Ehitusfoorum

kas keegi võiks anda infi kuidas paigaldada põrandakütte toru. tahaks panna ioonkütte katelt ja maja esimese koruse põrandaküttega. millised varjandid oleksid olemas. äkki saaks keegi mingid joonised saata või midagi.
<BR>
>> põrandaküte, põrandakütte>>

ioonkütte katelt ei soovita panna, tuttaval oli ja vahetas kohe peale esimest külma kuud korraliku katla vastu välja. toru paigaldatakse põrandale 15 cm vahedega ja iga sektsioon lõppeb kolektori juures

Ma ka ei soovita ioonkütet, kokkuvõttes tuleb väga kallis.
<BR>Paigaldusskeeme-jooniseid on erinevaid ning neid võib leida reklaammaterjalidest. Parem on ikka lasta spetsialistil soovitada.
<BR>Arvan, et 15 cm torude vahedega on tavaolukorras (8 cm paksune altpoolt soojustatud betoonikiht ja ainult parkett peal) liiga tihedalt paigaldatud. Kuid see sõltub paljudest asjaoludest (toru läbimõõdust, põrada tüübist, soojapidavusest jms.).
<BR>

Mul on vesipõrandaküttesüsteem paigas ja ilus sile betoonikiht peal.
<BR>Soovin teada, kas sinna peale võib ka laudpõranda panna või ainult kivi ja laminaat?

kõik põranda katte tüübid sobivad vesipõranda küttega, kui keegi plaanib ehitada maja vesipõrandaküttega siis abi infot ja pakkumist saab http://www.staatus.ee
Roland

Viimane mida tegema peaks on ise hakata põrandakütet mingite jooniste või tont teab millest juhindudes panema. Pärast, kui süsteem ei toimi ja põrand tuline, siis pole enam miskit teha. Põrandakütte jaoks peaks laskma igal juhul projekti teha, soovitaks Nereuse või Greenline põrandakütet. Nereus on viimase peal, Greenlinega kogemus puudub, aga kuulu järgi kah igati hea. Ülejäänud on paras saast.

Mina võin küll kinnitada, et häid põrandakütte süsteeme on veel küllaga. Ise kasutan Rehau põrandakütet. Olen paigaldanud Rehau põrandakütte näiteks Saku Suurhalli ja Lasnamäe spordihoonesse.

Kui Te varem ei ole põrandakütte paigaldamisega kokku puutunud, siis ei soovita mingil juhul seda ise paigaldama hakata. Kui midagi läheb viltu, siis pärast on väga raske seda parandada.

Põrandakütte puhul kui ise ehitad, tasuks veidi uurida kuidas seda tuleb ehitada. Iseenesest on tegemist väga lihtsa konstruktsiooniga, kuid küttevõimsuse osas tasuks eelnevalt paber ja pliiats kätte võtta. Paar olulist põhimõtet, kui ei viitsi arvutada:
1. Kõik põrandakütte torustiku kontuurid tee ühepikkused
2. Ka torustiku kulgemine on oluline. Kuumem vesi oleks hea saata rohkem välisseinast ja külmem võib jääda ruumi keskele. Kui seda ei viitsi kasutada siis tuleks vedada bifilaarsel meetodil , kus siis kõige kuumem algus ja kõige külmem lõpp veetakse paralleelselt.
3. suurema välisseintega ruumides tasuks torustik natuke tihedamalt vedada ja kus välisseinu minimaalselt, hõredamalt.
4. Kui ei tea kui tihedalt panna, pane tihedamalt torustikku. Pärast saab seadeventiilide ja termostaatjuhtimisega juhtida põrandakütet. Kui aga võimsusest ei piisa siis külmetad.

PriitPärn: Mis siis konkreetselt saab ISE paigaldades nässu minna? Eeldusel et järgitakse paigaldamise juhendit ning torud ja hülsid suudetakse omavahel ühendada.

Kalev: kõik põrandakütte kontuurid tee ühe pikkused. Mis moodi see võimalik on kui toad on erinava suurusega ja vahemaa kollektorisse on kordi erinev. Mis moodi ültse reguleeritakse kontuuride ühtlust?

No sul ei pea olema küttekontuurid ülitäpselt ühepikkused. Paar meetrit siia sinna, kelle asi see on. Omal tegin paberi peal ära, seega saab küll teha. Netis on kilokaupa tasulisi programme ka saada, mis teevad põrandakütte plaane. Ah soo - põrandakütte torud kogu kõik ühte kohta kokku nii algus kui ka lõpp.
Põrandakütte torule paned tavalise küttesüsteemi reguleerkraani otsa. Kui tahad täisautomaatikat siis ka elektriliselt (termostaatse) juhitava.

saaks äkki aadresse kust tasulisi programme kilodega osta

Kirjuta googlesse inglise keeles "põrandaküte" (floor water heating) ja võta linke lahti nii et tapab. Enamuses olid kõik lingid tasulise teenuse pakkujad, kes teevad põrandakütet. aga üksjagu oli softimüüjaid, kes oma programme pakkusid. Mõned olid demod, ehk põhimõtteliselt oleksid saanud ka oma maja valmis teha enne kui aeg kinni kukub. Aga ikkagi oli mul lihtsam joonlaua ja pliiatsiga skeem paberile tõmmata, mõõtsin sendimeetrid ära ja voila oligi valmis.
Palju raskem oli saada teada arvutusvalemid, kui tihe peaks samm olema n cm paksuse betooni korral, kui toa vajalik soojusvõimsus on x -ks. Vot seda sa netist ei leia. Mõni soft seda võib olla arvutab välja, kuid põhivalemit nad välja ei anna. Aga see polegi nii oluline- ennist ütlesin, et kui paned tihedamalt siis hiljem keerad reguleerkraanid rohkem kinni.

Aga kuidas ise paigaldamisel torud enne betoonimist survestatakse? Kas selleks on mingeid spets aparatuure vaja? Pm võiks ise paigaldada, aga surveproovi lasta läbi viia firmal?
Kes ise on pannud, kuidas olete teinud?

Mina polegi enne survestanud. See on üldse müstiline, et torud lekkima hakkavad. Ega eelnev survestamine ei pruugi ka aidata. Torudele võib viga teha ka betoneerimise käigus või hiljem, kui mõni asjasse mittepühendatu puurib põrandasse mingil põhjusel (no näiteks peldikupoli kinnitamiseks) augu.

See ei ole kõige mitte toitvam lahendus. Sel puhul segatakse akupaagi vett ja vesi ei kihistu ning akupaagis salvestatud energiat ei õnnestu täielikult ära kastuada.

Midagi läks valesti. Ma tahtsin kirjutada, et plastiktorude puhul soovitatakse tõesti enne survestada, et torud oma venimised ära veniksid. Seda saab ise teha, firmat või spets seadmeid vaja pole.

kuda seda survestamist ise teha ja kas betooni valamisel peavad torud olema surve all? tanke

Survestad tavalise veepumbaga. Tehakse põhiliselt lekete avastamiseks.
Vabalt võid valada ilma survestamata, toru on kõva.

Aga mul küsimus selline, et on korter paneelmajas ja tahaks vannitoa põranda ja esiku põranda teha põrandaküttega ja võtta keskküttest selle energia või kuumaveetrassist püstikust?

Milliseid lahendusi välja pakute?

Paneelmajas kuuluvad trassid ühistule ning kõigepealt peab olema ühistu luba.
Kuna paneelmajades on küttesüsteemi mitut moodi võimalik ehitada (ühetoru, kahetoru jne) siis vastus sõltub palju sinu küttesüsteemi eripärast. reeglina juurdelisatud põrandaküte ajab kogu maja küttesüsteemi tasakaalust välja. On ka juhtumeid, kus saadakse peaaegu vastupidine efekt - miks peab vesi tahtma liikuda mööda põrandakütte kontuuri, kui mööda radiaatorit saab lihtsamini. Kokkuvõtteks on ehitus üsna spetsiifiline ja nõuab kütteinseneri lähenemist, seega õiget vastust sa siit foorumist ei saa.

Reixx kirjutas:Aga mul küsimus selline, et on korter paneelmajas ja tahaks vannitoa põranda ja esiku põranda teha põrandaküttega ja võtta keskküttest selle energia või kuumaveetrassist püstikust?

Milliseid lahendusi välja pakute?

Kui väga tillukese tsirkulatsioonipumba süsteemile vahele paned (vaata mõne pumbatootja kõige, kõige lahjem mudel) , siis õnnestub keskküttesse ühendada küll.
Aga nagu siin juba kirjutatud, toimiva ühistu puhul võib probleeme tekkida.

Samas, kui ühistu pole vastu võtnud otsust, millised peavad olema tubades olevad radiaatorid või kütteelemendid , siis võib see olla täiesti võimalik.
Enamustes ühistutes on ühistu omad ainult läbivad trassid, mitte kogu süsteem. Pigem saab probleemiks see, kas varasemast on juba vannitoas radiaator olemas või ei.

Oli ka palju projekte, kus vannituba küttis ainult majas ringleva sooja vee siug. Selle kaudu küll mingil juhul põrandakütet panna ei soovita.
Võid saada kohtukutse, naabrite vee mürgitamiskatse eest