Ehitusfoorum

Nõukogude maja, 100m2 täiskeldriga. Kelder 1,5m maa alla ja 0,5m maa peal (keldri lagi on kõrgemal kui sokkel).
Keldrit köetakse vaid siis, kui temperatuur hakkab alla 5C langema (keldris on veesõlm). Sel talvel ei juhtunud seda kordagi.
Hetkel on keldris üks ventilatsiooniava korstnasse (rohkem pole projekteeritud).
Kogu talve on kelder kuiv, ka täna.
Mure selles, et suvel on kelder nii niiske, et isegi haamrivarred hallitavad.
Probleem ei tohiks olla põhjavees (maja mäe otsas ja talvel probleemi pole) ega ka vihmas (isegi lumesulaga on kelder kuiv).
Aga kohe kui soojaks läheb, siis hakkab kelder niiskust koguma. Umbes juulist on seintel ja põrandal lausa piisad, x-kohtadele põrandal koguneb ka sool. Oktoobrist hakkab jälle kuivama ning jõuludeks 5+.
Olen lugenud siin foorumis lõpmatuseni hüdroisolatsiooni teemasid ning saan aru, et keldri väljast soojustamine ja/või hüdroisoleerimine võib asja isegi hullemaks teha. Nö vanni ei õnnestuks sinna ümber nagunii teha.

Seega küsimus: kuidas saada kelder kuivemaks?

Ise jõudsin kahe vastandliku variandini:
1. Hoida õhuvahetus suvel miinimumis (uksed, aknad kinni) ning panna keldrisse 24/7 tööle niiskuse eemaldaja.
2. Vedada ventilatsioonilõõrist 200mm torud igasse keldri ruumi ja tekitada kevadest-sügiseni keldrisse võimalikult suur 24/7 tuuletõmbus.

Kõik mõtted oodatud!

Märg kelder kirjutas: Mure selles, et suvel on kelder nii niiske, et isegi haamrivarred hallitavad.
Probleem ei tohiks olla põhjavees (maja mäe otsas ja talvel probleemi pole) ega ka vihmas (isegi lumesulaga on kelder kuiv).
Aga kohe kui soojaks läheb, siis hakkab kelder niiskust koguma. Umbes juulist on seintel ja põrandal lausa piisad, x-kohtadele põrandal koguneb ka sool. Oktoobrist hakkab jälle kuivama ning jõuludeks 5+.
Olen lugenud siin foorumis lõpmatuseni hüdroisolatsiooni teemasid ning saan aru, et keldri väljast soojustamine ja/või hüdroisoleerimine võib asja isegi hullemaks teha. Nö vanni ei õnnestuks sinna ümber nagunii teha.

Probleemiks see et soe välisõhk hakkab külmadel kiviseintel kondenseeruma http://www.e-ope.ee/_download/euni_repo ... %20osa.pdf . Lahenduseks on suvel keldri temperatuuri tõstmine nii kõrgele et enam ei kondenseeruks. Ilmselt oleks mõistlik sellele vent lõõrile väljatõmbe ventilaator paigaldada ja hoolitseda et kuskilt keldri kaugemast nurgast ka värske õhk sisse pääseks.

Tänan kinnitamast, et asi on külma-sooja õhu kokkupuutes.
Keldri kütmine ei ole variant, kuna selleks ettenähtud keskküte ei tööta ning suvi-läbi elektripuhuriga kütta on
Sellest ka minu algsed mõtted, et
1. hoida kõik avad suvel kinni = temperatuur võimalikult madalal ning korjata ikkagi tekkiv kondents niiskuseimajaga vähemaks
või
2. üritada temperatuure ühtlustada ja niiskust välja juhtida maksimaalse ventilatsiooni tekitamisega.

Saan aru, et eelistatum teine variant.
Üks ventilaator ja üks värske õhuava ei tööta, kuna kelder nii suur ja koosneb paljudest ruumidest.
Kas lahendus oleks panna lõõri juurde suurem vent ja vedada sealt torud iga ruumi lakke + teha teha seina auk ja vedada sealt nö värske õhu torud iga ruumi põrandale?

Mida rohkem sa sinna õhku sisse ventileerid, seda niiskemaks ta ju läheb, sest soe ja niiske õhk toob pidevalt veeauru juurde, mis jahedatel pindadel kondenseerub ning ka jahendes õhu suhteline niiskus tõuseb. Seega, lahendus on mitte ventileerida.

Suurema ventileerimise eesmärgiks on tõsta keldri temperatuuri et kondenseerumist enam ei toimuks.

Ja maapind järjest jahutab seda maha.

mina ostsin kõige odavama kuivati mille leidsin ja panin selle mehhaanilise, pistikupessa torgatava kellpistikupesa järel öösiti tööle. Mais panen tööle, septembris võtan välja. Voolu saab see vidin öösel vist 4 tundi. Tal endal on küll kah peal võimalus miski niiskusprotsent ette anda... iseasi kui õigesti see number seal näitab. Vesi voolab toru mööda põrandale trapi kõrvale maha, trapi all pole mitte kanalisatsioonitoru vaid lihtsalt väike killustikuga täidetud auk pinnases, sealt imbub siis ära.

Kaks või kolm suve juba nii läinud. Enam igatahes pappkastid lössi ei vaju. Seade ise hakkas mullu suuremat plärinat tegema, aga see ei kosta keldrist üles.
Tarbitavat energiat pole mõõtnud, aga sel suvel vast mõõdan (hankisin paar väiksemat arvestit)

trebla

..veel

mul muidugi väga väike kelder - 10 ruutmeetrit vist - ja samamoodi üks korstna lõõridest tuleb keldrisse.

trebla

sügis on käes ning aeg teha kokkuvõtteid.
kuna teooriad olid vastukäivad, siis otsustasin ühe ära katsetada.
kevadel sai keldriakende raamides asendatud klaasid tiheda võrguga. õhk käib läbi, aga putukad/hiired sisse ei saa.
nii on kelder siiani.
100m2 keldri kahes otsas (ühes 2, teises 1) aknad (30x100cm) 24/7 võrkudega. kõik keldri ruumide vaheuksed lahti. majja viiv uks kinni. korstnalõõri tavapäraselt lahti. ühtegi ventilaatorit ei paigaldanud.
sõltuvalt välisilmast kõikus niiskusemõõtja näit 60-75% vahel. temperatuur küllaltki ühtlane 14C mõõtetuna põrandal. erinevalt eelnevatest aastatest seinad ning põrand nähtavalt märjad enam ei olnud. ka tunnetuslikult on keldri õhk palju puhtam ja kuivem kui eelnevatel aastatel. seda ka juulis pikalt kestnud kuiva ja palavaga. samuti juuni külma ja vihmaga.

seega tundub, et välisõhu keldrisse juhtimine toimis ning sooja välisõhu juurdetoomine lisakondentsi ei tekitanud.

Tere. Vastus väär. Seda, et silmaga märgatavat vee nirisemist ei tähelda tuleneb sellest, et pind imab selle vee endasse. Piisab vaid pinna katmisest mingi vett mitteimava materjaliga (hydro, epo vm) on koheselt sellistes tingimustes loigud maas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lisaks, et tegemist oli äärmiselt vihmavaese ja kuiva suvega.

märg kelder kirjutas: erinevalt eelnevatest aastatest seinad ning põrand nähtavalt märjad enam ei olnud. ka tunnetuslikult on keldri õhk palju puhtam ja kuivem kui eelnevatel aastatel. seda ka juulis pikalt kestnud kuiva ja palavaga. samuti juuni külma ja vihmaga.

Külaline kirjutas:Tere. Vastus väär.

Kummaline. Olukord läks tunduvalt paremaks kui varasematel aastatel aga ikka halb. Milline see hea tulemus siis oleks?

Külaline kirjutas:Tere. Vastus väär. Seda, et silmaga märgatavat vee nirisemist ei tähelda tuleneb sellest, et pind imab selle vee endasse. Piisab vaid pinna katmisest mingi vett mitteimava materjaliga (hydro, epo vm) on koheselt sellistes tingimustes loigud maas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

postitaja kirjutas, et eelnevatel aastatel olid põrand ja seinad silmanähtavalt märjad. sel aastal mitte. ei saa nüüd teist aru. kas väidate, et välisõhu keldrisse juhtimine muutis põranda ja seinad rohkem imavaks, mistõttu niiskust enam näha pole aga niiskus on tegelikult sama suur kui eelnevatel aastatel suletud ruumis?

Tere. Suvise õhuvoolu intensiivistamise füüsikalisi protsesse kirjeldas kod keemik ja rokikas piisavalt. Õhus sisalduvate veeaurude kogused eri aastatel võivad olla erinevad, samuti on võib olla muudetud mingit muud kondenseerumisprotsessi tegurit soodsamas suunas. Õhuvoolu intensiivistamine see kindlasti ei ole. Välisõhu intensiivsuse mõju aluspinna imavusele ma küll väitnud pole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld