Ehitusfoorum

Tervist,

pöörduks siis korra teie poole ja uuriks natukene küttemattide teemal. Nimelt renoveerin vannituba paneelmaja I korrusel, alla jääb juba kelder. Põrand on kaldu 35% ulatuses ( vana malmvanni alune ) 1.5cm ukse poole. Eemaldasin kõik plaadid ja vannialusest lihvisin suurema künka maha (segu säästmiseks). Plaanin Ceresit CN-70-ga tasandada ja seejärel koos plaatimistööde käigus küttemati paigaldada. Iseenesest Ceresit CN-70 isetasanduv on kütte korral väga hea, kuid muret tekitab ega selline lahendus enamjaolt betooni kütma ei hakka? Ma tahan, et koridor ja vannituba oleks ühes tasapinnas, soojustuse jaoks pole mul kusagilt ruumi võtta.

Soojust läheb niimoodi kaduma muidugi. Aga jala all on ikka soe. Ilmselt tuleks küttematt panna sel juhul otse plaadi alla.

Ilmselgelt hakkad kütma all olevat betooni. Arusaamatuks jääb miks ei paigaldata küttekaablit tasandussegu sisse?

Meigo kirjutas: Ma tahan, et koridor ja vannituba oleks ühes tasapinnas, soojustuse jaoks pole mul kusagilt ruumi võtta.

Kas tõesti on väga suur probleem võtta rendist 20kg perforaator, segu sealt vannitoa põrandalt välja piigata, panna alla kasvõi 50mm soojustust ja sellele valu, mille sisse saab paigaldada põrandakütte.

Segu välja piigata?? Ma juba olen betoonini kõik maha koorinud. Piigiga jõuaks ma juba keldrisse. Ma ju sõnastasin kohe alguses probleemi, et mul pole lihtsalt kuskilt midagi enam maha võtta.

Ega kui pole kuhugi minna siis pole midagi teha. samas need keldrid ka nii soojad ,et ta hullupööra nüüd jahutama ei hakka seda põrandat aga kaod kindlasti. palju kulu suurem nüüd eurodes seda ei tea aga ei usu et see mingi väga oluline suurus. Ehk kannataks kasvõi põranda kips panna vanale põrandale ja siis matt? kipsplaat ka hoiab veidigi seda soojust

Meigo kirjutas: Ma tahan, et koridor ja vannituba oleks ühes tasapinnas, soojustuse jaoks pole mul kusagilt ruumi võtta.

Järelikult ise küsid ja ka vastad.

Meigo kirjutas:Segu välja piigata?? Ma juba olen betoonini kõik maha koorinud. Piigiga jõuaks ma juba keldrisse. Ma ju sõnastasin kohe alguses probleemi, et mul pole lihtsalt kuskilt midagi enam maha võtta.

Sa eemaldasid plaadid, aga mitte valu. Üldiselt on paneelmajade vetsudes ja vannitubades tehtud betoonvalu paneeli peale, kus "soojustuseks" TEP-plaadid vms vaimukus. Mitmeid vannitubasid niimoodi tühjaks piigatud, vähemalt 50mm soojustust saadud panna ja uus valu (60-80mm) koos küttekaabliga+plaatimine. Mis takistab sind samamoodi tegemast või väidad, et plaadid olid paigaldatud praktiliselt otse paneelile. Kas koridori põranda materjal on samuti praktiliselt paneelile paigaldatud? Soovitatut oleks soovitav enne tegutsemist natuke seedida!

Ei väsi kordamast. Jätke rahule vene ajal projekti järgi paigaldatud tep või puukiudplaat. Sellel on oma koht seal ja seda ei või mingil juhul asendada vahtplastiga !! Või hullemal juhul sootuks eemaldada !!

Kui on soov leida soojustehiliselt parem lahendus, siis koorumusttaluv vill !

fgh kirjutas:Ei väsi kordamast. Jätke rahule vene ajal projekti järgi paigaldatud tep või puukiudplaat. Sellel on oma koht seal ja seda ei või mingil juhul asendada vahtplastiga !! Või hullemal juhul sootuks eemaldada !!

Kui on soov leida soojustehiliselt parem lahendus, siis koorumusttaluv vill !

Palun selgita, mida halba teeb seal TEP-plaadi asendamine vahtplastiga kui hiljem tuleb peale valu, mille sees põrandaküte, valule tehakse korralik hüdroisolatsioon koos teipimisega, kasvõi ainult 10cm seinale, ja hilisema plaatimisega. Kas higistavate torude ümbruses mädanenud TEP-plaat on tõesti palju kasulikum jätta sinna põranda alla? Milleks teha poolikut tööd, eriti kui tahetakse veel lisada põrandakütet? Ei saa aru.
Pole nagu kohanud, et uusehitustel vannitubade tegemisel kasutataks muud kui peno. Peno asendamise villaga olen nõus, aga tellija seisukohalt on jälle kallim penost, kuid see oleks juba tema valik.

Siin ongi see teema, et ega klient ei soovi midagi sealt välja lõhkuda. Ma ütlesin talle, et ta hakkab nii mingil määral ka keldrit kütma. Teine konks on asjal see, et kõik vannituba ümbritsevad seinad toetuvad sellele betoonivalule millest siin juttu on olnud. Need on tuhaplokist seinad, olen neid kätega lammutanud Väga riskantne on hakata seda betoonivalu lõhkuma, kardan, et seinad ei kannata seda. Ukse kohal oli silluseks pruss, juhtmekanaleid freesides kukkus kõik ukse kohalt alla. Asendasin seal kipsiga, aga fakt on see, et ei kannata lihtsalt seal seda kütet panna. Ma pakkusin juba mitmeid variante, aga ei, lõhkuda ei saa ja küte peab olema. No võta näpust. Mul oligi vaja kogemusi kuulda kes on ilma soojustuseta pannud küttematti.

Meigo kirjutas: No võta näpust. Mul oligi vaja kogemusi kuulda kes on ilma soojustuseta pannud küttematti.

Kui küttematt tuleb kohe plaadi alla, siis ega ta allapoole ~ 5-6cm betooni nagunii soojaks kütte ei jõua, sest enne peaks termostaat väljalülituse tegema. Ja kui termostaat ongi kogu aeg põhjas, siis plaat peaks juba päris tuline olema. Mugavusküttena ajab asja ära.

Võtame, et temperatuur keldris on püsivalt 10 °C, põrandal 25 °C (kui juba küte panna, siis tahaks ju tunda ka varbaga, et ikka on soojem), Δt = 15 K. Olgu põranda suurus 2 m².

Keldri lael võib pinna soojustakistuseks võtta 0,17 m²K/W. Olgu õõnespaneeli paksus 220 mm, sel juhul TMB Elemendi paneeli näitel R = 0,16 m²K/W, TEP tsementlaastplaadi paksus 50 mm, R = 0,05 m / 0,23 W/(mK) = 0,22 m²K/W, selle peale 2 cm betooni, R = 0,02 m / 1,35 W/(mK) = 0,01 m²K/W.

ΣR = 0,17 + 0,16 + 0,22 + 0,01 = 0,56 m²K/W
N = 2 m² × 15 K / 0,56 m²K/W = 53 W

Paneme sinna 30 mm villakihi vahele, R = 0,03 m / 0,037 W/(mK) = 0,81 m²K/W
ΣR = 0,56 + 0,81 = 1,37 m²K/W
N = 2 m² × 15 K / 1,37 m²K/W = 22 W

Paneme sinna 50 mm villakihi vahele, R = 0,05 m / 0,037 W/(mK) = 1,35 m²K/W
ΣR = 0,56 + 1,35 = 1,91 m²K/W
N = 2 m² × 15 K / 1,91 m²K/W = 16 W

Tuleb välja, et 30 mm villakiht (http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=245&sid=1679) vähendab talvist küttekulu üle kahe korra (2,4), 50 mm villakiht 3,3 korda.

Selline lihtsustatud arvutus eeldab, et pind on suur (2 m² on väike). Eeldusel, et kõrval olevates ruumides on põranda temperatuur pisut madalam, siis nii väikese pinna juures on märgatav ka betooni soojusjuhtivuse põhjustatud erinevus: soojus jaguneb betoonis laiali ning betoonpaneel on nagu "suur radiaator". Tulemust muudab see soojustuse vajalikkuse kasuks.

Lisaks ei tohi unustada, et arvutus ei arvesta vannitoa soojendamiseks vajalikku elektrikulu, see ei näita, kui palju vannitoa selline küte tegelikult voolu võtab. Näitab ainult seda, kui palju soojusest läheb keldrisse.

Vahtplast ei summuta heli. Tep plaat, puitplaat koos villaga, koormusttaluv vill aga teevad seda. Selle pärast Nõukogude ajal see sinna projekteeritigi. Esimese korruse põrandal ei ole see vast nii oluline teema, järgmistel aga juba küll.

Kuidas peaks nt V korruse vannitoa põrandakonstruktsiooni puhul toimima. Kõik lahti lammutatud kuni paneelini. Mõtlesin järgmiselt:

Peno 100mm, kile, armeering 4mm, küttematt ja Vetonit 5000 peale. Samas, dušinurga trapp oleks vaja ka veel kuidagi sinna ära peita, seega vist pigem peno ei sobi.