Ehitusfoorum

Kordan siis küsimust ,millest KAMINAHI isegi ei saanud aru vaid pani tänuavalduse.
Ta arvas vist et see on midagi meelelahutuslikku Tartu aadressil.
Ma küsin aga tõsiselt !

Miks on vaja konkreetset loodusnähtust kirjeldav dimensiooniga suuruste kogum asendada ekvivalentse kogumiga dimensioonita kompleksidest ?
Ja milline on niisuguste komplekside maksimaalne võimalik arv?

Kas sa mõtled näiteks sellist asja, et õhutemperatuur ja see aeg, kui kaua mingit temperatuuri oli, teisendatakse kraadpäevadeks?

Seda tehakse sellepärast, et saada omavahel võrreldavad suurused. Loodan, et sain õigesti aru.

Ei , ma mõtlen näiteks
sarnasusarvu ,mis iseloomustab voolamisreziimi ,lähtudes inertsjõudude ja höördejõudude vahekorrast.( Re )
sarnasusarvu ,mis iseloomustab temperatuurivälja mittestatsionaarsust.( Fo )
või väljendab molekulaarse ja konvektiivse soojuslevi vahekorda.( Pe )

tundub ,et nüüd need targad kõik kadunud

AHEL kirjutas:tundub ,et nüüd need targad kõik kadunud

Kadunud jah. Mida sina küsimuste vastusteks kostad?

ma pole pottsepp

Ma kardan, et sul võib tekkida probleeme, kui proovid leida pottseppa, kes seda teab

Ise sooviks ka teada, et mis need on.

Tea, kas mõeldakse seda: http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_si ... y_numbers)

AHEL kirjutas:ma pole pottsepp

Sellepärast selliseid küsimusi esitadki. Aga miks sa ikkagi küsid pottseppade kohta On sulle ahju vaja... Pottahju?
Sarnasusarvudega ahju...
OK. Ajage oma asja. Jälgin, õpin

Härra on õigel teel,need on Reynoldsi arv ,Peclet` arv ja Fourier` arv
Ja neid on hulgaliselt veelgi.
Aga milleks neid vaja on ? ja kus neid kasutatakse ja mis sunnib neid arve kasutama.
Siin foorumis käib mehi, kes on suutelised seda lihtsalt ja selgelt pottseppadele lahti seletama ,iseasi muidugi kas see foorum siin on see õige koht ja iseasi kuidas seda nii emotsionaalsele seltskonnale lahti rääkida-kirjutada.
Mina see pole ,aga usin kuulaja oleksin küll.

See, et ma ei oska Fourie teisendust, ei tähenda, et ma ei oska interpreteerida infrapuna spektrit. Teisisõnu, kui pottsepp ei oska sarnasusteooriat rakendada, ei tähenda see seda, et ta ei oska ahju ehitada. Kui minul teeb Fourie teisenduse arvuti, teeb pottsepal selle gaaside voolamise teema ära kas EN standard, elukool või Veski raamat.

Lolliks pole vaja ka minna.

Tõsi ta on,pottsepp ei peagi seda ei oskama ega oskama rakendada.
Aga paraku teevad seda need kes pottsepa tehtut mõõdavad ja katsetavad ning hiljem
järeldusi kirjutavad. Ja paraku ei ole kõikide protsesside mõõtmine võimalik lihtsa mõõdulindi ja termomeetriga Ja ka puhtaid numbreid,mida me oma silmaga näeme ,ei või me teinekord usaldada vaid peame kasutama igasuguseid parandustegureid ja sarnasusarvusid . Need valemid ,mille järgi midagi arvutatakse sisaldavad paraku üsna sageli selliseid dimensioonita suuruseid,mis esmapilgul tekitavad küsimusi .Isegi KAMINAHI tuhnis mingis Tehnikaülikooli loengumaterjalis ja nägi seal üsna esmapilgul krõbedaid valemeid ,kus asetses ka see hapniku difusioonitegur D ( mille väärtus ei ole 7 ,nagu pakkus keegi )
Selles on härral muidugi õigus ,lolliks ei tasu kah asjadega minna. Aga vahel mulle tundub ,et siin minnakse. Ja minnakse pidevalt .

Nii et jätkem mõõtmised, järelduste tegemised ja ka kommenteerimised ikkagi spetsilistide teha.
Rõhutan , ka kommenteerimiseks peab olema pädevus ja tavapottsepad ei ole seda mitte.

Olenüüd kirjutas:Nii et jätkem mõõtmised, järelduste tegemised ja ka kommenteerimised ikkagi spetsilistide teha.

Kas peab matemaatiku poole pöörduma kinnituse saamiseks et 3 + 4 = 7 mitte 5 nagu "teadustöös" väideti?

Kas tunnistame puukuuri teeraja kasutamise sageduse järgi ahju kasuteguri määramise doktoritööks...

Olenüüd-le

Mind huvitab tegelikult veel selline asi, et kas hapniku difusioonitegur (kas õigem oleks kasutada sõna konstant?)) on tõesti ühe ahju küttevõimsuse, kasuteguri ja soojaväljastuse kestvuse leidmisel oluline? Ma ise arvan, et see ei ole üldse oluline, sest suures numbrite mängus teeb oma töö ära makrofüüsika. Ja kui sain sellest põlemiskonspektist õigesti aru (sirvisin ka üht detailsemat inglisekeelset materjali), siis ahikütte korral räägime me põhiliselt ikka homogeensest põlemisest gaasifaasis (hiljem süte põlemisel esineb ka heterogeenne põlemine), kus limiteerivaks on piisava õhukoguse saamine koldesse (konvektiivselt, teisisõnu tõmbe abil). Kui seda õhku on seal piisavalt, ei ole minu arvates hapniku disfusioon kahe gaasi piirpinnal (kus peaks toimuma reaktsioon) limiteeriv. Limiteeriv võib olla hoopis temperatuur, et põlemise rekatsiooni kiirus (kineetika saab limiteerivaks) jääb aeglaseks. Sellest tuleneb ka koldeehituse suund: restiga, kitsas ja kõrge kolle ning sekundaar-, vahel la tertsiaarõhukanalid.

Mis puudutab gaaside voolamist ning soojusülekannet lõõride seintele, huvitab mind ka üks asi. Kas reaalset ahju mõõtes/uurides, hakkab eksperimentaator arvutama sarnasusteooria alusel midagi, või kasutab veidi lihtsamat matemaatikat ja mõõteriistu, et hinnata, kas kogu kättesaadav soojus on salvestunud lõõridesse (mõõdab suitsugaaside temperatuuri, kivi temperatuuri, arvutab maksimaalse kütusest kätte saadava soojakoguse vms). Või saab ühe ahju headust hinnata üksnes MathCadis arvutades, ahju ennast nägemata/kütmata?

Palun paranda mind, kui olen kirjutanud midagi valesti.

Üks asi jäi veel lisamata Olenüüd-le!

Kas su eesmärk oli näidata meiesugustele lihtsurelikele, et kui me ei tunne sarnasusteoorita, siis me ei tohiks avaldada arvamust erienvate kirjatükkide kohta. Sest selles kõnealuses ahjude võrdluses ei olnud viga teps mitte hapniku vales difusioonikonstandis vaid hoopis lihtsamas asjas. Selles, et see oli tehtud kallutatatult, mitte võrdsetel alustel ja suvaliselt numbritega mängides, viidates üksnes enda varasematele kirjutistele. Lihstaim näide oli telliskkivi ahju võimsus pinna kohta vs pottahju oma.

Või tahtsid sa öelda, et sa said aru, et see artikkel on jama ja pole mõtet sel teemal arutada? Siis oleks võinud kohe öelda, et pööbel olgu nurgas tasa, kuni teadurid arvutavad. Teadust peaks populariseerima, sest nii saab ka pööbel targemaks, areneb ja suudab kaasa mõelda.

Kõik me oleme lihtsurelikud.
Eks siis nüüd ongi avatud teemad ,kus terad saavad sõkal-pööbleid ja ka lihtsurelikke-pottseppi koolitada ja samal ajal ka teadust populariseerida.

Olenüüd kirjutas:Kõik me oleme lihtsurelikud.
Eks siis nüüd ongi avatud teemad ,kus terad saavad sõkal-pööbleid ja ka lihtsurelikke-pottseppi koolitada ja samal ajal ka teadust populariseerida.

Kuna oled oma väljaütlemised tõstnud uuele tasndile, siis meeste seas on komme end sellisel juhul ka seltskonnale tutvustada.
Teine lugu on eneseimetlejatega, kes esinevadki eneseimetluseks. Tuleb siis välja, et mõned lihtsurelikud on neile teistest ka lihtsurelikumad ja pööblid pööblimad ning sõklad sõklamad. Sarnasusteooriastki teadjaga sarnasemad

Huvitavad teemad Teil. Siiski pakun, et teooriate ja dimensioonita kompleksidega
järgnevas vihjes tegemist ei ole....

keemik kirjutas:... see oli tehtud kallutatatult, mitte võrdsetel alustel ja suvaliselt numbritega mängides.... Lihstaim näide oli telliskkivi ahju võimsus pinna kohta vs pottahju oma.

Pakun, et tegemist on lihtsa ühesuunalise soojusvoo arvutusega, millel valem...
(k- vana hea soojusjuhtivus)

.... ning mille vastu isegi Kaminahi on võimetu

Pildid pärinevad leheltkuhu juhuslikult sattusin.

Teooria on väga lihtsalt ka kontrollitav. Juhisedki olemas. Aga ma ei usu, et ma siin üldse sõna võin võtta....Punastadagi ei lubatud

Ma ei näe sarnasusi "dimensioonides" ( d, deltaT ja k) pottahju ja tellisahju vahel?
Seega pean punastama?

Siia sobiks ka see Hr. Imeliku soojusfüüsika aluste viide .Sealt leiab vastused ka teema pealkirja kohta .Ja ka põhjuse miks soojusfüüsika kasutab sarnasusteooriat ja sarnasusarvusid.
Ja mitte lolliks minnes.