Ehitusfoorum

Tere.
Renoveerin vana palkmaja, millel on juurdeehitus laotud fibost. Maja soojustatud väljast: palk puistevillaga + tuuletõke, fibo EPS´iga. Sees tulevad kõik seinad metallkarkassiga + kips, villa ei pane va vaheseinad. Küsimus, kas kipsi alla peab panema ka aurutõkkekile välisseina. Üks plaan oli teha tuulutus ventiilid kipsi ja palgi/fibo vahele, et õhk liiguks seina vahel. Majja tuleb ventilatsiooni agregaat.

Tervitades
Lehto

ära seda kile sinna küll topi, mõjub ainult negatiivselt!

Õhutiheduse saavutamiseks oleks hea panna. Fibo pinnad võiks krohvida, saaks tihedama seina. See kipsiga vooderdamine on üks kahtlane tegevus. Kõik oleneb muidugi soojustuse paksusest. Üldiselt majade soojustamise võtmeküsimus on õhutihedus.
Mingeid ventiile ärge küll pange. Pigem mõjuvad kahjulikult kogu süsteemile.

Kasutaja tõnu võiks selle negatiivse mõju välja tuua ! Väidaks, et sellist pole.

negatiivset mõju pidasin silmas palkseina puhul! kui soovid, et palksein jääks umbne, mis väga meeldib hallitusseentele, siis pane kindlasti kile!

Soojustust on fibo peal 200 mm ja palgi peal 150 mm. Laes 300-350 mm. OK. kui ma ntx kile ei pane, kas siis need tuulutus restid/ventiilid kipsi sees oleksid head või ei (et palgi/fibo ja kipsi vahel liiguks õhk, ei mõtle freshklappe läbi välisseina).

tõnu kirjutas:negatiivset mõju pidasin silmas palkseina puhul! kui soovid, et palksein jääks umbne, mis väga meeldib hallitusseentele, siis pane kindlasti kile!

Kuidas ta umbne jääb kui kile vaid sees? Pigem tunduvalt väheneb niiskuskoormus palgile mitte ei suurene.
Mingeid selliseid tuulutusreste ei ole vaja. Pigem teevad kahju mitte kasu!

Ok, reste ei tule. Aga põhimõtteliselt, kui mul majas sundventilatsioon, siis võin kile ära jätta?

tõnu kirjutas:negatiivset mõju pidasin silmas palkseina puhul! kui soovid, et palksein jääks umbne, mis väga meeldib hallitusseentele, siis pane kindlasti kile!

Ei. Võtmeküsimus on, kuhu kile panna. Aurutõkkekile paigaldatakse seina soojale poole, mitte sügavamale kui 1/3 soojustuse paksusest. Lihtne rusikareegel on selline, et seinas külmemale poole liikudes iga järgmise kihi aurutakistus on väiksem eelmisest.

Veel parem on aga arvutuslikult veenduda, kas kondens tekib või mitte. Võib-olla ei ole üldse aurutõket vaja. Selliseks puhul võib õhutiheduse jaoks kasutada hoopis ehituspaberit.

Feeling lucky today:
http://builddesk.co.uk/software/builddesk-u/
http://www.rusfa.com/

Kui fibol on 200mm kasutaks seljas, siis pm võite ka igasuguse viimistluseta jätta asja. Midagi ei juhtu.
Kipsiga vooderdamisel mõtet ei näe, krohvige sein üle. Vähem probleeme, rohkem ruumi ja kindlam tervik süsteem.

Palgi puhul oleks hea mingi õhutihedam kiht. Selleks ei pea olema iseenesest kile, pm kõlbab selleks ka terviklik kipsplaat. Küsimus on paigalduskvaliteedis. Kui terviklikult õnnestub see sein vooderdada. Ilmselt oleks mõistlik mingi õhutõke seinale panna ja seejärel karkassiga vooderdada.

Ehitajad ja ka koduomanikud keeravad tihti selle hingamisega omale tõsise käru kokku. Soojustamise korral peab sein tihe olema, aga reaalsuses on enamik palkmaju sisuliselt läbi puhuvad. Väljast soojustamisel oleks õige esimese asjana varad tihendada, taku, tihendusmastiksi, vahu, õhutõkke vms, et soojustus oleks kaitstud sooja siseõhu eest. Tihti jäätakse see, aga tegemata ja termopiltidega on väga hästi seda jama näha. Niiskuskoormus suureneb tohutult. Neid tulemusi hakkavad remontima tõenäoliselt 30a pärast järgmine ehitajate põlvkond. Samamoodi nagu me vahetame alumisi palke praegu .

Seega soovitaks mina mingi õhutõke tekitada sisse.

Plaadi taguse tuulutus on kindel EI ! Pigem topi villa täis kui seal ruumi on.