Ehitusfoorum

Aidake hea soovitusega, nimelt olen lõpetamas sauna karpi 200 Aeroci plokist, oli endal algne plaan soojustada 200mm villaga, peale tuuletõke ja õhuvahega voodrilaud kuid minu perenaise disainimeel nõuab hoopis krohvi. Kuidas oleks võimalik saada villsoojustusele krohv peale või n siin ka mingisugused eraldi lahendused?
Ise mõtlesin, et järsku mingi plaat õhuvahega ja sellele krohv, kas õhuvahet sellisel juhul on vaja jätta?

Kas omab mõtet 200 Aeroc + 200 soojustust?

Rostfrei kirjutas:Kas omab mõtet 200 Aeroc + 200 soojustust?

Miks ei peaks mõtet olema? ... veel 50 aastat tagasi polnud mõtet seina üle 10-15 cm saepuru panna ...

ifffff kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Kas omab mõtet 200 Aeroc + 200 soojustust?

Miks ei peaks mõtet olema? ... veel 50 aastat tagasi polnud mõtet seina üle 10-15 cm saepuru panna ...

Ja mõte on milles? Äkki peaks siis 500 panema??

Tänan äärmiselt sisutiheda ja teemasse mittepuutuva arutelu eest !
Kuna pean antud hoones elama üsna mitu talve, siis minu valik on just selline. See, mitu mm see soojustus on, kas 100, 150 või 200mm ei muuda küsimuse ja arutelu eesmärki - kuidas saada krohv peale?
Kindlasti oleks variandiks EPS kuid seda ma kindlasti ei sooviks. Kui on mõtteid teemasse, siis olen Teile väga tänulik!

Artmosphere kirjutas:Tänan äärmiselt sisutiheda ja teemasse mittepuutuva arutelu eest !
Kuna pean antud hoones elama üsna mitu talve, siis minu valik on just selline. See, mitu mm see soojustus on, kas 100, 150 või 200mm ei muuda küsimuse ja arutelu eesmärki - kuidas saada krohv peale?
Kindlasti oleks variandiks EPS kuid seda ma kindlasti ei sooviks. Kui on mõtteid teemasse, siis olen Teile väga tänulik!

Miks EPS ei sobi?

On ju olemas kivivillplaadid, mida saab krohvida. Vaata weber.ee, seal on viited sellele süsteemile. 200mm on OK, kuigi kui on tegemist saunaga, siis ehk 150mm on ka piisav.

On mõeldav ka teha soojustus ükskõik kuidas, ja väliskihiks paigaldada õhuvahega laudis, mis terasvõrguga armeerides krohvida. Paljud krohvitud majad, mida linnades näed, ot tegelikult puumajad.

Sul on tegemist olemasoleva aeroc-seinaga. Üldiselt on odavam teha kivist kandeosa fibo plokkidest, ja see katta soojustusega.

rein113 kirjutas:On ju olemas kivivillplaadid, mida saab krohvida. Vaata weber.ee, seal on viited sellele süsteemile. 200mm on OK, kuigi kui on tegemist saunaga, siis ehk 150mm on ka piisav.

On mõeldav ka teha soojustus ükskõik kuidas, ja väliskihiks paigaldada õhuvahega laudis, mis terasvõrguga armeerides krohvida. Paljud krohvitud majad, mida linnades näed, ot tegelikult puumajad.

Sul on tegemist olemasoleva aeroc-seinaga. Üldiselt on odavam teha kivist kandeosa fibo plokkidest, ja see katta soojustusega.

Fibo ja aeroc sein on põhimõtteliselt sama hinnaga. Üks nendest on lihtsalt parema soojapidavusega ja peab ka tuult.

Külaline kirjutas:

Artmosphere kirjutas:Tänan äärmiselt sisutiheda ja teemasse mittepuutuva arutelu eest !
Kuna pean antud hoones elama üsna mitu talve, siis minu valik on just selline. See, mitu mm see soojustus on, kas 100, 150 või 200mm ei muuda küsimuse ja arutelu eesmärki - kuidas saada krohv peale?
Kindlasti oleks variandiks EPS kuid seda ma kindlasti ei sooviks. Kui on mõtteid teemasse, siis olen Teile väga tänulik!

Miks EPS ei sobi?

Ei taha kogu elamist päris umbseks teha, kui vill hingab natukenegi, siis EPS on puhta umbne. See soovitatud villplaatide teem, seda peaks uurima jah, mul ongi vaja sellist natukene robustsemat pinda saada, et ei oleks väga klants.

Artmosphere kirjutas:

Külaline kirjutas:

Artmosphere kirjutas:Tänan äärmiselt sisutiheda ja teemasse mittepuutuva arutelu eest !
Kuna pean antud hoones elama üsna mitu talve, siis minu valik on just selline. See, mitu mm see soojustus on, kas 100, 150 või 200mm ei muuda küsimuse ja arutelu eesmärki - kuidas saada krohv peale?
Kindlasti oleks variandiks EPS kuid seda ma kindlasti ei sooviks. Kui on mõtteid teemasse, siis olen Teile väga tänulik!

Miks EPS ei sobi?

Ei taha kogu elamist päris umbseks teha, kui vill hingab natukenegi, siis EPS on puhta umbne. See soovitatud villplaatide teem, seda peaks uurima jah, mul ongi vaja sellist natukene robustsemat pinda saada, et ei oleks väga klants.

See on sama jutt, et uued puitaknad hingavad. Kui villa ära krohvid ja värvid, siis mis nipiga see sein hingab?

Külaline kirjutas: See on sama jutt, et uued puitaknad hingavad. Kui villa ära krohvid ja värvid, siis mis nipiga see sein hingab?

Märksõnaks on ikkagi poorsus

Ise küsin, ise otsin ja ise vastan http://www.rockwool.ee/meie+klientidele ... solatsioon

Oskab keegi siit ka selle viisi plusse ja miinuseid välja tuua, piltidelt tundub kõik väga lihtsana?

Kuidas on seotud poorsus ja hingamine? Kui maja ikka tuult läbi laseb, siis pole ju mõtet küttele kulutada.
Aga saab ka villaplaate krohvida, erinevatel tootjatel on olemas erinevad süsteemid ja lahendused, paika paneb kõik rahakott.

Artmosphere kirjutas:

Külaline kirjutas: See on sama jutt, et uued puitaknad hingavad. Kui villa ära krohvid ja värvid, siis mis nipiga see sein hingab?

Märksõnaks on ikkagi poorsus

Ise küsin, ise otsin ja ise vastan http://www.rockwool.ee/meie+klientidele ... solatsioon

Oskab keegi siit ka selle viisi plusse ja miinuseid välja tuua, piltidelt tundub kõik väga lihtsana?

Teoorias on villaplaatide paigaldus ja krohvimine suhteliselt samasugune kui on seda eps plaatidega soojustamine. Kui tööriistad peos seisavad, pole soojustamine - krohvimine keeruline töö.
Hingavad mõlemad materjalid, see arvamine on vale, et eps on aurutihe materjal. Hinnavahe on villa kahjuks, kuid samas vill ei põle. Näiteks kortermajadel tehakse tule leviku tõkestamiseks aknaümbrused villaga.

Teoorias on villaplaatide paigaldus ja krohvimine suhteliselt samasugune kui on seda eps plaatidega soojustamine. Kui tööriistad peos seisavad, pole soojustamine - krohvimine keeruline töö.
Hingavad mõlemad materjalid, see arvamine on vale, et eps on aurutihe materjal. Hinnavahe on villa kahjuks, kuid samas vill ei põle. Näiteks kortermajadel tehakse tule leviku tõkestamiseks aknaümbrused villaga.

Eks see tulekindlus oligi üks põhiliseid põhjuseid, miks ma EPSi ei soovinud. Algselt tahtsin kasutada tselluvilla ja peale voodrilaud kuid perenaise maitsemeel oli vastu))) sestap nüüd kaalungi teisi võimalusi.

Tere. Eestis pole veel ükski maja põlema läinud fassaadil olevast EPS-st, küll aga on seda esinenud diivanitest, tekstiilidest, tapeetidest, kardinatest, puitmööblist, puitsiseviimistlusest, juhtmetest, küttekolletest jm. Inimesed võitlevad meeleheitlikult olematu probleemiga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld