jahutuse lisamine sundventilatsioonile

[kaimagk]

Praegu tuleb õuest 32C, sest mul on sissevõtt pandud päikesepoolsema külje peale, nii on temperatuur seal alati natukene kõrgem kui välistemperatuur ning täna on ka väga palav juba.

Sissepuhke temperatuur on 12.5-15C, oleneb kui palju MSP käinud on (sooja vee tarbe tõttu).
Maakontuuris praegu 9C.

...endal ka jahutus tehtud maakontuuriga. aint et mul tuleb praegu juba maaseest mingi 15-16 kui pump ei käi.Ise saan mingi 5-6 kraadi sissepuhke tembi alla selle süsteemiga. Sul peab ikka väga ideaalne maapind olema , mega suur kaloriifer ja väike maja). Suvel kahjuks pump seisab enamusaega.. See 9 kraadi vesi on ikka päris hea. Kui suur muidu majake taga on ja kui võimas ventseade?

[prpr]

Eesmärk oligi ju sissepuhke temp. alla saada. Või räägid kütteperioodist? Saan aru, et magnetklapi asemel kuulkraan ja 2x aastas seda näppida - annaks sama tulemuse?

Ei anna, sest liiga alla viib temperatuuri, kui sealt hakkab otse MSP-st väljuv asi liikuma. Magnetklappi vaja minul vähemalt. Muidu jäädki näppima seda kraani, kui temp kõigub, sest kui õues 20C näiteks ja sisepuhe läheb sul järsult 8C peale, siis läheb toas külmaks.

Kui magnetsolenoid ei sobi, siis võib teha segamisventiiliga, seda juhtida ja siis saab odavama pumba osta, mis täie rauaga kogu aeg käib. Aga samas torustik läheb keerulisemaks ja elektritarbimine on kõrgem.

...endal ka jahutus tehtud maakontuuriga. aint et mul tuleb praegu juba maaseest mingi 15-16 kui pump ei käi.Ise saan mingi 5-6 kraadi sissepuhke tembi alla selle süsteemiga. Sul peab ikka väga ideaalne maapind olema , mega suur kaloriifer ja väike maja). Suvel kahjuks pump seisab enamusaega.. See 9 kraadi vesi on ikka päris hea. Kui suur muidu majake taga on ja kui võimas ventseade?

Mul tuleb maa seest hetkel peale mitut päeva kuumust 10.5-11 kraadi. Ma kahtlustan, et sul võib olla ringluspump liiga nõrk, et ei jõua maakontuuri läbi pumbata ja väike kalorifeer. Maasoojuspumba sisendisse ei tohiks tulla ju 15C kui see käib. Mul aga ei ole suurt vahet - peale tulev temp on sama, kas käib või mitte, ainult väljuv temp läheb kohe tunduvalt alla. See kalorifeeri ringluspump peab suutma lisaks kontuuri pumbata või peab maasoojuspumba kontuuri ringluspump kogu aeg käima kui on jahutamise nõudlus.
Maapind on mul ideaalilähedane. Kontuur on veest rikastunud liiva sees, s.t. kui kaevatud sai, siis seal vesi seisis.
Ventileeritav pind on 130 m2. Ventseade suudab 500 m3/h.

Sissepuhke temperatuur on stabiilselt ca. 10 kraadi madalam ruumi temperatuurist, kui maasoojuspump läheb tööle, siis koheselt 12 kraadi madalam (seal on piiraja mul, hakkab tsirkulatsioonipumpa maha kerima kohe, muidu väga suur kondensatsiooni oht).
Kalorifeeri tagasivool hetkel 14C. Pealevoool 11C.

Kalorifeer on muidugi väga suur. Komfovendi 315M on. Kui sul on temperatuuride vahe väike, siis peabki väga suur kalorifeer ja väga suur jahutusvedeliku vool olema, vastasel juhul ongi nii, nagu sa ütled, et mingi 5-6C ja siis on kõik.

Majas seni olen kõige rohkem näinud 25.5C. Kontoris on 24.5C. Ilmselt tuleb 26C ära, kui selline ilm veel nädala kestab. Aga alternatiiv oleks kas konditsioneerid või siis 32C "nautimine".

[ping]

10 barist pumpa pole vaja, 6-e barisest piisab. See maksab tunduvalt vähem ja onninenis palju parem hind ka. Maaküttekontuuris ei ole kunagi sellist rõhku.

Pump ja kalorifeer kokku olid ca. 1300+km. Muud tarvikud ehk veel 150 juurde.
Kui võrrelda seda mingisuguse ulmelise multisplit konditsioneeri süsteemiga on see kordades odavam lahendus ning seda ka pikemas plaanis, sest selle käitamiseks vajalik elektritarve on kordades madalam.

Mis sisseostmisesse puutub - mulle öeldi, et mõttetu, aga vastavalt arvutustele ei saanud kuidagi 4+ kW jahutuse võimsust olla mõttetu ning ei olnudki.

Küsimus elektrienergiaökonoomsuse vallast.
Oli ka omal kunagi plaan kasutada maakontuuri jahutuseks aga arvutades leidsin, et kasulikum kasutada teisi vahendeid. (Projekteerida nii, et oleks vaja vähem jahutada.)

Kuigi täpset tsirk.pumba marki pole avaldatud, siis näiteks sellelt graafikult näeb, et Magna3 energiatarve on ca 150W?

Ehk kui see maakontuuri tsirk.pump töötab 18h ööpäevas, siis ainuüksi tsirk.pumba ööpäevane energiakulu ületab 2,5kWh ja 75kWh kuu jooksul, arvestamata ventseadme energiakulu suure õhuhulga liigutamiseks.

Saan aru, et inimeste temperatuurivajadused ja hooned on projekteeritud erinevalt nii kütmise kui jahutamise kohalt.

Nüüdsete kuumade ilmade saabudes panin oma Õ/Õ seadme jahutama ja näen voolumõõtjalt, et selle ööpäevane energiatarve on olnud max 1,3kWh ööpäevas ehk ca poole väiksem kui ainuüksi maakontuuri Magna3 tsirk.pumbal.
Kusjuures jahutuseks kasutan oma toodetud elektrit ja jahutust vajavatel päevadel müün võrku ca 5% vähem elektrit kui ilma jahutuseta.

[prpr]

Kuigi täpset tsirk.pumba marki pole avaldatud, siis näiteks sellelt graafikult näeb, et Magna3 energiatarve on ca 150W?

Minul on ringluspumba maksimaalne tarbimine 105W, kui välise juhtimise sisend on 10V. Ventsüsteem oleks nagunii sees. Mitte nii intensiivselt ehk, aga me räägime 50W erinevusest.

Nüüdsete kuumade ilmade saabudes panin oma Õ/Õ seadme jahutama ja näen voolumõõtjalt, et selle ööpäevane energiatarve on olnud max 1,3kWh ööpäevas ehk ca poole väiksem kui ainuüksi maakontuuri Magna3 tsirk.pumbal.

Järelikult sul ei ole vaja mitte midagi jahutada. Sinu Õ/Õ seadmel on COP heal juhul 4-5.
Kui see tarbis 1.3 kWh ööpäeva jooksul, siis see tähendab, et sulle piisab jahutusvõimsusest 270W, kui arvestada COP 5-ga.

Ilmselt see 270W suurt midagi ei muuda, seega võiksid rahulikult oma seadme välja lülitada.
Või siis on ikkagi tegemist tunnikuluga, mis oleks reaalsem Õ/Õ pumba puhul.
Tee nüüd natukene elementaarset matemaatikat ja saad aru, et sinu numbrid on väga mööda või sul on maja nii ülihästi isoleeritud, et ei ole vajadust jahutada ka 30C välistemperatuuriga.

Ma ju arvutasin välja, et COP mul ca. 8 selle süsteemiga, kui mitte arvestada MSP COP-i tõusu. Kui seda arvestada, siis kuivõrd iga 3C kontuuri temperatuuri tõusuga suureneb COP ca. 1 võrra MSP-l ning MSP-l on sisendvõimsus 1.5 kW kanti, siis võib arvestada, et sisuliselt tasuta on see jahutus.

Ning muidugi on mõistlik alati maja soojustada. Minu maja ehitusaasta on 1959, eks olen seda aegamööda ka soojustanud, aga nii heaks nagu uut ei saa ma seda mitte kunagi nagunii ning mingist hetkest alates ei ole asjal enam majanduslikku mõtet.

Kindlasti on maakontuuri vedelikuga jahutamine palju ökonoomsem kui ükskõik milline Õ/Õ pump. Kui tegemist sisuliselt passiivmajaga siis saabki tegelikult sellega kogu jahutuse vajaduse kaetud igas olukorras. Samuti ei ole vaja hakata paigaldama eraldi Õ/Õ pumpa (minu juhul vähemalt nelja siseosaga), kui on juba olemas MSP ja ventilatsioon ning süsteem töötab väga vaikselt.
Tegelikult ma ei teagi, mis see Õ/Õ pump puutub asjasse - 99% juhtudest need, kellel maaküte, ei hakka Õ/Õ pumpa paigaldama lisaks.

[bjorn]

Kuumalainet lubab veel nädala lõpuni. Anna siis teada palju selle ajaga nt. tõusis maakontuur temperatuur ja mis lõppseis jäi. Samuti võiksid kirjutada kas ja kuidas on venttorud isoleeritud ja kus kulgevad. St. kas pööningul/vahelaes jne. Kas kondentsiohtu pole?

[prpr]

Mul on plastikust painduvad topeltseinaga venttorud, iga plafooni külge käib 2tk neid. Pööningul on kollektor. Teisele korrusele läheb otse pööningult ning esimesele läheb läbi endise korstna lõõride ja siis vahelagede vahelt.
Plasttorudega on kondensatsioonioht välistatud, isegi kollektori juurest pole seal sellest haisugi. Plafoonidel saab kondensatsiooniohu välistada nii, et piirata ventseadmest temperatuuride vahe ära.

Pööningul õrnalt higistab küll väljast kollektor, aga suhteliselt vähe. See pigem selle pärast, et pööning pole ventileeritud ja seal on natukene soojem kui mujal majas, samas on sinna õhu ligipääs ka piiratud, seega midagi hullu ei saa juhtuda.

Kontuuri jälgin. Hetkel ca. 2 kraadi tõusnud temperatuur kuumalaine vältel kontuuris, aga ma arvan, et selle taga on rohkem päike, mis mu kontuuri kohal olevat maapinda korralikult pealt soojendab, kui ventilatsioonisüsteem.

Lisasin pildi tagasivoolu temperatuurist, mis on indikatiivsem isegi.
Kuumalaine alguses on näha, et käis juhtimine, nüüd viimasel ajal on enamus aega põhjas.
Jõnksud alla on MSP käivitused.
Kuumalaine alguses oli minimaalne saavutatav tagasivoolu temp 12.5-12.7, nüüd on 14-15.

Lisaks kaks pilti - väljast siseneva õhu temperatuur ja sissepuhke temperatuur.

[ping]

Kuigi täpset tsirk.pumba marki pole avaldatud, siis näiteks sellelt graafikult näeb, et Magna3 energiatarve on ca 150W?

Minul on ringluspumba maksimaalne tarbimine 105W, kui välise juhtimise sisend on 10V. Ventsüsteem oleks nagunii sees. Mitte nii intensiivselt ehk, aga me räägime 50W erinevusest.

Nüüdsete kuumade ilmade saabudes panin oma Õ/Õ seadme jahutama ja näen voolumõõtjalt, et selle ööpäevane energiatarve on olnud max 1,3kWh ööpäevas ehk ca poole väiksem kui ainuüksi maakontuuri Magna3 tsirk.pumbal.

Järelikult sul ei ole vaja mitte midagi jahutada. Sinu Õ/Õ seadmel on COP heal juhul 4-5.
Kui see tarbis 1.3 kWh ööpäeva jooksul, siis see tähendab, et sulle piisab jahutusvõimsusest 270W, kui arvestada COP 5-ga.

Ilmselt see 270W suurt midagi ei muuda, seega võiksid rahulikult oma seadme välja lülitada.
Või siis on ikkagi tegemist tunnikuluga, mis oleks reaalsem Õ/Õ pumba puhul.
Tee nüüd natukene elementaarset matemaatikat ja saad aru, et sinu numbrid on väga mööda või sul on maja nii ülihästi isoleeritud, et ei ole vajadust jahutada ka 30C välistemperatuuriga. ...

Matemaatikat tegin juba siis kui seda maja projekteerisin.

Hetkel näitavad termomeetrid (foto on liiga suur, et siia lisada)
Välistemp. - +36C,
Seadmesse sisenev toaõhk - +25,9C,
Seadmest väljuv õhk - +13,8C,
toatemp 1 korrusel 25 - 27C ja Wattmeeter näitab hetketi max. 272W tarbimist.

+25 - +27C on minu jaoks vägagi vastuvõetav toatemperatuur talvel.

Maaküttega tegin eelmise maja ja käesolevat maja projekteerides rehkendasin, et kui saavutada väiksem energiakulu, et siis pole ka maaküttesüsteemi rajamisele mõtet kulutusi teha.

[prpr]

Matemaatikat tegin juba siis kui seda maja projekteerisin.

Hetkel näitavad termomeetrid (foto on liiga suur, et siia lisada)
Välistemp. - +36C,
Seadmesse sisenev toaõhk - +25,9C,
Seadmest väljuv õhk - +13,8C,
toatemp 1 korrusel 25 - 27C ja Wattmeeter näitab hetketi max. 272W tarbimist.

+25 - +27C on minu jaoks vägagi vastuvõetav toatemperatuur talvel.

Maaküttega tegin eelmise maja ja käesolevat maja projekteerides rehkendasin, et kui saavutada väiksem energiakulu, et siis pole ka maaküttesüsteemi rajamisele mõtet kulutusi teha.

270W võimsust pidevat on 6.5 kWh päevas. COP 5-ga on see 1.35 kW jahutusvõmsust.
Mul on hetkel jahutusvõimsust 2.6 kW ning tarbimine 400W kandis. COP 6.5, aga kuivõrd see salvestub maapinda, siis jällegi on reaalne COP palju kõrgem. Mida soojemaks läheb, seda parem COP ja suurem jahutusvõimsus.

Siin käib jutt maaküttekontuuriga jahutamisest. Sina räägid aiaaugust ning kui vinge maja sul on. Ilmselgelt, kui on uus hästi soojustatud maja, siis pole vahet millega kütta või jahutada, sest kulu on niivõrd väike.
Muide, 27-ga mina ei suuda kodukontoris enam normaalselt tööd teha, üritan 24C juures hoida kontorit.

Kui juba on maaküte ning normaalse varuga ventilatsiooniagregaat, siis kindlasti tuleb antud lahendus palju soodsam, kui hakata veel lisaks MSP-le ÕSP paigaldama. Rääkimata sellest, et palju vaiksem kui sul ÕSP vent-coil ei huuga kõrva juures kogu aeg.

Btw, jutu järgi on sul väiksem maja kuskil linnast väljas. Minul on Tallinna keskel linnas sees, siin tulevad päris korralikud piirangud mängu, mida üldse on võimalik teha või siis peab väga, väga palju raha olema.

[ping]

... Wattmeeter näitab hetketi max. 272W tarbimist. ...

270W võimsust pidevat on 6.5 kWh päevas. COP 5-ga on see 1.35 kW jahutusvõmsust.
Mul on hetkel jahutusvõimsust 2.6 kW ning tarbimine 400W kandis. COP 6.5, aga kuivõrd see salvestub maapinda, siis jällegi on reaalne COP palju kõrgem. Mida soojemaks läheb, seda parem COP ja suurem jahutusvõimsus.

Siin käib jutt maaküttekontuuriga jahutamisest. Sina räägid aiaaugust ning kui vinge maja sul on. Ilmselgelt, kui on uus hästi soojustatud maja, siis pole vahet millega kütta või jahutada, sest kulu on niivõrd väike. ...

Hetketi on võimsustarve min. 6W ja sellest tulenev päevane energiatarve on oluliselt alla 6,5kWh.
Ei saa kuidagi uhkeldada "vinge maja vinge soojustusega" pigem aitab nii kütte- kui jahutuskulusid vähendada läbimõeldud planeerimine ning arhitektuurivõtete kasutamine.

Minu huvi jahutuse energiakulu kohta on tingitud meilgi üldlevinud arvamusest, et: "Jahutamine on kallim kui kütmine".

ILMSELGELT kui päike juba läbi seina tuppa paistab, siis on tegu kuuriga mille seinte läbipaistvuse vähendamiseks pole isegi väga paksu soojustust vaja ja enamus päikse poolt tulnud soojuskiirgusest tuleb tuppa läbi ebamõislikult paigutatud "suurte akende".

„Kahe-kolme ruutmeetri aknapinna puhul on kiirgust kaks-kolm kilovatti – see läheneb juba väikesele sauna­kerisele ja tõesti kuumutab seda korterit väga tugevalt.“

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12002 ... saunakeris

[prpr]

Kui nädalaid järjest on kõrge õhutemperatuur, siis lõpuks soojeneb kogu maja selle temperatuurini, tavaliselt rohkemgi. Maja soojustus on puhver, kui miski ei soojenda või jahuta sisemust, siis temperatuur alati liigub välistemperatuuri poole (päikese mõjul ka kõrgemale).

Kui sina oled nõus 27C sisetemperatuuriga, siis mina ja paljud teised ei ole.
Lisaks, kui uut maja ei ehita, siis ei ole sul mitte midagi projekteerida, vaid võtad selle, mis turul saada on.

Sinu targutamine tundub täiesti elukaugena ega lisa mitte mingisugust väärtust antud teemale. Ainus, mida sa teed on kõvatamine, kui äge uus maja sul on ning kuidas sulle meeldib 27C saunas istuda. Las me räägime asjast siin, sa mine naudi oma maja parem.

[aero]

Hetketi on võimsustarve min. 6W ja sellest tulenev päevane energiatarve on oluliselt alla 6,5kWh.

Viimane nr kahtlemata tubli. Min 6w - miks see oluline on? Mulle tundub, et min võiks olla 0w, hetketi.

Palju sul lõunakaartesse aknapinda on ja kuidas päikest varjad? Markiisid kardavad tuult ja iga nurga alt ei varja hästi. Aknaluugid, mida teadlane mainib, on tõhusamad ja võiksid ka odavamad olla. Mu vanaisa pani alati ööseks luugid kinni. Soojades maades juhitakse väliseid plastikruloosid lihtsalt-odavalt “nööriga” seestpoolt läbi seina. Meie oludes nii ei sobi, el.ajamid teevad asja jupp maad kallimaks ja kapriissemaks.

[ping]

Hetketi on võimsustarve min. 6W ja sellest tulenev päevane energiatarve on oluliselt alla 6,5kWh.

Viimane nr kahtlemata tubli. Min 6w - miks see oluline on? Mulle tundub, et min võiks olla 0w, hetketi. ...

Kui etteantud temperatuur on saavutatud ja kompressor seiskub, siis siseosa vent jätkab õhu liigutamist, et seadme sees olevad andurid saaks mõõta toaõhu temperatuuri muutumise kiirust ja selle tarkuse abil arvutab järgmist töötsüklit.
Kui seade nupust välja lülitada, siis jääb voolutarbeks 2,2W.
Siseosa ventilaatori müranivoo on tootja deklareerinud olema max 28 detsibelli ja mis on ka tõesti vaiksem kui läpaka ventilaator või külmiku kompressor ning mind häirib rohkem 30m kaugusel oleva naabrimaja ventagregaadi vuhisemine.

... Palju sul lõunakaartesse aknapinda on ja kuidas päikest varjad? Markiisid kardavad tuult ja iga nurga alt ei varja hästi. Aknaluugid, mida teadlane mainib, on tõhusamad ja võiksid ka odavamad olla. Mu vanaisa pani alati ööseks luugid kinni. Soojades maades juhitakse väliseid plastikruloosid lihtsalt-odavalt “nööriga” seestpoolt läbi seina. Meie oludes nii ei sobi, el.ajamid teevad asja jupp maad kallimaks ja kapriissemaks.

Akna pinda on lõuna-poole ca 8,5m2 ja ida+lääne suunas kokku sama palju, kasutan nii markiisi ja ruloosid, ning väiksemate akende klaaspaketid on 3 kordse selektiivklaasiga (Mitte tavaline 2x selektiiv + kirgas.)
Lõuna poolne katus on tervenisti kaetud paneelidega, mis oluliselt vähendab 2 korruse temperatuuri tõusu ja välissein on kaetud heleda Marmoroc´iga https://www.marmoroc.ee/?gclid=Cj0KCQjw ... uAEALw_wcB Mis peegeldab otsese päikseenergia tagasi ja päike ei kuumuta selle taga varjus olevat seina.

Muide eelmise vabariigi aegsetes majades Tartus kasutati ka aknaluuke, mis avanesid toast haaki vabastades ning vedru abil lukustusid väljas avatud asendisse. Suleti väljast käsitsi.
Oma kooliteel nägin Karlovas korduvalt, kuidas hommikutti luugid äkitsi (Insenerimajadel) avanesid.

[ping]

... Sinu targutamine tundub täiesti elukaugena ega lisa mitte mingisugust väärtust antud teemale. Ainus, mida sa teed on kõvatamine, kui äge uus maja sul on ning kuidas sulle meeldib 27C saunas istuda. Las me räägime asjast siin, sa mine naudi oma maja parem.

Sellise lapsiku solvumist pritsiva "lumehelbekese" teksti kohta ei näe mõtet isegi vastata, sest kui kunagi ka jõuad omale viienda maja ehitamise juurde, saad aru miks.

[prpr]

Tehke oma teema pealkirjaga "efektiivsed jahutamise võimalused" vms ja arutage seal nii palju kui tahate oma ÕSP, markiise jms.

Mingi räme OT käib kogu aeg, aga ilmselt ongi selle foorumi tase, kus korda ei ole mitte mingisugust.

Meil siin igasugused enda arvates targad koos, aga tundub, et reaalselt isegi esimest klassi ei ole lõpetanud, sest lugemisoskus täielikult puudub. Jahutakse markiisidest, õhksoojuspumpadest ja muudest teemasse mitte puutuvatest asjadest.

Lihtsalt meeldetuletus. Foorumi alajaotus siin on "Ventilatsioon" ning teema teema pealkiri on "jahutuse lisamine sundventilatsioonile". Samas kui ülevalt suurte tähtedega lugeda ei oska, siis ilmselt ega sellest tekstist siin ka eriti palju kasu ei ole.

[Äärenurk]

Kas MSP koos kalorifeeriga oleks võimeline tagama ka sisetemperatuuri 22-kraadi, aga määravaks saab kondenseerumine?

[prpr]

Probleem pole kondenseerumises.

Mida väiksem vahe maakontuuri temperatuuris võrreldes sissepuhke temperatuuriga, seda vähem efektiivsem on.
Suve alguses, kui on nt. 7-8 kraadi kontuuris, siis miks mitte. See oleneb ka ventseadme võimsusest ja maja soojustusest muidugi. Aga suve lõpus kindlasti enam mitte.

Mina sihtisin sellist 24-25C temperatuuri ning see mul ka õnnestus. Tänase kuuma päevaga (32C õues) oli maksimaalne sisetemperatuur 24.8C.

Kui on 22C vaja, siis peab olema ülihästi isoleeritud/soojustatud maja, suur kalorifeer, võimas ringluspump ning piisavalt jahe maapind.
Ma arvan, et sellel juhul pigem lihtsam ÕSP paigaldada, kui selline nõudmine. Mingist hetkest alates just nimelt delta temperatuuri vahe tõttu muutub asi ebaotstarbekaks.

Ega midagi muud, kui tuleb välja selgitada jahutusvõimsus ning siis arvutada kalorifeeri tootlikkus, kas see suudab seda katta...

[kaimagk]

Maakontuusist tuleb äna mingi 16 kraadi, ja vent puhub 680 m3 tunnis. Selliste andmetega saan tuppa mingi 24-28 kraadi. Mul muidugi puuduvad ka igasugused aknakated lõunapool(mis on asjakohane!).

[prpr]

Maakontuusist tuleb äna mingi 16 kraadi, ja vent puhub 680 m3 tunnis. Selliste andmetega saan tuppa mingi 24-28 kraadi. Mul muidugi puuduvad ka igasugused aknakated lõunapool(mis on asjakohane!).

Kas sul tuleb 16 kraadi MSP sisendisse ka siis, kui see käib või langeb sisendi temperatuur kohe? Väljund ilmselgelt kukub kohe alla. On sul pinnakollektor või on puurauk üldse? Kui on puurauk, siis arusaadav.
Sul võiks ilmselt olla suurem kalorifeer ja võimsam ringluspump. Kas sul on lahendatud asi segamisventiiliga ja kasutatud MSP enda ringluspumpa?

Mul tuleb kontuurist tänaseks 12C ning ringluspump on piisavalt võimas, et kalorifeerist tagasivool on 14C. Vent puhub 500m3 tunnis ning sissepuhke temperatuur on 14.5C hetkel. Ma lihtsalt tegin nii, et dimensioneerisin kalorifeeri 2.5x "üle". Kui võtta tootja andmete järgi, siis kalorifeer oleks justkui mõeldud 1200m3/h, aga sellise dimensioneerimisega ongi nii, et max 10C saab sissepuhet alla siis, kui kontuurist peale tuleva vee temperatuur on 7C. See aga ei ole reaalne kuskilt otsast. Kui sealt 7C tuleb pole ilmselt mingit vajadust jahutada veel, sest tegemist maikuu algusega.

Kas sul kalorifeeri tagasivoolu peal on temperatuuriandur?

[kaimagk]

....maakontuur 440m(savine, pidi kõige parem maakütte jaoks olema. Kuigi ma ei tea, kuidas sinul see liivapinnas nii külm on? Liivapinnas pidi jällegi kõige kuivem olema, seega ka kõige kehvem) . Kaloriiferi suurust ei tea, ainult seda, et 250mm ühendused on. Kaloriiferis ajab vett ringi grunfos alpha 1 25-40 180. Ühtegi andurit vahel pole, keeran ainult kraani suve algul lahti ja sügisel kinni. Tegelt ma ka soojendan sama kaloriIferiga ka sisse puhutavat õhku talvel, panin lihtsalt topeltkraanid vahele.Plaanin ka lähipäevil mõõta kaloriiferi veetempi nii sisse ja välja.
ps: maksis see sisteem ainult selle alpha(80eur äkki) Ja oma aeg. Kui poest oleks kõik vidinad pidanud ostma poleks teinud.

[prpr]

Liivapinnas on kehva, aga märg liivapinnas on parim, mis olla saab, välja arvatud otse veekogusse paigaldamine. Ning mul on pea täiesti läbi vettinud liivapinnas. Selle tõttu töötabki hästi.

Sul on tsirk. pump suhteliselt lahja - oled sa pumba vastusurvet mõõtnud? Kui see on kõrge, siis pumbal tootlikkust pole ollagi. Kui selle ära mõõdad, siis saad teada vedeliku koguse läbi kalorifeeri, sest pumbal saab internetist vaadata kõverat.

Ka 250mm ühendustega kalorifeer on kindlasti väike 680m3/h ventseadme jaoks kui tahad mingit erilist jahutust saavutada.
Sellest tulenevalt ongi sul tulemus nagu on.

Aga noh, arvestades asja maksumust ja seda, et sul ei ole mitte mingisugust juhtimist seal peal (ainult kraan), siis ongi loogiline, et ei saa mingisugust ulmelist asja teha.
Kas sul see Alpha1 pumpab kogu kontuuri ka läbi? S.t. sul on ühesuunaklapp kontuuri peal enne seda kohta kust võtab?

Palju sul ventileeritavat pinda on? Seda infot sa vist ei ole jaganud. Samuti seda, mis MSP sisendtemperatuur on kui see käib. Samuti kas kalorifeer on sissepuhke või imupoole peal ning kas ventagregaat on piisavalt tark, et paneb soojusvaheti tööle, kui õues on palavam kui sees. Viimane on oluline - minul kalorifeeri ja soojusvaheti koostööna õnnestus sissetuleva õhu temperatuuri langetada pea 20C, kui sisse tuli 35C õhk.

[aero]

....maakontuur 440m(savine, pidi kõige parem maakütte jaoks olema. Kuigi ma ei tea, kuidas sinul see liivapinnas nii külm on? Liivapinnas pidi jällegi kõige kuivem olema, seega ka kõige kehvem) . Kaloriiferi suurust ei tea, ainult seda, et 250mm ühendused on. Kaloriiferis ajab vett ringi grunfos alpha 1 25-40 180. Ühtegi andurit vahel pole, keeran ainult kraani suve algul lahti ja sügisel kinni.

Ei saa väita, et savi on parem või liiv on parem. Oleneb pinnase niiskusest. Kirjutasid, et sul 15-16° sisse, kui pump EI KÄI. Glükool hakkab ju kohe soojenema ringluseta. Vaata ikka siis kui msp käib. Mul ka niiske liiv ja 10° sisse, 5,5 välja. Vt mõned näited pinnaste erivõimsustest, maakütte dimensioneerimiseks:
https://www.maaküte.info/artiklid/maako ... sjuhtivus/

Kas su kalorifeeril kondensvee äravoolu ühendus ka on? Siin on üks, vist ilma selleta. http://ventilatsiooniseade.ee/?product= ... 88%85200-2 Samas, see üks ava korpuse põhja puurida (veetoru pole vaja tabada ) ja voolik kinnitada - pole ka keeruline. Ava teeks nurka ja paigaldusel sätiks selle nurga madalamale.

Max 40W ringluspump (tõstab 4,35m, toodab kuni 2700l/h?) ... Nt Nibe FLM (väljatõmbe õhuga maakontuuri soojendamise lisamoodul msp-le) tehn. andmetes on "ringluspump 95W". Mina ei tea kas mõeldakse msp enda ringluspumpa või on see eraldi. Kas sul, sinu tingimustes, seda võimsamat tingimata vaja on, mina ei tea.

[kaimagk]

...maatorus on siiski lahjendatud alkohol( mitte päris lauaviin). Ja mis pointi on mõõta seda tempi kui pump käib, see nagunii seisab enamus ajast(aga ok kui käib siis mingi 12kraadi ehk)! Kondensvee toru ilusti olemas. Teil siis ikka head külmad maapinnad seal. Ja talvel on kindlasti ka vastupidiselt head soojad.

[aero]

...maatorus on siiski lahjendatud alkohol( mitte päris lauaviin). Ja mis pointi on mõõta seda tempi kui pump käib, see nagunii seisab enamus ajast(aga ok kui käib siis mingi 12kraadi ehk)! Kondensvee toru ilusti olemas. Teil siis ikka head külmad maapinnad seal. Ja talvel on kindlasti ka vastupidiselt head soojad.

Muidugi alkohol aga hetke kontekstis vahet pole. Point see, et sa tahad ju teada, mis kraad sul maast tuleb kui ringluspump käib. Vahet pole kas msp pump või Alpha1. See 15-16 kraadi, mis on sul msp-s üles soojenenud, pole oluline. Kui kalorifeer töös, siis tuleb sul ju seesama 12 kraadi, mitte 15-16. Talvel mul 0 ringis, võiks soojem olla.

[kaimagk]

...ei ei, mul on mp pandud käsitsi maakontuuri ringluspump kogu aeg tööle 100%, ja tuleb sealt 15,6 kraadi.Üritasin nüüd tempi mõõta torudepealt mis lähevad kaloriiferisse, ei midagi tulnud valja, need mõõikud ikka pask mis prismas müügil.Proovin homme soojuskaameraga.

[Äärenurk]

...ei ei, mul on mp pandud käsitsi maakontuuri ringluspump kogu aeg tööle 100%, ja tuleb sealt 15,6 kraadi.Üritasin nüüd tempi mõõta torudepealt mis lähevad kaloriiferisse, ei midagi tulnud valja, need mõõikud ikka pask mis prismas müügil.Proovin homme soojuskaameraga.

See sõna on kalorifeer. Üks i ja kaks e-d.