Ehitusfoorum

On paar küsimust, mis mind huvitavad. Kas alati peab elektritööde tegemiseks olemas olema elektriprojekt? Või võib pädevusega elektrik ise ka väiksema pinna puhul joonise valmis sirgeldada? Kas renoveeritava maja/korteri vana elektrisüsteemi ja kilbi vahetamisel uue vastu peab elektrik alati väljastama deklaratsiooni, laskma teha mõõtmised ja tehnokontrolli?

Korralik elektrik teeb seda, aga praktikas tehakse asi lihtsalt ära.

Algaja81 kirjutas:võib pädevusega elektrik ise ka väiksema pinna puhul joonise valmis sirgeldada

Kas sa mõtled pädevusega elektriku all isikut, kes suudab nii joonised, kui tööd ära teha või isikut, kellel on vastav pädevustunnistus?
Pinna suurus ei mängi rolli, pigem vool. Oli vist midagi alla 32A värk ja üle 200A vaja ka projektile ekspertiisi.

Algaja81 kirjutas: Kas alati peab elektritööde tegemiseks olemas olema elektriprojekt?

Kõik elektripaigaldised peavad olema projekteeritud.

Algaja81 kirjutas: ... võib pädevusega elektrik ise ka väiksema pinna puhul joonise valmis sirgeldada?

Nagu Küülaline ütles, ei mängi pindala rolli. Projekteerimiseks vastav pädevus peab olema.

Algaja81 kirjutas: Kas renoveeritava maja/korteri vana elektrisüsteemi ja kilbi vahetamisel uue vastu peab elektrik alati väljastama deklaratsiooni, laskma teha mõõtmised ja tehnokontrolli?

Jah. Elektritööettevõtja väljastab elektripaigaldise ehitaja deklaratsiooni, akrediteeritud labor
mõõdab paigaldise üle ja väljastab mõõteprotokollid, tehn. järelvalve inspektor
veendub paigaldise nõuetekohasuses ja väljastab nõuetekohasuse tunnistuse.
Sellega võetakse paigaldis ekspluatatsiooni.
Edu!

Elektritöid, elektriprojekte, vajalikke elektrialasid mõõdistutöid ja vastuvõttu tohib teha vaid pädevustunnistust omava isiku juhtimisel või pädevustunnistut omava isiku enda poolt. Vist oli seaduses mainitud paar erandit, mäletamist mööda oli vaid sulavkaitse korkide vahetus, lambipirni vahetus ja mingi pistiku ühendamine lubatud teostada tavainimese poolt. St. tavainimene niisama ei tohi teha majas mitte ühtegi elektritööd.

et me siin ei oletaks, tuletaks ega meenutaks, siis elektriohutusseaduse peatükk 5, paragrahv 17. mida võib teha tavaisik.

5. peatükk
ELEKTRITÖÖ
§ 17. Elektritöö ja lihtne elektritöö
(1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine.
(2) Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd:
1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.
(3) Lihtsaks elektritööks peetakse ka järgmisi kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes ja -paigaldises tehtavaid töid:
1) hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturite asendamine valgustile lubatud nimiandmetega uute hõõglampide, luminofoorlampide ja süüturitega;
2) igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine;
3) rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine, sisse- ja väljalülitamine;
4) eramu või korteri sulavkaitsmete vahetamine ettenähtuga samaväärse või väiksema nimivooluga kaitsmega;
5) valgusregulaatoris või muus elektriseadmes asuvate pisikaitsmete pingevabas olukorras vahetamine;
6) pinge kontrollimine indikaatoriga;
7) kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paikneva rikkis vahelüliti asendamine pingevabas olukorras;
kaitsejuhita kohtkindla valgusti (näiteks laevalgusti) valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
9) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras;
10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

No siin juba toodi ära, et ega ikka ei ole küll nii, et kui pirn läbi põleb siis istud suu ammuli ja ootad pädevusega tegelast.