Ehitusfoorum

kaev asub elamust 20 meetri kaugusel, sügavus 8 m, maapind tõusev. Kuhu tuleb veeautomaat paigaldada, keldrit hoone all ei ole, hüdrofori imemiskaugust ja kõrgust hinnatakse vist 8 meetrile, kui jäme peab imemisvoolik kaevust olema. Ei oska lahendust leida

Veeautomaadi üks osa on hüdrofoor, mis iseseisvalt EI ime vett, mitte kuidagi. Kui sügaval on vesi? Kaev võib ka 20 m sügav olla, tähtis on vee tasapind kaevus. Ma pigem panustaks sellel juhul süvavee pumbale, hüdrofoor tuppa. Pluss poolele see, et võid 32 PELM kasutada ning müra on toas vähem. Miinuseks on, et hüdrofoor võib soojas ruumis veidi "higistama" hakata.

Rostfrei kirjutas: .... hüdrofoor võib soojas ruumis veidi "higistama" hakata.

Kui see probleemiks kujuneb siis võimalus nende http://www.armacell.com/WWW/armacell/IN ... 4E006B7BB0 mõnda sobivat toodet kasutada selle vältimiseks.
http://www.taloon.com/armaflex-xg-levyr ... serHistory
http://www.feb.ee/tooted/3/325/32500/4602/

vihk kirjutas:kaev asub elamust 20 meetri kaugusel, sügavus 8 m, maapind tõusev. Kuhu tuleb veeautomaat paigaldada, keldrit hoone all ei ole, hüdrofori imemiskaugust ja kõrgust hinnatakse vist 8 meetrile, kui jäme peab imemisvoolik kaevust olema. Ei oska lahendust leida

Imemiskõrgus on jah 8m aga tõstekõrgus on ka lahjematel veautomaatidel 40m nii et see 20 pole mingi probleem..
"Originaal imemisvooliku" saad osta koos automaadiga poest,põhjaklapp küljes ja puha (muide on soovitav kutsuda torumees appi)

t800 kirjutas:

vihk kirjutas:kaev asub elamust 20 meetri kaugusel, sügavus 8 m, maapind tõusev. Kuhu tuleb veeautomaat paigaldada, keldrit hoone all ei ole, hüdrofori imemiskaugust ja kõrgust hinnatakse vist 8 meetrile, kui jäme peab imemisvoolik kaevust olema. Ei oska lahendust leida

Imemiskõrgus on jah 8m aga tõstekõrgus on ka lahjematel veautomaatidel 40m nii et see 20 pole mingi probleem..
"Originaal imemisvooliku" saad osta koos automaadiga poest,põhjaklapp küljes ja puha (muide on soovitav kutsuda torumees appi)

Palun loe teemaalgataja kiri läbi - kaevu kaugus majast 20 m. Ning räägi palun lähemalt 40 m tõstekõrguse juures saadavast vooluhulgast? Soovitavalt lisa palun mõni viide lahjemale veeautomaadile, mis 40 m tõste juures (arvestame siia nüüd ikka ka rõhukaod, sh ka selle, et kui imi poolel läheb 8 m kaduma, siis kus kohast see energia imi poolele võetakse?? Et savi, kas imemine toimub 8 m või 1 m sügavuselt - väljundi rõhk on sama?? - õnne sulle, oled leiutanud perpetuum mobile! ) suudab ära toita korraliku dušši.

Rostfrei kirjutas:

t800 kirjutas:

vihk kirjutas:kaev asub elamust 20 meetri kaugusel, sügavus 8 m, maapind tõusev. Kuhu tuleb veeautomaat paigaldada, keldrit hoone all ei ole, hüdrofori imemiskaugust ja kõrgust hinnatakse vist 8 meetrile, kui jäme peab imemisvoolik kaevust olema. Ei oska lahendust leida

Imemiskõrgus on jah 8m aga tõstekõrgus on ka lahjematel veautomaatidel 40m nii et see 20 pole mingi probleem..
"Originaal imemisvooliku" saad osta koos automaadiga poest,põhjaklapp küljes ja puha (muide on soovitav kutsuda torumees appi)

Palun loe teemaalgataja kiri läbi - kaevu kaugus majast 20 m. Ning räägi palun lähemalt 40 m tõstekõrguse juures saadavast vooluhulgast? Soovitavalt lisa palun mõni viide lahjemale veeautomaadile, mis 40 m tõste juures (arvestame siia nüüd ikka ka rõhukaod, sh ka selle, et kui imi poolel läheb 8 m kaduma, siis kus kohast see energia imi poolele võetakse?? Et savi, kas imemine toimub 8 m või 1 m sügavuselt - väljundi rõhk on sama?? - õnne sulle, oled leiutanud perpetuum mobile! ) suudab ära toita korraliku dušši.

Tõstekõrgus ei ole imemiskõrgus/sügavus..
http://www.sansan.ee/pumbad/veeautomaat ... 600-i.html

t800 kirjutas:
Tõstekõrgus ei ole imemiskõrgus/sügavus..
http://www.sansan.ee/pumbad/veeautomaat ... 600-i.html

Tee omale ükskord selgeks pumba graafiku lugemine ning müüjate poolt esitatavate andmete olemus

Rostfrei kirjutas:

t800 kirjutas:
Tõstekõrgus ei ole imemiskõrgus/sügavus..
http://www.sansan.ee/pumbad/veeautomaat ... 600-i.html

Tee omale ükskord selgeks pumba graafiku lugemine ning müüjate poolt esitatavate andmete olemus

Tegele ise oma graafikutega...Mille kuradi pärast süvaveepump kui sa sedagi ei tea kas on puurkaev jne
Ma võin veekord kinnitada et iga suva veeautomaatpann mille sa kaevu juurde viskad suudab vee 20 m kauguselt tuppa tuua.

Rostfrei, kas ikka tõesti lahutatakse imisügavus pumba (tsentrifugaal) arvutamisel tõstekõrgusest maha? Pumba kaviteerimisel küll jah (sest enam ei pumbata planeeritavat vedelikku), aga enne küll mitte. Arvuta aga kavitatsiooni tingimus välja ja pole probleemi.

Palun selgita mulle, kus kohast võetakse energia, mis kulub imemisele? Mõtle nüüd veidi.... energiajäävuse seadus jms põhikooli füüsika terminid.
Kavitatsiooni mõiste on üldse väga segaselt esitatud, see ei puutu hetkel asjasse.

Rostfrei kirjutas:Palun selgita mulle, kus kohast võetakse energia, mis kulub imemisele? Mõtle nüüd veidi.... energiajäävuse seadus jms põhikooli füüsika terminid.
Kavitatsiooni mõiste on üldse väga segaselt esitatud, see ei puutu hetkel asjasse.

Kuni selle postituseni olid minu silmis spets, nüüdseks devalveerusid (hüdraulikas).

Jah, see imeline nähtus kavitasioon... ja pumba NPSH näitaja...

Rostfrei, kust see energia ikka tuleb, kui mitte "jaotusvõrgu postist". Eks tsentrifugaalpump jääb energia jäävuse seaduse piiresse sellega, et kui imeda enam ei saa siis vett ka pole ja suruda ka pole midagi (vahepealsed versioonid on vee ja gaaside segu).
NPSH osas ei ole näitajat pumpamisel, on tingimused (ehk mitmed NPSH parameetrid). Too pöörlev tiivik annab energia nii imi kui KA survepoolele. Paraku on hüdraulika nii seatud, et "kui ühelt poolt ei tule siis teisele poole ka ei lähe" ehk pidevusvõrrand. Imipool neist on kõige piiratum, survepool lihtsam. Eestis on üks vaakumkanalisatsioon välja ehitatud ja toimib. Mine ja õpi. Teine on projekteerimises, selle õppimiseks pole vast vahendeid.

Ja jälle
Lp. Loll ja anonüümne külaline, ärge saatke kedagi kooli, kui te ise teemat ei valda.
Loodan, et vähemalt inglise keelt ja arvuti paistab ka selge olevat, siis vast oskad ka googlit kasutada?
Ning tead ka vast sõnu, nagu suction height, suction loss, discharge pressure?
Ning loomulikult marss põhikooli, kus energia jäävusse seadust õpetatakse!
Muidu kisub sinna naljanurga poole, eriti see posti otsast tulev asi... energia? Mina seni ei teadnud, et energia tuleb jaotusvõrgust ja posti otsast. Minu mälu järgi iseloomustab energia keha või jõu võimet tööd teha. (Jällegi põhikool).

Üks räägib aiast, teine aia august.
Tartumaa pensionärid vist jah, panevad pumba kuule ja siis hakkavad imemist arvutama, lihtsam on kohe kavitatsiooni vältida ja survepoolt arvutama hakata. A noh, mis sa hädaga ikka muud teed, kui drenaazikoolis muud moodi ei õpetatud.

Ma siin mõtlesin, et lp. Loll ja anonüümne võiks äkki mõnes lahjemas kõrgkoolis äkki doktorit kaitse väitega, et imi poole rõhukadu ja sügavus ei mõjuta pumba lõpp tõstekõrgust? Vast saaks isegi akadeemikuks?
Mulle põhikooli õpetati energia jäävuse seadust ning drenaažikoolis õpetati, et see töö, mis tehakse vee kätte saamiseks pumba imi ava suhtes madalamast kohast, tuleb lahutada lõplikust tõstekõrgusest. Ehk teisisõnu kui tõstekõrgus on näiteks 40 m ning pumbatava vedeliku tase on pumba imi ava suhtes samal kõrgusel, siis tehakse mingi kogus tööd, mis on muutumatu suurus. Kui viia vedeliku tase pumba suhtes 8 m allapoole, siis väheneb lõplik tõstekõrgus 8 m + rõhukaod võrra. Kuna tehtav töö on muutumatu, siis ei suuda pump enam vett 40 m kõrgusele tõsta. Eelpool kirjutav lp. Loll ja anonüümne (kardetavasti kõrgkooli haridusega, huvitav, millise?? ) aga saab kusagilt "posti otsast" kogu aeg energiat, millega kompenseerib puuduva töö ning voila - ongi doktori kraad käes

Rostfrei kirjutas:Ma siin mõtlesin, et lp. Loll ja anonüümne võiks äkki mõnes lahjemas kõrgkoolis äkki doktorit kaitse väitega, et imi poole rõhukadu ja sügavus ei mõjuta pumba lõpp tõstekõrgust? Vast saaks isegi akadeemikuks?
Mulle põhikooli õpetati energia jäävuse seadust ning drenaažikoolis õpetati, et see töö, mis tehakse vee kätte saamiseks pumba imi ava suhtes madalamast kohast, tuleb lahutada lõplikust tõstekõrgusest. Ehk teisisõnu kui tõstekõrgus on näiteks 40 m ning pumbatava vedeliku tase on pumba imi ava suhtes samal kõrgusel, siis tehakse mingi kogus tööd, mis on muutumatu suurus. Kui viia vedeliku tase pumba suhtes 8 m allapoole, siis väheneb lõplik tõstekõrgus 8 m + rõhukaod võrra. Kuna tehtav töö on muutumatu, siis ei suuda pump enam vett 40 m kõrgusele tõsta. Eelpool kirjutav lp. Loll ja anonüümne (kardetavasti kõrgkooli haridusega, huvitav, millise?? ) aga saab kusagilt "posti otsast" kogu aeg energiat, millega kompenseerib puuduva töö ning voila - ongi doktori kraad käes

Selle asemel, et siin targutada ütle teemaalgatajale, kuhu veeautomaat panna. Ja ära sõima teisi lollideks sa vana roosteuss.

Sa oled ju jumal teab koolid lõpetanud, kuulame su soovitusi.

Külaline kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Ma siin mõtlesin, et lp. Loll ja anonüümne võiks äkki mõnes lahjemas kõrgkoolis äkki doktorit kaitse väitega, et imi poole rõhukadu ja sügavus ei mõjuta pumba lõpp tõstekõrgust? Vast saaks isegi akadeemikuks?
Mulle põhikooli õpetati energia jäävuse seadust ning drenaažikoolis õpetati, et see töö, mis tehakse vee kätte saamiseks pumba imi ava suhtes madalamast kohast, tuleb lahutada lõplikust tõstekõrgusest. Ehk teisisõnu kui tõstekõrgus on näiteks 40 m ning pumbatava vedeliku tase on pumba imi ava suhtes samal kõrgusel, siis tehakse mingi kogus tööd, mis on muutumatu suurus. Kui viia vedeliku tase pumba suhtes 8 m allapoole, siis väheneb lõplik tõstekõrgus 8 m + rõhukaod võrra. Kuna tehtav töö on muutumatu, siis ei suuda pump enam vett 40 m kõrgusele tõsta. Eelpool kirjutav lp. Loll ja anonüümne (kardetavasti kõrgkooli haridusega, huvitav, millise?? ) aga saab kusagilt "posti otsast" kogu aeg energiat, millega kompenseerib puuduva töö ning voila - ongi doktori kraad käes

Selle asemel, et siin targutada ütle teemaalgatajale, kuhu veeautomaat panna. Ja ära sõima teisi lollideks sa vana roosteuss.

Võimalikult kaevu lähedale ikka.

Rost, pensionieas veel erutuse tekitamine ei mõju tervisele hästi. Tänapäeval ei hakka keegi peene elektroonikaga täis tuubitud pumbaga imema 8m sügavuselt. Nõuka ajad on läbi, kus valida oli kohapeal ühe, kokku nsvl peale nelja pumba vahel. Aga noh, eks selle drenaashikooli kohta ongi kõnekäänd: oskavad küll liita-lahutada-korrutada, aga ei jaga.

Kas tõesti on nii raske tunnistada, et võid eksida? Ego sai ikka hirmsa laksu? Just kui armuvalus teismeline . Mõni rahusti? Netis kindlasti müüakse.

Pumba tõstekõrgus peab ületama geomeetrilist tõstekõrgust (mis on survekõrguse ja imemiskõrguse summa) .
Seega kui suurendada imemiskõrgust siis survepoole sama kõrguse säilitamiseks tuleb tõsta pumba tõstekõrgust (vastasel korral survepoole kõrgus väheneb- kui vooluhulk jääb samaks).

Imelik.

Ehk natuke rumal küsimus: kas veeautomaat Grundfos asendab hüdrofoori? Mul on puurkaevus Grundfosi pump ja veetrass valmis kaevatud, kas nüüd piisaks ainult veeautomaadist?

ajutine x, hüdrofoor on siiski mahuti, milles on sees kummimembraan. Veeautomaat on siiski kompaktne seade, mis sisaldab kõige muu hulgas ka suure tõenäosusega hüdrofoori. Vene ajal oli sageduse muutmine automaatikaga üks põrgupiin ning see tõttu see ka levinud polnud (veetorn pigem). Nüüdseks on olemas kordades paremad sagedusmuundurid ja kasutamine levinud.
Pole mõtet jahuda tõstekõrgustest ja imemistest, tavakodanik sellega niikuinii hakkama ei saa.

Omal kogemus analoogse olukorraga ja kasutatud nüüdseks 10 aastat.
Kaevu sügavus 25m, vee tasapind 0-8 meetrit. Kaevu kaugus majast 15m.
Võtsin kasutusele Tavalise veeautomaadi (algul arvasin, et ajutiselt ).
Imemistoruks panin tavalise PEM toru (vist 40-ne vms.) ja põhjaklapp otsa.
Kaevule ehitasin peale väikese pumbamaja, mis toimib suurepäraselt ka keldrina hoidiste hoidmisel.

Majas ja ka maja ümbruses on surve täiesti rahuldav (seda ka 2. korrusel dušši ruumis).
Paar aastst tagasi vahetasin automaadi hüdrofoori suurema vastu -- tagab ühtlasema surve ja automaadil vähem plõksimist.

Kui pumbamaja teha ei taha, siis on ainus variant ikka süvavee pump ja hürofor majja. Veeautomaat teeb ikka üsna kõva lärmi.