Ehitusfoorum

Tervist,

Korra on siin foorumis arutusel olnud õhk-õhk pumbast õhk-vesi soojuspumba ehitus. Seda siis siin: http://www.vennad.ee/asn/viewtopic.php?t=3896

Selle edasiarendusena, kas on võimalik ehitada sellist süsteemi:
Katusele (45 kraadi kalle) päikesepaneel, kus vee asemel liigub see freoon, sealt soojus pumpa ja pumbast soojus põrandasse. tegemist oleks sarnase lahendusega, mida pakub 'Octopus' kuid erinevus selles, et maapeal oleva jääpurika asemel oleks katusel üks suur paneel.

Peamised kahtlused mis omal tekkinud:

1) Kas sellest tekkiks suur jääpurkikas katusele või libiseks kogu lumi/jää sealt alla?

2) Kas toru kaudu tulevat soojendatud freooni saab kasutada õhk-õhk pumpade tööks?

3) COP, kas talvel päikese intensiivsus annaks mingitki kasu? (päikesepaneel sobib vee soojendamiseks märts-sept meie kliimas, seda ilmselt seetõttu, et vesi külmuks talvel, kuid freooni külmumistemp on ju tunduvalt madalam)

4) Eeldusel et kõik muu sobib, kas freooni jaoks võib kasutada vasktorusid?

kõik arvamused ja laitmised on teretulnud..

Oskan vastata asja teoreetilise külje pealt.

Freooni selliste pindade ja koguste juures ei kasutata, maht läheb suureks ja kalliks. Küll aga kasutatakse päikesepaneeli ringis alkoholi vee segusid (viin, glükool, tosool, antifriis jne.) Need läbivad soojusvahetit ja seal freooniringiga tõstetakse soe vajalikule kraadile. Isegi paljas päike võib südatalvel vee +40 kraadini kütta. sellise süsteemi puudus on, et klaasi (plastikut) kulub palju (klaas on kahekordne, et takistada sooja vee tagasikiirgumist välja) ja lõpphind läheb kalliks.

Veel on levinud teine ja lihtsam lahendus. Nimelt maja seinad ja katus ehitatakse võimalikult tumedast plekist. Sel juhul päike kütab intensiivselt neid ülesse. Pleki taga olev õhk suunatakse ventilatsiooni soojuspumpa, külm õhk imetakse maapinnalt asemele, mida päike uuesti kütma asub. Sedasi saadakse kuni 10 kraadine õhutemperatuuri tõus, kuid sedasi eelsoojendatud õhk vähendab oluliselt soojakulusi. Ja kui päike ei paista siis pole katki ka midagi, seade töötab tavalise soojapumbana. Ja kui isegi soojapumpa ei kasutata siis täpselt sama nipiga tasub võtta maja ventilatsiooni õhk - see on soojem kui tavaliselt.

Mõlema lahenduse puhul tuleb teha vaid maja lõunakülg.

Kolmas lahendus on lõunakülge paigutada palju aknaid. Iga aken töötab päikesekollektorina, kus soe pääseb tuppa sisse, kuid akna õhuvahed sooja välja ei lase. Ainult, et suvel võib niimoodi liiga palavaks minna.

linnokas kirjutas: 2) Kas toru kaudu tulevat soojendatud freooni saab kasutada õhk-õhk pumpade tööks?



4) Eeldusel et kõik muu sobib, kas freooni jaoks võib kasutada vasktorusid?

kõik arvamused ja laitmised on teretulnud..

Punkt 2. Ei saa. Pump(kompressor) tahab kindlat kogust gaasi vastavalt välisosa võimsusele. Teiseks pole sooja gaasiga midagi peale hakata, välisosa üritab ju gaasi hoopis uuesti ülesse kütta.

punkt 4. vasktorusid süsteemis kasutataksegi. Peavad aga olema ilma korrosioonita (gaas lihvib kõik lahti ja ajab umbe) toru ei tohi olla niiske (kasutatakse vakumeerimist)

Soojapumpade siseosade torud on juba tehase poolt vaakumis, et vältida niiskust ja korrosiooni.

mõlemale vastajale tänud info eest.

Kuna jõudsin ühe SP tootjaga kokkuleppele, et nad teevad minu joonistele vastavad muudatused tehases, siis see peaks vähendama korrosiooni jms probleeme SP süsteemis.

nüüd tuleb kogu süsteem veel suvel kokku panna ja siis vaadata, kas teooria oli lünklik