Re: robotniiduk
Postitatud: 04 Nov 2021, 18:07
1500 m² puhul kehtib 20% pluss, miinus klausel (lisateave); seega 315, 315X ja 415X niidavad vähemalt esimesel niiduhooajal 1800 m² jalgpalliväljaku ilusasti ära.
1500 m² puhul kehtib 20% pluss, miinus klausel (lisateave); seega 315, 315X ja 415X niidavad vähemalt esimesel niiduhooajal 1800 m² jalgpalliväljaku ilusasti ära.
440'nel pole ultraheliandurit, mistõttu liigub 450X takistuste puudumisel 440'st niitmisel peal kaks korda kiiremini ning sellest ka niiduvõimekuse vahe. Juhul kui 450X'l ultraheliandur välja lülitada on tegemist 440'nega niiduvõimekuse aspektist.Prill kirjutas: ↑14 Dets 2021, 14:37 Automower 440 vs 450x erinevus on siis milles, 440 liigub aeglasemalt? seepärast väiksem pindala või muu põhjus, mootorid ja jupid muidu vist identsed.
herizon.ee lehel on osad näidatud niidupinnad võrreldes koostatud tabelis näidatuga väiksemad või konservatiivsemad..
Ma ei saa aru? Kas robotniidukeid 25* ja soojemas kliimavöötmes töötamiseks ei tehtagi? Kui tehakse, siis kuidas on seal see määrdeprobleem lahendatud? Alates veebruarist kuni oktoobrini on näiteks Egiptuses iga päev 12 tundi ööpäevasst üle 25* sooja ja päikese paistab kogu see aeg.Herizon kirjutas: ↑13 Veebr 2022, 00:11 Ülekuumenemine võib tekkida, kui robotniidukil lastakse niita päikesepaistelise ilmaga välistemperatuuril üle 25°C ja/või kui ultraheliandur on robotniidukil aktiveeritud ning robotniiduk sõidab takistuste puudumisel tavakiirusest pea kaks korda kiiremini. Ülekuumenemise tulemusena võib osa määret mootorist välja voolata ja sisse jäänud osa koksistuda. Koksistunud määrde määrimisomadused on võrrelduna uue määrdega oluliselt kehvemad, mis tingib veomootori hammasrataste suurenenud amortisatsiooni. Sellel pildil olev koksistunud ollus oli uuena valkjas.
Robotniidukit võib kasutada ka väga palavate ilmadega, kuid arvestama peaks, et see ei ole robotniiduki tervise seisukohast kõige parem. Kõige tundlikumad on selle suhtes akupatareid ja veomootorid. Juhul kui kasutada veomootoreis viskoossemat ja kõrgemat temperatuuri taluvat määret, tagab see paremad määrimisomadused palavate ilmade korral. Samas peaks see määre määrima ka -5 °C juures. Arvan, et Egiptuses kasvav rohi ei kasva nii kiiresti kui meil ja kui seal midagi kasvab, siis robotniiduk peaks olema valitud selliselt, et ta jõuaks selle ära niita jahedamatel temperatuuridel.Urmas kirjutas: ↑13 Veebr 2022, 08:15 Ma ei saa aru? Kas robotniidukeid 25* ja soojemas kliimavöötmes töötamiseks ei tehtagi? Kui tehakse, siis kuidas on seal see määrdeprobleem lahendatud? Alates veebruarist kuni oktoobrini on näiteks Egiptuses iga päev 12 tundi ööpäevasst üle 25* sooja ja päikese paistab kogu see aeg.
Väga kiiduväärt harimine.
Aga Tais või teistestes sarnases kliimavöötmes, kus on kuumus sama, kasvab rohi 1cm päevas ja kuumust peaks seal olema samapalju+niiskus. Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.
Juba mitukümmend aastat elame kapitalismis ja sulle ei jõua ikka veel kohale, et asjade planeeritud eluiga peab kestma nende garantiiaja lõpuni, muidu SKP ei tõuse.Urmas kirjutas: ↑13 Veebr 2022, 21:10 ... Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.
Nohjah, oleneb sellest, et mis ajast me kapitalismi hakkame arvestama. 200-300 aastat? Kui kapitalismi alguses tootis mõni siiani eksisteeriv 50 aastat tagasi tööriista, mis õigustab ennast veel tänaselgi päeval, siis tänapäevaks on selle firma põhimõtteted ja toodangu kvaliteet totaalselt muutunud.
Ma ei ole määrdespetsialist, kuid PTFE määre on silikoonist veel parem. Konkreetset toodet soovitada ei oska, kuna kodutöö selles osas tegemata.
See määrde põlemine toimub minimaalselt 1000 töötunni jooksul. Näita mulle seadet, mille hammasrattaid selle aja peale ei peaks määrima. Probleem ei ole niivõrd määrde kvaliteedis, vaid selles, et veomootorid on tootja seisukohast mittemääritavad.Urmas kirjutas: ↑13 Veebr 2022, 21:10 Ikkagi jäi mul ühku küsimus, et miks meie kliimavöötmesse toodetavatele robotniidukitese ei võiks kohe viskoosemat õlisisse panna? Milles on põhjus? Mitteviskoosem õli on odavam ja idaeurooplastele kärab küll, pigem las pärast maksavad remondi ees ja lihtsam on tootejuhendisse kirjutada, et päikeselisel päeval mitte kasutada? Ära tule rääkima, et tootjad ei tee vahet, kuhu regiooni mingi robotniiduk müüakse. Sellest tootjate poolt nn idablokimaadesse müüdavate toodete madalama kvaliteedi probleemist on ennegi olnud juttu nii meedias kui ka kasutajate kogemustest. Kurb ja seda just bränditootjaate sellise suhtumise poolest, et jagatakse kasutajaid ülem- ja alamklassideks.
See määre võib nõrgendada plastikust hammasrattaid, kuna kiire googeldamine ei andnud tulemust, mis baasil see määre on toodetud. Teadaolevalt ainult teatud tüüpi silikoon ja PTFE baasil määrded on kõikidele plastikutele ohutud.
See, et teatud firmade toodangu kvaliteet langeb, on kapitalismi normaalne osa. Kapitalismi normaalne osa on ka see, et ostja soetab endale seejärel teise firma tööriista, mille kvaliteet teda rahuldab. Too mulle näide Liidu-aegsest tööriistast, mille kvaliteeti ühelgi tänapäeval toodetaval tööriistal pole.
Sellest probleemist on meediaski enne juttu olnud. Oli eelmine nädal vaja väga väike kogus kas toonitud peitslakki või õli. Leidsin AquaClou toote, aga mis mind pani imestama, oli see, et absoluutselt kõikidel purkidel oli suurelt märgitud toote tooniks punakaspruun ja seda sõltumata sellest, mis toon seal sees oli reaalselt. Ja kui inimene ei oska peenikest kirja lugeda, siis ostabki vale tooni toote. On see normaalne? Oleks selline eksitamine normaalne ka näiteks Saksamaal? Millegipärast netis veidi sorides ei kohanud Saksa poodides eksitava sildiga purke.
Sellel pildil paistavad olema metallist hammasrattad? Ja arvatavasti on hammasvöö plastist?Herizon kirjutas: ↑13 Veebr 2022, 00:11 ... Lisaks pilt, milline näeb välja veomootor seestpoolt, kui see on ülekuumenenud:
Ülekuumenemine võib tekkida, kui robotniidukil lastakse niita päikesepaistelise ilmaga välistemperatuuril üle 25°C ja/või kui ultraheliandur on robotniidukil aktiveeritud ning robotniiduk sõidab takistuste puudumisel tavakiirusest pea kaks korda kiiremini. Ülekuumenemise tulemusena võib osa määret mootorist välja voolata ja sisse jäänud osa koksistuda. Koksistunud määrde määrimisomadused on võrrelduna uue määrdega oluliselt kehvemad, mis tingib veomootori hammasrataste suurenenud amortisatsiooni. Sellel pildil olev koksistunud ollus oli uuena valkjas.
Hammasvööd ei ole plastist, vaid pooled käigukasti hammasrattad on. Vaata minu viimases postituses jagatud YouTube videot, kust kõik täpsemini näha.
Selle juhendi järgi ei ole PAO baasil määrded kõikide plastide suhtes 100% ohutud.
Kevad on õhus ja peale nelja hooaega on vaja ka veomootorite laagrid ära vahetada, lisaks planetaarhammasrataste ja hammasvööde puhastamisele ja uue määrdega koostamisele. Rattad olid juba selge lõtkuga ja tagant vaadates ka kergelt läbiaetud rullkokabemmilikud.Herizon kirjutas: ↑15 Veebr 2022, 18:00 Veomootori remondi teemal on saadaval ka video: https://www.youtube.com/watch?v=nKfWvb6m6Go
See on miski erimõõt, mida väga ei liigu, Husqvarna esindus müüb ainult komplektse veomootori, mille seest saab vajadusel selle võtta.
Tegemist peaks olema Molytex grease EP00'ga. See EP00 tähendab NLGI numbrit 00, mis on kindlalt liiga vedel Automoweri veomootorisse.
Liiga vedel, sest ASTM penetration on 260 ja 320 vahemikus, kuigi ta peaks olema 220 ja 250 vahemikus või madalam.
Peaks sobima Automoweri veomootorisse, sest tegemist on silikoonmäärdega, mille NLGI on 3 ja mis talub temperatuuri pea 300 C°, kuid toodetud US turule ja Euroopas väga ei liigu.
Liiga vedel, sest ASTM penetration on 280 ja 360 vahemikus, kuigi ta peaks olema 220 ja 250 vahemikus või madalam.
SPG on liiga vedel, NLGI on 1.
Kõik OK. Peenikeste pinnide kaudu seda tagasi peksma hakata ei ole kindlasti mõistlik mõte. Mina toetasin (sügavkülmas jahedaks aetud) suure osa pehmendusega kruustangide vahele ja pinnidega (ahjus soojaks aetud) osa koputasin otsa, kasutades 13/16 padrunit. See toetas täpselt serva peale ja pinnid ei saanud mingitki koormust. Sai hea, kokku ja nüüd peaks mitu hooaega jälle sõitma.Herizon kirjutas: ↑28 Mär 2022, 21:08 Teiseks, ma ei soovita sedaviisi enam veomootorit laiali lammutada, sest väljapressitud osa tagasi pressides ei tohi surve jaotuda nelja pulga vahel (pulki survestades võivad need paigast liikuda, sest ka need on sinna pressitud), vaid surve peab kuidagi ühtlaselt paigutama otse detailile, mille sisse need pulgad istuvad. Kuna see võib kodustes tingimustes minna üsna keeruliseks, siis lihtsam on talitada nagu videos.