Ehitusfoorum

Kas kellelgi on kogemusi Läti päritolu Lode fassaadikividega. Ladusin fassaadi 1999 aastal ja kasutasin tol ajal Aseri punast aukudega siledat kivi laiusega 85 mm. Nüüd on plaanis merepoolne külg lõpuni laduda. Pealegi tuleb sellel küljel kümmekond kivi välja vahetada, sest Aseri kivide kvaliteet jätab soovida. Käisin Ehituse ABC-s ja nägin seal müügil olevaid Lode fassaadikive. Läti kivid on punased, kuid eestis toodetud analoogsed fassaadikivid on rohkem titesita värvi, taolised kollakas-pruunikad. Kui kaks erineva tootja kivi kõrvuti panna, siis on värvivahe tuntav, kuigi mõlemad on müügil punase värvi järgi. Nii et kui keegi on Läti kive kasutanud fassaadi tegemisel, siis oleks hea kui kirjutaksite oma kogemustest.

menhard kirjutas:Nüüd on plaanis merepoolne külg lõpuni laduda. Pealegi tuleb sellel küljel kümmekond kivi välja vahetada, Nii et kui keegi on Läti kive kasutanud fassaadi tegemisel, siis oleks hea kui kirjutaksite oma kogemustest.

Positiivseid kogemusi Lodega on piisavalt, sõltub mida täpsemalt silmas pead?
Paraku nii ta on, et erinevad partiid on erinevat tooni, rääkimata erinevate tootjate tellistest.
Sinu probleemiga sarnaseid juhused on tavalised, kui liigse optimeerimise tulemusel tellitakse ülimalt täpne kogus telliseid ja hiljem avastatakse, et juurde ostetud sama-nimelised kivid on kahjuks teist tooni.
Kindlat lahendust ei ole, kõik sõltub objekti (seina) eripärast ja tellija ilumeelest, üks võimalus oleks hajutada (mixida) uusi kive vanadega, selleks peab olema piisav kogus vanu kive ja kiiksuga ilumeel, perfeksust taotledes on võimalus sein kuni soklini puhtaks tõmmata ja uuesti üles laduda.
:jooma

Ma mõtlen just Lode kivide kvaliteeti, et ei peaks hakkama mõne aasta pärast katkiseid kive välja vahetama. Eks need Aseri fassaadikivid parajad banaanid ole ja kvaliteet jätab ka soovida. Pärnus on nendest kividest tehtud Kuninga kooli aiapostid. Töö teostati umbes 5 aastat tagasi. Päris kole vaadata, kuidas lagunevad. Ikka paras antireklaam tootjale. Käisin kevadel Tallinnas ehitusmessil ja suhtlesin kivitootja(nüüd siis Wienerberger) esindajaga. Too oli probleemist teadlik ja väitis, et ehitaja on süüdi, kuna valas aiapostid täis ja et õhk ei saa liikuda.

menhard kirjutas:...Eks need Aseri fassaadikivid parajad banaanid ole ja kvaliteet jätab ka soovida. Pärnus on nendest kividest tehtud Kuninga kooli aiapostid. Töö teostati umbes 5 aastat tagasi. Päris kole vaadata, kuidas lagunevad. Ikka paras antireklaam tootjale...

Eks keraamilised tellised ikka kipuvad vähem või rohkem paratamatult "banaanid" olema.
Aga, et lagunevad... kas ikka valiti aiapostide materjaliks selleks otstarbeks ette nähtud kivid?
Ei taha küll kedagi halvustada, aga eks ehitusprotsesse juhivad ja materjalide valiku osas otsustavad tihti isikud, kes ei tea materjalide omadustest eriti muud, kui kivi välimust ja tootja nime.
Tegelikult ju tootjate toodete nomenklatuuris on mitmeid eri tooteid, millel vastavalt otstarbele ka üsna erinevad kvaliteediomadused.
Mõned neist ei ole üldse mõeldudki kasutamiseks välistingimustesse.

Huvitakski, mis kiviga (toote täpne nimetus) neis lagunevates aiapostides konkreetsel juhul on tegu?
Kas postid on pealt korralikilt kaetud, et vesi kivide vahele ei pääseks?
Kas vuugid on küllalt tihedad?
Kui sügavad on vuugid postide tasapinnast?
Millist segu kasutati?
Kas horisontaalne hüdroisolatsioon vundamendi ja postide vahele niiskuse kapillaartõusu tõkestamiseks paigaldati?
Teretulnud oleks pildimaterjal neist lagunevatest aiapostidest.

http://www.vuuk.ee/f1.html

Lisan veel niipalju, et aiapostide ja fassaadi tegemisel on kasutatud Aseri kive, mitte läti päritolu Lode kive. Piltide juures olev pealkiri on eksitav.