"Salzburg M"

[Adlolf]

Olen segaduses. Juhend väidab.....

Nr. burning cycles per 24 hours- 1

Mil moel oleks see võimalik? Suvilas oleks see arusaadav aga elamus.....
Maaletooja teab vastust?

http://nordpeis.lt/techniniai-duomenys/ ... %20RRF.pdf

Kasuta saksakeelset juhendit ,sakslased on julgemad.posting.php?mode=quote&f=1&p=252629#
Seal on kirjutatud,et Aparaat on normaalsel kasutamisel pinnatemperatuuriga 90-130 c0 konstruiert.
Puid võib lisada max. 3x h või kui puud on söestunud.
Ööpäevas võib kütta 2x iga 8-12 h järel.
Testimisel põletati keskmiselt 10kg puid 3,48h ehk 2,88kg/h.

[Imelik]

Lugupeetav, seal on mainitud kolme täitmisega tsükleid 2 korda päevas
8-12 h tagant. Seda söestumise kohta ei märganud (äkki on viitsimist tsiteerida). See ei muuda aga ahju parameetreid. Kolm täitmist = väiksem tippvõimsus, 6 täitmist võrdub pikem aeg kütmiseks + suurenenud energiahulk.
Minus ei ärata erilist usaldust ahi mille juhendid on erinevad.

PS unustasin ennem mainida, et A. Schultsi pandud graafiku alltekstis on järjekordselt võimsuse asemel juttu eraldunud soojusest ehk energiast.
Palun parandada, muidu jagan Y telje väärtuse X teljega ja saan üllatavaid hetkvõimsusi .

[karel87]

Kütmiskorrad kütmiskordadeks, aga kas Andrus leiaks ka graafiku, kuidas suhestub ahju kasutegur selle pinnatemperatuuriga? Soojusülekanne toimub ju kuumemalt kehalt külmemale ja seda intensiivsemalt, mida suurem on temperatuuride vahe. Eeldades, et ahju pinnatemperatuur läheneb väärtusele 130 kraadi, siis milline võiks olla lõõride sisepinna temperatuur? Ma tõsiselt kahtlen, kas peale esimeste puidukilogrammide põletamist on enam saavutatav see lubatud 84% kasutegur.

[Adlolf]

Lugupeetav, seal on mainitud kolme täitmisega tsükleid 2 korda päevas
8-12 h tagant. Seda söestumise kohta ei märganud (äkki on viitsimist tsiteerida).

Maximales Nachlegen pro Befeuerungszyklus : 3x im Abstand von je 1 Stunde

Das Nachlegen besteht aus ca. 2 kg trockener Holtzscheit und soll einmal in der Stunde erfolgen oder wenn das Holz begonnen hat nur Glut zu bilden.

[Andrus Schults]

Salzburg M ahju juhend on 8 lehekülge pikk. Juhend on igati kooskõlas tootjavastutusega ahjule esitatavate nõuetega. Probleem on täna pigem pottseppade poolt koostatud ahjupassidega. Lisasin mingi aeg siia foorumisse kuskile teemasse ühe näite pottsepa poolt koostatud ahjupassist lootes, et sellel teemal ka mingi arutelu tekib? Tulemus põhimõtteliselt null! Pottseppadel on täna ikkagi võrreldes tehaseahjude tootjatega ahju juhendi koostamine väga lihtne kuid sellegi poolest ei saada sellega hakkama.
Sobiva SALZBURG ahju valimisel on kliendile abiks ka kataloog: https://www.facebook.com/media/set/?set ... 731&type=1

[Imelik]

Selge. Vastus on - "ei oska (või pigem ei taha?) öelda". Selle oleks võinud ka selgelt ja julgelt välja öelda.
Dokumentatsiooni koostamine vajab pigem teadmisi ja kogemusi, mitte näiteid ... arvan ma.

[Imelik]

Kütmiskorrad kütmiskordadeks, aga kas Andrus leiaks ka graafiku, kuidas suhestub ahju kasutegur selle pinnatemperatuuriga?

Suhtarv tähendab osa tervest, mõtle natuke selle üle.

Ma tõsiselt kahtlen, kas peale esimeste puidukilogrammide põletamist on enam saavutatav see lubatud 84% kasutegur.

Vaata eelmist vastust. Sinu loogikat järgides peaks ahju sisepind püsima "külm" et saavutada maksimaalne kasutegur? Saan aru, et tegemist massijüngriga aga miks lollusi kirja panna?

[Imelik]

Adlolf. Süte osa vastab tõele (tänan tsitaadi eest). Kindlasti mõjutab aga kiirem põlemine kasutegurit (saaste kohta ei oska hinnata).
Väidan aga, et ...

Maximales Nachlegen pro Befeuerungszyklus : 3x im Abstand von je 1 Stunde

....
ei tähenda.....

Puid võib lisada max. 3x h

Parandus. 3 täitmist 3h jooksul on õige väide.
Kui mõtlesid 3 täitmist tunnis ei ole nõus.
Muidugi pole ma filoloog ja kolmas arvamus on teretulnud.
See seletaks ka tüüpilisel graafikul olevat 12 kg-i.
Samuti võib oletada et kui puud põlevad ära 4 ja 5 tunni vahepeal, läheb dokumentatsiooni põlemisajaks 4h. Siiber suletakse paraku ikkagi nii kui märgitud.
Sellise kütmise probleemiks on aeg.

[Imelik]

Vastust ei ole ega tule?

[Andrus Schults]

SALZBURG AHJUD
Kui te soovite suurendada efektiivsust siis sellisel juhul peate valima kamina koos kanalite süsteemiga nagu näiteks Salzburg. See toode on spetsiaalselt projekteeritud endasse võtma nii palju soojust, kui võimalik väljuvatest gaasidest enne, kui see juhitakse korstnasse ning samal ajal säilitaks stabiilse soojuse väljastuse.
Seoses nominaal võimsusega Salzburgil, võib öelda, et kui tavaline kamin ilma akumuleeriva materjalita annab välja keskmiselt 5 KW esimese tunni jooksul peale puude laadimist ja 3 KW järgmise tunni jooksul ja 1 KW kolmandal tunnil enne järgmist puude laadimist. Järgmine puude laadimine annab keskmiselt 3 KW kolme tunnise tsükli jooksul ( 6 KW + 2,5 KW + 0,5 KW ) / 3hr = 3 KW/hr. Tavaline kamin koos akumuleeriva materjaliga sama tsükliga näeb tüüpiliselt välja
4 KW + 3 KW + 2 KW, samas Salzburg annab peaaegu täielikult ühtset soojust sama 3 tunni tsükli jooksul ( 3 KW + 3 KW + 3 KW ).

Kõikidel põlemiskambritel on KW tase mis annab kõige optimaalsema põlemise kõige paremate testi tulemustega ( efektiivsus, osakeste heitkogused jne. ) paberil. Välja arvatud juhul, kui tootjal on eri soov toodet testida teatud KW tasemel, ütleme näiteks 6 KW. Sellisel juhul toodet testitakse alati tasemel mis annab parimad testi tulemused põlemise seisukohalt. See on see mis määrab millisele tasemele nimivõimsus seatakse.

Nominaal väljundvõimsus paberil siiski ei määra, kui palju energiat/võimsust ( kW ) te tegelikult kätte saate, kui kasutate toodet. Kui tegemist on näiteks Salzburg L mudeliga siis tastis kasutati ainult 11,5 kg puitu 3 tunnisel põlemis perioodil. Energia hulk mida tuli 11,5 kg puidust, väljastati 27 tunni jooksul mis annab keskmise väljundvõimsuseks 2,0 KW/ 1h.

Teoreetiliselt, kui me oleks kasutanud 23 kg puitu siis keskmine väljundvõimsus oleks olnud 4,0 KW tunnis. Selle 3 tunnise põlemise testi protsessis Salzburg mudelite väljundvõimsus ( KW ) on palju kõrgem ( umbes kahekordselt ), kui keskmine nominaalne väljundvõimsus.

Salzburg M mudelit testiti peaaegu sama koguse puiduga, kui Salzburg L mudelit ja põhjus miks sellel on kõrgem KW reiting seisneb selles, et sooja väljastamise aeg on Salzburg M´il lühem, kui Salzburg L mudelil ( 27 tundi ), kuna mass/kaal on väiksem ( 610 kg võrreldes 965 kg ).
Väiksem mass/kaal väljastab sooja kiiremini. Seda võib selgitada järgmise formulariga:

Energia sisestus ( puit )/ kuumuse vabastamise aeg ( tunnid ) = KW/ tunnis ( võimsus )

Kütmise alguse faasis vajate tavaliselt rohkem energiat, et tõsta temperatuuri ruumis, näiteks 18 kraadilt 25 kraadile. Peale seda perioodi te vajate vähem energiat, et lihtsalt hoida temperatuuri mugaval tasemel, võibolla näiteks 22 kraadi peal.
Traditsiooniline kamin/valmiskamin vabastab peaaegu kogu energia põlemis protsessi ajal mis tõstab temepratuuri liiga kõrgeks ruumis ( võibolla 18 kraadilt 30 kraadini ) ning peale seda traditsiooniline kamin/valmiskamin ei anna peaaegu mingit soojust ning temperatuur ruumis langeb kiiresti.

Muidugi peab vaatama ka maja isoleerituse taset kuhu kamin/valmiskamin asetatakse, kui lihtsalt on soojust võimalik jaotada läbi maja. Uued madala energiatarbimisega majad tihti vajavad ainult 1-2 KW, et ära kütta terve maja ca 120-150 m2.

[kaminahi]

Kes selle on kirjutanud

[siiber]

SALZBURG AHJUD

Kütmise alguse faasis vajate tavaliselt rohkem energiat, et tõsta temperatuuri ruumis, näiteks 18 kraadilt 25 kraadile. Peale seda perioodi te vajate vähem energiat, et lihtsalt hoida temperatuuri mugaval tasemel, võibolla näiteks 22 kraadi peal.

Mis mõttes?
Millistele uuringutele väide tugineb?

[Imelik]

Mis ma oskan kosta? Näen ainult järjekordselt seda, et energeetikast ei jagata "ööd ega mütsi" selles seltskonnas.
Alustan tagant poolt.

Mis mõttes?
Millistele uuringutele väide tugineb?

See sõltub energiabilansist, mitte uuringutest. Tavaliselt on kütmise alguses bilanss negatiivne seega väide õige.

Ma tänan hr. Andrus Schults-i kes ilmselt edastas siin kerkinud küsimused ja sai
eelpool postitatud vastuse.
Olen sunnitud jälle mainima, et see mida ahi väljastab on energia ja ühikuks on kWh. Edastab ta seda võimsusel ühikuga kW (mis võib olla nii hetk kui keskmine võimsus). Kui on soov väljendada seda hetkvõimsusena, ( mis on suvaliselt valitud ajavahemiku keskmine) siis toimib lihtsalt avaldis 5kWh/h = 5 kW ,3kWh/h= 3 kW
ja 1kWh/h= 1 kW. Ajaperioodi 3h keskmiseks võimsuseks ei ole mitte avaldis (5kW+3kW+1kW)/3h vaid (5kWh+3kWh+1kWh)/3h= 3kW , ehk energiat väljastati
keskmise võimsusega 3kW*3h jooksul= 9kWh.

Nominaalne suurus ongi alati see mille jaoks on seade ettenähtud. Kui me ekspluateerime seadet sellest erinevalt on tegemist lähenemisega piirsituatsioonidele ja paratamatult muutuvad olulised parameetrid (seadme kasutuse lubatud piirid peavad olema kasutusjuhendis toodud).

Väiksem mass/kaal väljastab sooja kiiremini. Seda võib selgitada järgmise formulariga:
Energia sisestus ( puit )/ kuumuse vabastamise aeg ( tunnid ) = KW/ tunnis ( võimsus )

Väiksemal massil on lihtsalt tavaliselt väiksem soojusmahtuvus. Väljastamise kiirus oleneb hoopis väljastusvõimsusest, mis omakorda on sõltuv
pinna soojusjuhtivusest , temperatuuride vahest ja väljastuspindalast.
Väljastusvõimsusest sõltubki otseselt aeg mille jooksul energia väljastatakse.
Sisestatud energia/ väljastusvõimsusega = kWh/kW =h.
See mida tsiteeritav väljendas on tegelikult sisestatud energia ja selle väljastamise aja kaudu arvutatud soojusväljastuse keskmine võimsus- kWh/h=kW

Hea on teada, et Salzburgil on kamina efekti vähendatud. Kuid paratamatult on kütmisajast ja põletatud kogusest otseses sõltuvuses protsessi kasutegur. Kui põletada 11,5kg asemel 23 kg (sama ajaga) ei suurene kahekordseks energiahulk vaid väheneb hoopis kasutegur.
Ehk ütlen, et karel 87 kahtlus oli õigustatud aga väljendas lihtsalt natuke valesti... kui ei anta aega põlemiseks on andmed mõttetud.
... loen ma siit välja.
Ajast aga oligi jutt (et ei mängi välja).

[siiber]

Mis mõttes?
Millistele uuringutele väide tugineb?

See sõltub energiabilansist, mitte uuringutest. Tavaliselt on kütmise alguses bilanss negatiivne seega väide õige.

Minu küsimus oli väite kohta, et just kui kõik ahjuomanikud kütmise alguse faasis vajavad tavaliselt rohkem energiat, et tõsta temperatuuri ruumis, näiteks 18 kraadilt 25 kraadile ning peale seda perioodi vähem energiat, et lihtsalt hoida temperatuuri mugaval tasemel, võibolla näiteks 22 kraadi peal.

[kaminahi]

Nominaal väljundvõimsus paberil siiski ei määra, kui palju energiat/võimsust ( kW ) te tegelikult kätte saate, kui kasutate toodet. Kui tegemist on näiteks Salzburg L mudeliga siis tastis kasutati ainult 11,5 kg puitu 3 tunnisel põlemis perioodil. Energia hulk mida tuli 11,5 kg puidust, väljastati 27 tunni jooksul mis annab keskmise väljundvõimsuseks 2,0 KW/ 1h.

Minu arvutuspulgad ei suuda sellist tulemust isegi neid paludes välja võluda.
Mis puudutab kogu postituse füüsikalist kirjapilti, siis tule VANAJUMAL appi

[Imelik]

Minu küsimus oli väite kohta, et just kui kõik ahjuomanikud kütmise alguse faasis vajavad tavaliselt rohkem energiat, et tõsta temperatuuri ruumis, näiteks 18 kraadilt 25 kraadile ning peale seda perioodi vähem energiat, et lihtsalt hoida temperatuuri mugaval tasemel, võibolla näiteks 22 kraadi peal.

Temperatuur ei olnud siin oluline vaid see, et tavaliselt vajatakse suuremat võimsust, mis avaldub rohkema energiana.
Jah, stabiilse soojavajaduse juures saab mängida massiga, taastades temperatuuri langemata massis peituvat energiat, kuid ka seal läheb bilanss positiivseks. Suurel massil on aga teised puudused.

[kaminahi]

[Suurel massil on aga teised puudused.

Millised teised puudused on suurel ( 3-4 tonni) eluruumide ahjul?

[Imelik]

Minu arvutuspulgad ei suuda sellist tulemust isegi neid paludes välja võluda.
Mis puudutab kogu postituse füüsikalist kirjapilti, siis tule VANAJUMAL appi

Viimase väitega nõus, aga mäletamist mööda on Kaminahi endise kõrgema taseme pottsepp? Seega miks ironiseerida kolleegide üle, selle asemel, et kannatlikult
selgitada?
Paraku olen ma hr.Kaminahju sulest rohkem ilukirjandust näinud ning pilte müürikirjast.
Ahju Eerika andmed ja millel tuginevad (küll aga uues teemas)?

[Imelik]

[Suurel massil on aga teised puudused.

Millised teised puudused on suurel ( 3-4 tonni) eluruumide ahjul?

Seda nimetan ma pigem "laudaahjuks" aga selle arvamuse tagapõhja ma siin vastu ööd seletama ei hakka (läheks pikaks). Pealegi -teemast väljas.

[kaminahi]

[Suurel massil on aga teised puudused.

Millised teised puudused on suurel ( 3-4 tonni) eluruumide ahjul?

Seda nimetan ma pigem "laudaahjuks" aga selle arvamuse tagapõhja ma siin vastu ööd seletama ei hakka (läheks pikaks). Pealegi -teemast väljas.

Tahad sa neid lautasi ka näha, kuhu seesugused ahjud on ehitatud? Tahad sa kohtuda mõne laudamehega?
Võiksid selleks ka vabalt eraldi teema teha, et südant puistada.
viewtopic.php?f=1&t=32687&start=125#p244112

[2korda2]

Imelik,
tänan, et suutsid nii kannatlikult alalisele müügimehele füüsikaliste suuruste sisu selgitada. Mina enam ei suuda. Alles 2 päeva tagasi oli meil sel teemal siin sõnumite vahetus, kus A.S. enam varasemaid selleteemalisi märkusi ei mäletanud. Ikka laseb oma rada. Kui keeruline on endale selgeks teha nii umbes 5 oma igapäevatöö jaoks olulist mõõtühikut ja nende tähendust? MTÜ ees ja müügimehed järel. Masendav.

Kaminahi,
mina võin vabalt välja tuua 3-4 tonnise ahju puuduse: varakevadine aeg(just praegu), kui temperatuur toas võib ereda päikese ja õiges suunas suurte akende tõttu kiirelt tõusta. Suure massiga ahju inerts ei tule sellises olukorras kasuks. Muidugi võib palavuse korral aknaid lahti hoida aga mis me ilmast kütame. Kui suure osa kogu kütteperioodist selline aeg kestab ja kui suur häda see on (ja milline on parem alternatiiv), on konkreetsel objektil peremehe/pottsepa hinnata. Täpselt sama miinus ka betooni rajatud põrandaküttel (mistap ei julge mina täie kindlusega väita, et põrandaküte radikatest tingimata ökom on). Minul on suured aknad õiges suunas, suure inertsiga põrandaküte ning abikütteks pigem aeglase reageerimisega kaminahi. Minu jaoks ei ole see suur probleem aga viimast senti lugeval ja/või kõikse ökomat energiahinnet jahtivale peremehele võib olla.

[Imelik]

Tahad sa neid lautasi ka näha, kuhu seesugused ahjud on ehitatud? Tahad sa kohtuda mõne laudamehega?
Võiksid selleks ka vabalt eraldi teema teha, et südant puistada.
viewtopic.php?f=1&t=32687&start=125#p244112

Tere. Pidasin siinjuures silmas selliste ahjude iseloomu (kirjelduseks isikliku kogemusega
seotud "määratlus"), mitte ei olnud mõttes halvustada kvaliteeti või sellise ahju omanikke.
Kui oli solvav, siis vabandan.
Ei, mul ei ole sellega muret, aga ülimast kiitusest massile (ka mõõtmetele) loen välja, et tagamaid ei mõisteta.
Agas sellest teine kord ja teises teemas, austagem foorumi korraldaja soovitust püsida teemas!

[kaminahi]

Tahad sa neid lautasi ka näha, kuhu seesugused ahjud on ehitatud? Tahad sa kohtuda mõne laudamehega?
Võiksid selleks ka vabalt eraldi teema teha, et südant puistada.
viewtopic.php?f=1&t=32687&start=125#p244112

Tere. Pidasin siinjuures silmas selliste ahjude iseloomu (kirjelduseks isikliku kogemusega
seotud "määratlus"), mitte ei olnud mõttes halvustada kvaliteeti või sellise ahju omanikke.
Kui oli solvav, siis vabandan.
Ei, mul ei ole sellega muret, aga ülimast kiitusest massile (ka mõõtmetele) loen välja, et tagamaid ei mõisteta.
Agas sellest teine kord ja teises teemas, austagem foorumi korraldaja soovitust püsida teemas!

Tänan hea vastuse ja vabandamise eest.
Kordan veelkord, et ei ole minu poolt olnud "ülimast kiitusest massile (ka mõõtmetele)".

Kas keegi pani tähele selle ahju mõõtmeid? http://www.korstnapühkija.ee/uhe-ahju-valmimise-lugu/
ja teise küsimusena siis, et mis on sellise õhku täis ahju inerts?

Meil on olemas reaalsete ahjude reaalsete klientide hinnangud ja kui keegi arvab endiselt, et kõik nad on sulid, luuserid ja petised, siis olen sunnitud alistuma ka mina. Ma ikka oskan hinnata, kuhu ma millise ahju ehitan. Aga igal ahjul on ja jäävad nii eelised kui ka puudused, aga eks ikka vastvalt keskkonnale ja kütmistavale, oskusele, soovile, viitsimisele ja tuhandel muul eri põhjusel.
Aga, elagu teema, elagu "Salzburg". Sinna saab heita järgmise halu just siis kui päike pilve varju kaob ja seniks kuni päike jälle välja tuleb on see pilbas põlenud.

[meelisvaiksaar]

Õhtut.
Ma ei tea, kes kellega käib( Tglt. vist ikkagi tean) aga mul sellest poogen. Ilmselgelt inimesele toasoojust annavad kõik tegurid..Kolle..lõõristik ja mass,puude niiskusaste,inimese kütmisvõimekus( teadlikus) Ja võibolla ka kasutatud materjalid.
Küsimus lihtne. Kas meister,kes on teinud kliendile sobiva kütteseadme peab siin tõestama kellegile teisele,et Ta seda on teinud??? Kui ei pea...Milles sis küsimus.? Haukuv koer ei pidavat hammustama....No krt..Mida siis kogu aeg haukuda??
Meelis

[Leevi]

Õhtut.
Ma ei tea, kes kellega käib( Tglt. vist ikkagi tean) aga mul sellest poogen. Ilmselgelt inimesele toasoojust annavad kõik tegurid..Kolle..lõõristik ja mass,puude niiskusaste,inimese kütmisvõimekus( teadlikus) Ja võibolla ka kasutatud materjalid.
Küsimus lihtne. Kas meister,kes on teinud kliendile sobiva kütteseadme peab siin tõestama kellegile teisele,et Ta seda on teinud??? Kui ei pea...Milles sis küsimus.? Haukuv koer ei pidavat hammustama....No krt..Mida siis kogu aeg haukuda??
Meelis

Meelis, SIIN (www.ehitusfoorum.com) ei pea küll midagi tõestama. Kütja rolli minimeerimine on Euroopa ahjunduses üks prioriteete. Kui meil on nt põlemisõhu reguleerimise automaatika alles üsna tundmatu, siis Austrias on sellise lahenduse kasutamine nii 90% ahjude juures. Valusalt astub aga kandadele pelletiküte ja selle poolt pakutav täisautomaatika. Ka ahju massi osas on suhtumine muutunud, aga sellest põhjalikumalt mõni teine kord.