Ehitusfoorum

Tere, küsimus selline, kuidas oleks või keegi teab midagi eesti aegsest vihmavee süsteemist ?
See selline eest servaga kumer nagu rannilal, aint tagant sirge ühe tagasi paindega, liitekohad tinutatud ja kõik põhimõtteliselt käsitöö
Kus selle kohta rohkem infi saaks vms ?


Tänades

Kellele või milleks infi vaja?

taastaja

Ps
väike parandus: vastupidi Rannila ikka kopeerib vana

Enda tarbeks oleks vaja, kuidas seda nimetatakse vms, et otsida netist edasi
Seni olen nagu mitte muhfigi leidnud, mis huvi pakuks
Rannila jah copyb vana aga see ei ole ikkagi see copy , vanale jääb kõvasti alla ju
Eriline huvi on, kuidas seda nn kaart saab käsitsi või aparaadiga teha(ma ei mõtle hirmkalleid nn tänapäeva riistu)

Puuhaamer ei tohiks olla ka kallis, kui algatuseks ise meisterdad. Sellega tehtigi vanasti...seda ka mitte nii vanasti, paar aastakümmet tagasi veel isegi
Rennid on ka kõige lihtsam teema...ajaloolised veelehtrid ja põlved-sülitid tahavad juba erioskusi...paraku.

Linnapildis näeb veel kindlasti mõnda sellist, millest sniti võtta, aga neid on ka arhiveeritud. Kindlasti leiab neid -AEMK- e ajalooliste ehitiste metalldetailide kataloogist. Paberkandjatel on nad olemas (endalgi mõned koopiad), aga kas ka moodsatel andmekandjatel ei oska öelda. Vähemalt ise seda osa ei leidnud.

taastaja

Muinsuskaitse kohalikest kontoritest ja paremal juhul ka linna- või vallavalitsustest peaks vabalt kaasa võtmiseks saama väikese infovoldiku. neid on koostatud erinevate hooneosade kohta.

Pärnus (Paikusel) tean (plekk)seppa Villu Lehe, kes on ajalooliste vihmaveesüsteemidega tegelenud.

Asja mõte oligi sellist infi saada, mis netis oleks
Haamrid ja värgid vägq tuttavad ,neid igasugu sabloone mul omajagu, olen ise nendega tegelenud juba 8 aastat, lootsin siit, kelleltki mingeid infe saada, kus netis oleks, et asja lihtsamaks teha, mitte õppima hakata
Lihtsalt yhe renni tegemine minu tehnikaga võtaks c 10 min see oleks siis 1,5 m aga seda kaunis palju aega

Tooriku välja lõikamine- tagumise serva 170 kraadi painutamine- teise serva torusse keeramine läbimõõt 8-12mm- renni ümardamine. Kas nii? Räägid ju, et käsitsi teed...see siis ju päris kiiresti! Ega käsitööd saagi palju kiiremaks aretada, kui ainult treeninguga!

Siin on üks käsitöö...perenaine oli tubli ja restaureeris vanad pellid ära. Uued rennikonksud sai kuumtsingi vannist kooriku peale. Vanu polnud kahjuks enam järgi. Ja loodan, et ka ülejäänud veesüsteemi osad said ajastukohasema väljanägemise. Aega kulus muidugi rohkem, kui tavaliselt...

Pildilt paistab, et hästi õnnestunud , vähemalt see osa

Aga teema juurde nüüd, kui on vaja teha c 100 m renni pluss nurgad otsa veel, siis tahest tahtmata tekib tahtmine kiiremat varianti otsida, kas siis mingi ise leiutatud aparaadi tegemise näol. Kuigi eks teenib ka selle aeglasema variandiga. Mõte oli lihtsalt

Muinsuskaitse info on siin, üsna kesine siiski:
http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised
http://www.muinas.ee/files/8.%20Sadevet ... ashoid.pdf

http://www.plekksepp.pri.ee/index.php?p ... 0&gid2=517

Ja, mis kasutajal erks- il viga! Tal on selline masin, et ühest otsast paneb pleki sisse ja teisest otsast tulevad sellised ilusad vidinad välja ...kadedaks teeb kohe, ma ütlen!

Meie peame aga vanade eestlaste kombel nii santima

http://web.zone.ee/metallityy/TRAADIPLE ... ekk_7.html

taastaja

Tänud teile

Kuule erks, teed masinaga seda rennikaart ?

Mina teen masinaga,siis vähe näputööd ja masinaga yle, kuid ei ole selle systeemiga rahul

Ei ole hästi arusaada. Kas rennikaare all mõeldakse renni enda kaart või esiääre nn toru?

Päris nii ei ole nagu taastaja räägib,ikka teen käsitsi . Kuid eesmise ''tühja traadi '' tegemine on jah mõnevõrra lihtsam, kui ainult puuhaamriga löömine

Jah mõtlen seda nn ümardatud serva

Mainisid siin ka renni otste sulgemist. Loodan, et teed seda ikka valtsiga, mitte silikooni ja neetidega.
Kui see saladus ei ole, siis ehk kirjeldad lühidalt kuidas ise seda esiäärt praegu ümardad?

Mina teen suure sikemasinaga
Selleks tehtud spets rullikud, esiteks sileplekk kolm korda läbi, et saavutaks enamvähem kumeruse, siis näppude ja haamriga üle ja uuesti sikele, muidugi varras sees, mille hiljem välja tõmban. Siketaja ka elektriline
Kuid arvan siiski, et oleks ka lihtsam variant, seda siit otsima tulingi

Sama siin, hetkel sikemasin ja varras. On küll olemas lihtsam moodus, selle asjanduse nimetus on wulstmaschine
https://www.google.ee/search?q=wulstmas ... 52&bih=523

Tänud, põhimõtteliselt midagi sellist lootsingi leida

mikitsiki kirjutas:Tänud, põhimõtteliselt midagi sellist lootsingi leida

...ja mida siis tegelikult teha tahad?
See veivi-tehnikas keeramine on päris vana...tema miinus rennidele, esiääre tegemisel on tema liiga suur miinimum läbimõõt ja see, et see jätab nn saba toru keskele. Kuna teema on päris naljaka nimega" muinsuskaitse vihmaveesüsteem" ja restaureerimine, siis eeldan, et tegu muinsuskaitse ette antud tingimustega. Need tahtvad päris tihti ka traati selle esiääre rõnga sisse ja rennide enda proportsioonid pole alati nii suured, et esiäärele alates 12+mm rõngas keerata. Kui lühema veivi valmistad, siis ehk on võimalik ka väiksem keerata.

Miks räägin?...lihtsalt mõtlemiseks ennem, kui oma töökoja masinaparki uuendama kipud
Näidiseks ka ühe mõisa projekt vihmaveesüsteemist, mis teemase sobib(tööd pole veel lahti läinud!)

Näed, ei saanud selle pildi laadimisega hakkama..

Ega selliseid masinaid nii uisapäisa ei osteta ju, huvi on aga tuleb siit ning sealt vaadata, uurida ning lõpuks kalkuleerida, kas ost on väärt seda tööd, mis saab ka ilma masinata teha.
Kindlasti on kuskil variant ka sellisest riistast, mis teeb ühtlaselt kumera ja ilma mingite vuguritega ääre, nii nagu olema peaks
Ps. Alati saab lihtsamalt tööd teha, tuleb vaid sobivaim nipp omandada

Pealkiri selleks, et ei osanud miskit muud välja mõelda ning üldjuhul ilge vanad asjad ongi muinsuskaitse ju

Eks see elu nii paraku kulge! Endal oli ka juhus jõuda täpselt sellesse punkti, kus praegu oled, kunagi ammu. Kui oleks vaja olnud ainult veerenne ümardada, siis selleks oli ka igasugu sikerulle valmis tehtud, aga järjest rohkem hakkas tulema töösse katusepealseid renne, milledel esiääred vaja samuti ümardada. Nende toorikud olid vahest meeter ja rohkem laiad ja sikes neid valmistada on äärmiselt ebamugab. Oleks pidanud selle toorikule liikuva, muudetava kaldega laua alla ehitama v midagi sarnast. Siis loobusingi sellest sike variandist... ja hakkasin "sobivat nippi" omandama! Oled ka õigel teel!

taastaja

Vanasti kasutati päris palju seda võtet kus keerati pleki ääred torusse. Üks asi oli välimus, teine selle serva jäikus. Ja enamasti olid need torusse keeratud ääred tühjad. Kui meenutada, siis vast ainult ühel ripprenni äärel olen kohanud ka mingit 6-7mm traati seal sees. Kui keegi teab või on kohanud, et seda jämedat traati on kasutatud vanasti ka katusepealsetes rennides, siis andke palun teada!
Kui meil, kaasajal, keeratakse see plekitoru pea alati detaili välimisele küljele, siis vanasti asetses see enamasti nn keskel e plekiääre kohal.(pildid) Keerati ka sisemisele küljele. Tänasel päeval loetakse seda valeks. Parem on ikka see toru keerata suunaga välja e voolu suunas.

Mõned pildid ka. 1. Vana katuse äärepealne veerenn ja esiplaanil selle süliti. Tühi traaditoru asetseb renni ääre suhtes keskel ja on keeratud õiges suunas. 2. Ilus vana plekitöö. Silm lausa puhkeb. Traaditoru keskel, aga pööratud suunaga sisse. 3. Valik vanu katusepealse veerenni tugikonkse.