Ehitusfoorum

Kuna talu ümbruses kasvab erinevaid lehtpuid, siis tekkis huvi neist tisleripuitu saagida. Kogemus kasega näitas, et õhem materjal võib kuivada väga kõveraks. Siit tekkis küsimus, et kas peaks esiteks planku saagima ja ära kuivatama? Ja pärast lõigatakse kuivanud plank sobivasse mõõtu. Milline peaks olema plangu paksus ja kas võib ära servata toorest peast? Ja kuidas kuivatada kodustes tingimustes?
Puud midagi tahaks proovida saagida on saar, tamm, vaher, künnapuu, kask. Tahaks teha pinke ja muud lihtsamat mööblit.

kaader kirjutas:Kuna talu ümbruses kasvab erinevaid lehtpuid, siis tekkis huvi neist tisleripuitu saagida. Kogemus kasega näitas, et õhem materjal võib kuivada väga kõveraks. Siit tekkis küsimus, et kas peaks esiteks planku saagima ja ära kuivatama? Ja pärast lõigatakse kuivanud plank sobivasse mõõtu. Milline peaks olema plangu paksus ja kas võib ära servata toorest peast? Ja kuidas kuivatada kodustes tingimustes?
Puud midagi tahaks proovida saagida on saar, tamm, vaher, künnapuu, kask. Tahaks teha pinke ja muud lihtsamat mööblit.

Tislerikuivaks kuivatada, kodustes tingimustes, aegavõttev ja pead juba kuidagi õhuniiskust kontrollima ning peale keskonnaga sama õhuniiskuse saavutamist kuivatama pikalt köetud ruumis jne või ise midagi kuivati taolist aretama. Isegi siis on see õhuniiskuse kontrollimine suht keerukas ja seda ei saa teha väga kiiresti. Kiirelt netist otsides jäi ette selline üldistav tekst http://www.tallnerk.ee/?237 ja tean, et raamatukogust võib leida ka puidutöötluse ja kuivatamise kohta käivaid raamatuid /õpikuid. Siin ka üks video mis selgitab kuidas tahveldada, mis on kuivati põhimõte http://www.finewoodworking.com/how-to/v ... umber.aspx

Esimene samm on palk õigesti materjaliks lõigata (sellega välditakse eors keerdumist ja kaardumist) ja (vabaõhu) kuivamiseks õigesti tahveldada, piisavad õhuvahed, reikad 30 - 50cm tagant, ülemisele kihile midagi ühtlaseks raskuseks peale n: mingi suvaline lauamaterjal veel peale tahveldada, et ka ülemised kihid saaksid sirgelt kuivada. Kui sa ei tea mida sa sellest materjalist tegema hakkad, siis on mõistlik ikkagi mingi paksem mõõt lasta ja ikkagi servata (kuivamine ühtlasem) . Teatud kadu on niiehknaa ja pärast saad välja sorteerida sobivamad ja mõõtu lõigata. Kuivatamisel on oluline teada , et puidust kuivab niiskus pikkikiudu välja 12x kiiremini, kui ristikiudu, seega tuleks hea materjali saamiseks ja kuivamise ühtlustamiseks otsad millegiga ära möksida, et otsad liiga kiirelt ära ei kuivaks.

Sai ära proovitud eelmainitud puid saagida. Kuna saar ja tamm on kõvad puud, siis saelint läks ikka väga ruttu nüriks. Esiteks paakus puutolm saehammaste külge. Selle vastu aitas lindi rohke loputamine, kuid lõpuks olid hambad ikka valged. Teiseks läks lint masendavalt ruttu nüriks, isegi kui ta puhas õnnestus hoida. Vaevu sai pool tihu ära saagida, kui oli vaja teravat linti. Olen kuulnud, et olemas bimetall-lindid, mis peavad kauem vastu. Üks mees saagis raualindiga puid ja oli ka rahul. Millist linti soovitate kõva puu jaoks? Kust neid bimetall-linte saaks?

Mis saest ja mis mõõtudega lindist on juttu?

Saelindi laius on 35 mm, pikkus 3564 mm ja paksus 0,9-1,0 mm.

Puidusaelintide valikuga saavad sind ilmselt saelindimüüjad kõige paremini toetada:

http://merec.ee/index.php?lang=est&main_id=135,138

http://cat.toolmarketing.eu/et/c/bimeta ... ja-puidule

.

Selles teemas on suhteliselt värske arutelu nii saeraamidest kui lintidest ning nende teritamisest:

viewtopic.php?f=6&t=38416

Sain ühe bimetall-lindi pakkujaga ühendust ja tellin sealt prooviks ühe lindi. Lindid on tehtud Valgevenes ja keevitatakse kokku Hollandis vastavalt tellimisele, nii et tellimine võtab nädalaid. See lint on ainult 2 korda kallim kui tavaline, aga kirjade järgi lubatakse 10 korda pikemat kestvust enne teritamist (30 tihu). See oleks küll kõva asi, sest neid tavalisi linte läheb nagu leiba.

Anna infot lindi kestvuse kohta. Tasusid ära? Õigustavad ennast?

Peale saagimist pane otsa kohe õlivärv, lööb pikilõhed sisse. Korralik staabeldus ning hea oleks lauavirn vitstega või koormarihmaga kinni. Aitab ka kui peale paned talade paar rida vms.

Ma tegin 32, 40, 50 mm planku: lepp, haab, paju,

Künnapuu, oeh kasuta ikka õiget nime: JALAKA VEND tahaks näha lintsae raami meest, kes sul selle ära saeb. Kui juba pihlakas paneb suitsema ja tammega vahetavad linte pidevalt.

teen_ise kirjutas:Peale saagimist pane otsa kohe õlivärv, lööb pikilõhed sisse. Korralik staabeldus ning hea oleks lauavirn vitstega või koormarihmaga kinni. Aitab ka kui peale paned talade paar rida vms.

Korraliku pragudeta, pingeteta ja sirge saematerjali saab ikkagi ainult programmjuhitava puidukuivatiga.

ifffff kirjutas: Korraliku pragudeta, pingeteta ja sirge saematerjali saab ikkagi ainult programmjuhitava puidukuivatiga.

kindlasti on see täna parim viis asjale läheneda ja sealjuures ei tasu üle tähtsustada "programmjuhitavust", aga huvitav mida tegid kõik puusepad ennem selliseid ahje

Oeh, inimesed on aasta tuhandeid teinud puidust mööblit, uksi, kanaid terveid kirikuid ja suuri kateraale, Palkidest tahuti kirvestega suured plangud.

Ma ei või sellist jama lugeda, mis siin aetakse. Korraliku laauamaterjali saab kevadel, panna kevadpäikese ja tuulte kätte kuivama. Kui staabelduseks kasutada 15-20mm vahereikasid, saame sellise virna, mis risti tuultele põlluservas kuivab sügiseks - suveks, üsna hsti, teine aasta kuivas abijhoones, garaazis ja sul on plank - laud, millest tee mööblit vms.

Metsakuiva materjali saad 3 nädalaga peaaegu tiselrikuivaks! Siis oleks hea kuuri alla viia need.

Sul mees on vanaisa õpetused jms. küll vahele jäänud! Õpi elama ...

Põlluservas linnulaulu ja päikese käes võib mingitele hipidele mahedat planku kuivatada, millest pärast mööblit vms tehes saad omajagu küttematerjali. Aga sirget, pragudeta jms kuivatamisdefektideta materjali nii ei saa.
Vanasti tehti asju teisiti tõesti, kuna puudusid tehnoloogilised lahendused. Alustades puidu saagimisest õigel kuufaasil jne. Elu on edasi läinud, leppige sellega.