Ehitusfoorum

Küsimus siis selline... kas keegi teab, mis ajast ehitatud ahjudel peab olema ahju pass. Hea oleks, kui saaks ka mingi viite ametlikule dokumendile, mille järgi seda nõutakse. Probleem nimelt selles, et käisin täna ühte ahju vaatamas, mis olevat ehitatud 2006. Nüüd ostu-müügi tehingu tarvis kohale kutsutud päästeametnik nõuab ahju passi. Kui saaks teada kuupäeva, mis ajast peaks olema ahjudel pass ja kui antud juhul seda olema ei pea, siis saaks sellele ametnikule seadusega mööda pead anda, kuid, kui peab olema, siis läheksin pudeliga end tutvustama;)

2009 aasta mai kuus kinnitati EN 15544. See hakkas kehtima 1. jaan. 2010. Selles oli fikseeritud ahju passi nõue. Pass peab sisaldama vähemalt järgmisi näitajaid:
kasutatav kütused ja selle maksimaalne kogus (kg) ühekordsel kütmisel. Ahju keskmine nimivõimsus (W/m2), saadakse ahju külgpinna suuruse( m2) ning külgpinna temperatuuri ja toatemperatuuri vahes. Tuntakse Wageneri joone all. Samuti on vaja kirjutada mitme tunni jooksul ahi annab keskmise võimsusega sooja. Muidugi lisada ahju ehituse aeg ja ehitaja (meistri) nimi ja kutsetunnistuse number. Juhul kui päästeametil on oma seadus, siis tuleb seda nõuda neilt.

Mul jääb vaid arusaamatuks, miks selle nõude taga saab olla see EN-15544. Sellel ei ole ju mingit väge. Tore oleks, kui Annes leiaks siia nüüd ÜHE ahjukese, mis on EESTIS selle e-enni järgi ehitatud. Kutsekoja koosviibimisel viitasite uhkelt statistika puudumisele. Seepärast küsisin siin uuesti.

Annes kirjutas: Tuntakse Wageneri joone all. .

Seda Wagnerit ei ole isegi MTÜ koostatud näidispassil

Õhtust.
Mida päästeametnik hakkab peale ahju nn.passiga?? Või tellija?
Kas see annab tuleohutuse kohta mingit teavet? Päästeametnikul vist esmatähtis see aga mitte huinamuina mida ametnikud soovivad.
Selles mõttes on Soomes ok .ehitagu kes iganes,kuidas iganes....peaasi,et on tuleohutus tagatud..ülejäänu jäägu meistri ja tellija vaheliseks kokkuleppeks.
Kui on muresid...siis vastutab meister oma nimega...Mitte ahju passiga.
EN...minuarust ei kehti restkoldega ahjude puhul ....ja sellega seoses on ka arvutused teistsugused...Neid ei ole kahjuks veel Eestis olemas(ametlikult)....Sellega seoses nn.Ahju passis ei tohi viidata EN ile kui on rest kolle.
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Meelis, mulle tundub,et see päästeametnik on paras tähenärija, kui ta nimi googlesse toksida, siis tuleb sealt päris kenakesti välja inimeste rahulolematust...kontorirott noh! Aga antud juhul närib vales kohas, ilmselt, et ennast huvitavaks teha. Oleks siis ahjul miskit vigagi olnud...peale 7 talve kütmist-mitte ainsamatki halba sõna selle kohta.

Euroopa Liidus on ca 500 ehitustoodete harmoniseeritud tootestandardit 1500 katse-, liigitus- ja muud standardit lisaks hulk erinevaid eurokoodekseid, projekteerimisstandardeid, määruseid, direktiive, reegleid ning lõppude lõpuks unustada ei tohi ka siseriiklike reegleid. Nendes kõigis orienteerumiseks õnneks koolitab riik välja inimesi. Pottsepale saan vaid soovitada, et ametniku härra nõudes miskit tähtsat paberit ka ise enne korrektselt kirjalikult viitab millisele eelpool loetletud ja ka Eesti Vabariigis kehtivale (või ehitamise ajal kehtinud) tõendamissüsteemile ta tugineb? Nii, et küsi lugupeetud ametnikult kirjalikult mida vaja ja pudel pane endale baarikappi tagasi?

Kas too ametnik on E. O.?

E.O. jah

Pottsepateenus
Alates 1. jaanuarist 2012 jõustus tuleohutuse seaduse § 9, mis näeb ette, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada kutsetunnistusega pottsepp.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

Ütle .et ahi on tehtud 1988 aastal.Las tõestab vastupidist.