimine salvkaevurõngastega on saatanast. Olen näinud neid "kaeve", mis kaevatud tava kaevu kõrvale, et sinna paigaldada veeautomaat. Siis on üks korralik tugev paduvihm ning telefoni kõne - kuule, pump ei tööta. Lähed kohale, valad pumba mootorist liitri - kaks vett välja omaniku sõnade saatel - ei saa olla, alati on kuiv ja vesi sinna ei satu jne jne. Või siis just eelmine nädal sumapsin pahkluudeni mudas raketega maa alla viidud puurkaevu paigaldise põhjas. Eriti lahe on veel siis, kui tegelased on puurkaevu toru võimalikult lühikeseks saaginud, kaevu päis ei ole hermeetiline ning see sade või drenaaži vesi üle manteltoru serva põhjavett pääseb reostama.

Jah, antud viimase näite puhul ma ka ei saa aru, mis raskus peaks olema kaevurõnga lihtsalt maa peale paigaldamine (puurkaevu kohale) ja sinna pinnase ümberlükkamine - tekib väike mägi.

Ise panen salvkaevu põhja sukelpumba ja üles pinnasesse väljapöörde kohapeale rõhuanduri ja paisupaagi. Kaevuplaadi soojustan pealt kinni ja ehitan väikse lauakese/isumiskatusealuse.

Esiteks oli soovitus kasutada uputatavat pumpa. See lahendus on igasuguste külmade suhtes kordades ohutum ja töökindlam kui hüdrofoorpumbaga jändamine. Nii on võimalik kaev elektrivabaks saada. Teiseks eeldame, et mis iganes nii ehitab, arvestab nii vihmavee kui liigvee ohuga ning kaevul on ikka veekindel kaas ja pinnasest vett ei tule sinna. Nagu ütlesin saab üldse soojustusvaba variandi ehitada kui kasutada maakraane. Paraku need tüüpkraanid on jube väikse vastupidavusega, et ma väga neid soovitada seepärast ei tahaks.

sashaobrok kirjutas:Jah, antud viimase näite puhul ma ka ei saa aru, mis raskus peaks olema kaevurõnga lihtsalt maa peale paigaldamine (puurkaevu kohale) ja sinna pinnase ümberlükkamine - tekib väike mägi.

Ise panen salvkaevu põhja sukelpumba ja üles pinnasesse väljapöörde kohapeale rõhuanduri ja paisupaagi. Kaevuplaadi soojustan pealt kinni ja ehitan väikse lauakese/isumiskatusealuse.

Kahe käega selle poolt.

Kalvis kirjutas:Esiteks oli soovitus kasutada uputatavat pumpa. See lahendus on igasuguste külmade suhtes kordades ohutum ja töökindlam kui hüdrofoorpumbaga jändamine. Nii on võimalik kaev elektrivabaks saada. Teiseks eeldame, et mis iganes nii ehitab, arvestab nii vihmavee kui liigvee ohuga ning kaevul on ikka veekindel kaas ja pinnasest vett ei tule sinna. Nagu ütlesin saab üldse soojustusvaba variandi ehitada kui kasutada maakraane. Paraku need tüüpkraanid on jube väikse vastupidavusega, et ma väga neid soovitada seepärast ei tahaks.

Kahjuks 99% inimestest ei arvesta liigkõrge pinnaveega, kahjuks.
Ning mitme tarbija vahel jagamise korral on mõistlik panna hüdrofoor / muundur vahetult kaevu juurde, kuna enamus juhtudel asub kollektor seal samas.

Siinset arutelu lugedes hakkab tasapisi tekkima ettekujutus, millise lahenduse endale tegema peaks.
Ühe asja suhtes pole siiski veel täit selgust -- kui suur peaks olema hüdrofoor. Kas selle suuruse valikuks on mingid "rusikareeglid"?