Ehitusfoorum

Tere!
Kuigi vanade põrandate renoveerimise kohta näib infot küllalt olevat, pole see siiski nii. Ardi tegi teema: Talumaja põranda vahetus, kuid mind huvitaks vaid kergkruusa variant.
Sellepärast teengi uue teema, et google otsing annaks parema tulemuse.
Pinnesele ehitatud põrandad ilma tuulutusavadeta –need ongi eestimaa maakodudes põhiline variant.
Nii. Jätame antud juhul renoveerimisel betooni üldse mängust välja.
Ka põrand kergkruusa-padjal jääks ära.
Kuidas laagidele toetuv (lisapostid keskel) kergkruusaga uus laudpõrand teie arvates oleks?
Altpoolt siis: tihe pinnas-(liivakiht)-kergkruus-niiskustõke-laagid(laagide vahele veel kergkruus)-laagidega ristipidi prussid-põrandalaud.
Kui paksult kergkruusa panna (kui palju allapoole kaevata) ja kas siiski kile või aurutõkke paberi olemasolu enne puitmaterjali on vajalik?
Kavas ka ümber maja drenaaz kaevata.

Panen siia ka internetist leitud põrandajutu katkendi ja lingi:

Pinnasele toetuva põranda ehitamiseks on vaja teada,
et kergkruusakihi ja pinnase vahel ei soovitata kasutada
hüdroisolaatorit. Pidades silmas, et niiskus liigub alati
soojemalt külmemale ja et ruum on reeglina soojem
kui hoone all olev pinnas, siis järelikult liigub põrandakonstruktsioonis olev niiskus põhiliselt pinnasesse ja
hüdroisolatsioon ainult takistaks seda protsessi.
Küll aga on niiskustõke vajalik kergkruusakihi ja põranda
niiskuskartlikuma pealisehituse vahel, et pinnaseniiskus
ka halbade asjaolude kokkusattumisel ei pääseks põrandat
kahjustama.
Kergkruussoojustusega pinnasele toetuva põranda ehitamiseks kasutatakse Fibo kergkruusa parima soojapidavusega
fraktsiooni – graanuleid suurusega 10…20 mm.

http://ee.maxit-cms.com/media/34/kergkr ... 06_est.pdf

Siin kirjeldatud variandil saavad nn laagid küll suurt niiskuskoormust.
Meil on ju ajalooline kogemus - põrand liivapadjal. On kergkruus siis liivast paremate omadustega antud konstruktsioonis? Arvata võib, et kui siin mingid põranda puitosad jäävad sügavamale kergkruusa sisse, siis need hävivad kiiremini, kui näiteks liiva sees. Mida õhema konstruktsiooniga puitpõrada nende materjalide peale ehitad, seda jätkusuutlikum see saab. Jutt siis aastaringselt kasutavatest eluruumide põrandatest.

taastaja

Ma ju kirjutasin, et:
Altpoolt siis: tihe pinnas-(liivakiht)-kergkruus-niiskustõke-laagid(laagide vahele veel kergkruus)-laagidega ristipidi prussid-põrandalaud.

Et siis enne laake tuleks niiskustõkkematerjal.

Sain sellest väga hästi aru.

taastaja

Külaline kirjutas: On kergkruus siis liivast paremate omadustega antud konstruktsioonis?
taastaja

Kas siis liiv on sama hää?

Timm kirjutas:

Külaline kirjutas: On kergkruus siis liivast paremate omadustega antud konstruktsioonis?
taastaja

Kas siis liiv on sama hää?

Liiv on väiksema soojatakistusega. Kergkruusa kasutades peaks pinnase temperatuur selle alla rohkem langema. See peaks siis nagu parem olema, sest niiskuse haitumine pinnasest mõnevõrra väheneb.

taastaja

Tegelikult pole ma peale neid postitusi targemaks saand, mis peaks tegema või mitte tegema.

Kuna selgus, et sara all on terve koorem kuiva liiva, tekkisid lisavariandid.
Panen need siia kirja. Mida arvate?

Variant 1. (kergkruusa ja penoga)

* muld välja
* fiboplokid 60 cm vahega mullale (tihe pinnas),
* (mingi kiht kuiva liiva),
* kergkruusaga täide kuni ploki pealispinnani,
* plokkide peale DPC niiskuse isolatsioonilindi tükid
(niiskuse ja kile kaitseks)
* kile
* prussid-laagid 5x15 serviti
* laakide vahele peno 2x5cm
* enne põrandalaudu jääks siis 5 cm õhuvahe
* põrandalaud

Variant 2. (kuiva liiva ja penoga)

*muld välja
* fiboplokid 60 cm vahega mullale (tihe pinnas),
* kuiva liivaga täide kuni ploki pealispinnani,
* plokkide peale DPC niiskuse isolatsioonilindi tükid
(niiskuse ja kile kaitseks)
* kile
* prussid-laagid 5x15 serviti
* laakide vahele peno 2x5cm
* enne põrandalaudu jääks siis 5 cm õhuvahe
* põrandalaud

Kui kile ära jätta, võiks toimida. Kuna sul on enne kilet soojustus, siis kile võib olla piisavalt madala temperatuuriga, et tekiks kondensaat. See on minu hüpotees.

Kuidas on tehtud (kahel naabril oli nii tehtud): põranda laud-laagid ja nende vahel saepuru-liiv. Kogu kupatus oli täielikult kuiv ja mitte märkigi mädanikust/hallitusest. Ei mingit õhuvahet.

Seal sõltub palju ilmselt sellest, kuidas on pinnas, kas liigniiske või kuiv. Alt tuulduv või betoon tundub turvalisem.

Aru ei saa miks elu nii keeruline peab olema? Miks seda kergkruusa ei võiks kergbetooniks segada?

ei saa aru mis neist puittaladest ja laagidest sinna põrandasse toppida tahetakse,põranda alune tuulutus ju puudub.Maxiti lehel ju mitu varjani kuidas kergkruusast põrandaid teha , töömahukus kordades väiksem kui talad-laagid,ei ole mõtet raketiteadust aretada kui konstruktsioonid on ju välja töötatud